2019
Kuht ac oraclah fuhkah Facsin in Sroacng nuh ke Alu uh?
July 2019


Petsac
ministering

Ip Yohk ke Karihngihn, July 2019

Kuht ac oraclah fuhkah sie Facsin in Sroacng nuh ke Alu uh?

Ke kuht ngwetngwet liye ward ac pracns lasr uh, kuht liye mwet suc ma fihsrwacsr in pahlah tari kac. Ma se ma kuht tiac lohacng nuh kac ah pa e finne inmahsrlowos ma pahlah tari ah, puhs na mwet sahyac puhla muh elos sriyucklac. Sie study, ke sie srihkasrak, ma fahna konweyuckyak lah apkuhran in sun tahfuhn mwet mahtuh fin acn United States ahkkahlwemyeyuck muh puhlakihn muhkwena muhta, sriyucklac, kuh srisrilac liki mwet sahyac ah.1

Yohk srihpac in puhlakihn muh in sroacng wi. Enenuh na yohk srihpac se nuh sin mwet uh, ac ke kuht puhla muh kuht sriyucklac uh, kuht ac puhla ngal. Puhlakihn srisrilac uh kuh in oswelah puhla luhn ahsor kuh kasrkuhsrak.2 Ke kuht puhla muh kuht tonong uh, kuht wacna suk sie acn ma kuht kuh in muhta we puhla wo ah. Kuht enenuh in kahsruh mwet nuhkwewa in puhla muh eltahl ma na ke alu uh.

Eisacacng nuh kac Oacna Mwet Lahngo

Mwet Lahngo pa mwe srihkasrak na suwohs se in ahksuwohsye ac eisacacng mwet sahyac. Ke El sulwaclah Mwet Sap Lal, El tena lohacng nuh ke wal, kahsruhp, kuh orekma fuhlwact. El sacohkkihn muhtwacn Samaria se eke lohf in kof sac, fahkwelihk nuh sel ke wolacna Lal macnsiskuhnlah ke mwet Jew ah srihkkihn fuhkah mwet Samaria ah (liye John 4). El ngwetwacng liye insiyacl ac tiac mwet ahkfulwactye mwet se (liye 1 Samuel 16:7; Doctrine and Covenants 38:16, 26).

Mwet Lahngo El tuh fahk:

“Masap sasu se nga usot nu suwos, Tuh kom in lungse sie sin sie; oacna ke nga lunges kom, tuh kom fah oacyacpac lungse sie sin sie.

“Kowos fin luhngse sie sin sie, na mwet nuhkwewa ac fah etuh lah kowos mwet tumuk lutlut” (John 13:34–35).

Meac Kuht Kuh In Oruh Uh?

Kuhtuh pacl uh upac in fahk lah meac mwet se puhla oacna ke puhla lalos ke luhkuh ah. Inkaiyacn mwet uh tiac fahk angacn—ke kihtin mac na tiac arlac kahlwem. Tuhsruhk ke insiyac luhngse se, ke kohkoh luhn Nguhn Muhtahl, ac ke kampare in etuh, kuht kuh in akihlen ke sie mwet el tiacna puhla muh el eisyuckyang nuh ke miting ac mukwikwi luhn Alu uh.

Akucl ma Fihsrwacsr Mwet se in Puhla Srisrilac:

  • Atacn apihsyacn mahno, pa nuh ke fahr po kuh ngwetngwet in suhpwacr.

  • Muhta etok ke infuckihl ah kuh muhkwena muhta.

  • Tiac wi alu kuh suhkwac wi alu.

  • Sa som liki miting ke mukwikwi.

  • Tiac ahkfalye in wi oruh sramsram kuh mwe luti.

Pa inge kuhtuh akucl luhn kuhtuh puhla sahyac pac, pa nuh ke mwekihn, tuhfal, kuh tena puhla wo. Mempucr uh kuh in puhla “siena” ke eltahl mempucr sasuc ke Alu uh, ma tuhkuh ke siena muhtuhnfacl kuh facsin, kuh puhlakihn eklac ke sie elyah upac sikyak in moul la, pa nuh ke fahsrwelihk luhn pahyuck, misac luhn sie mempucr in sucu la, kuh fahna fohlohkoh liki misin la.

Lah meac ngac srihpac uh, kuht tiac enenuh in tahfuh luo in ahsrwelah pahosr ke luhngse. Ma kuht fahk ac ma kuht oruh kuh in oraclah puhla se ma mwet nuhkwewa in sukohsohk ac mwet nuhkwewa enenweyuck.

Kuhtuh Ohiyac in Welah ac in Sukohsohk:

  • Nimet muhta siskacn mwet se fanna ke alu ah pacl nuhkwewa.

  • Ngwet liki atac met luhn mwet ah in liye na pwacye ohiyacn mwet se. (In ahkyohkye sifac se, liye “Ministering Is Seeing Others as the Savior Does,”Liahona, June 1029, 8–11.)

  • Sang mwet sahyac in wi sramsram.

  • Suli mwet sahyac in wi oasr ke moul lom. Kom kuh in eisacltahlwacng in wi mukwikwi ma kom plwacnwelah tari.

  • Konwacack ac muhsaheack ke ma kwacna luhngseyuck.

  • Nimet sruok kawuck ke na srihpen mwet se fin tiac tuhngalyac finsrak lom an.

  • Ke kom liyacack sie ma usrnguck kacn sie mwet, oruh kom in lohacng nuh kac liki na kom in mosrweoht kuh lusrong.

  • Ahkkahlwemye luhngse ac sang kahs in kahsruh pwacye.

  • Eis pacl in nuhnkuh kac lah meac na pwacye kalmweyac ke kuht fahk muh Alu uh ma nuh sin mwet nuhkwewa, macnsiskihn ma siena kwaclos uh. Kuht ac oruh fuhkah in ma pwacye se?

Tena arlac fihsrwacsr in puhla wo inmahsrlon mwet rauni kuht lac suc ma siena liki kuht. Tuhsruhk ke kuht ahkpahye kuht, kuht kuh in woyak ke kuht konwacack luhpah se ma sielacna ac sruikihn akacsruhi usrnguck utuckuh sin kais sie mwet. Oacna ke Elder Dieter F. Uchtdorf ke U luhn Mwet Sap Singucl Luo ah tuh luti ah, ma sielacna kacsr uh kuh in kahsruh oruh kuht mwet wo, ac engan liki met ah: “Fahsruh, kahsrwe kuth muhsahi ac ahkkweye sie facsin luhn onwelah, kuhlwacng, ac pahkotwen nuh tuhlihk nuhkwewa nuhtin God.”3

Ahkinsewowoyeyuck ke Eisyuckyang

ChristlFechter el som nuh ke sie pacna muhtuhnfacl tukun mweun ah kuhnahoslah inkucl sel ah. El suhpah in kahs ac tiac etuh kuhtwena mwet fin acn sasuc se sel ah, na ke pacl se emet lal in puhla muh el sriyucklac ac muhkwena.

Ekihn sie mempucr ke Alu uh, el oracni kwewa puhlaik lal ac muhtwacwacack in fahsr wi alu ke ward sasuc se lal ah. El tuhfal muh ahiyacn puhsra mahtoltol se lal ah ac oruh mwet ah tiac ke sramsram nuh sel kuh lah elac nuhnuhnkweyuck ke el muhtwacn lolacp se uh.

Tuhsruhk el ohsun sin kuhtuh mwet ma suc tiac liye ma sielacna kacl ac painuhl nuh ke mura in kawuck lalos. Eltahl ahsrwelah paholos ke luhngse, ac el tuhfah san a konwacack lah el kahfofolacna ke kahsruh luti kuhlahs luhn Primary. Tuhlihk srihsrihk pa mwe srihkasrak na wowo se ke eisyuck, ac puhla ma luhngseyuck ac enenweyuck ahkkweye luhlahlfongi lal ac kahsrwel in sifil moulkihn paht luhngse lal nuh sin Leum.

Mwe Kahruh

  1. Liye Alexa Lardieri, “Study: Many Americans Report Feeling Lonely, Younger Generations More So,” U.S. News, May 1, 2018, usnews.com.

  2. Liye Carly K. Peterson, Laura C. Gravens, and Eddie Harmon-Jones, “Asymmetric Frontal Cortical Activity and Negative Affective Responses to Ostracism,” Social Cognitive and Affective Neuroscience, vol. 6, no. 3 (June 2011), 277–85.

  3. Dieter F. Uchtdorf, “Believe, Love, Do,” Liahona, Nov. 2018, 48.

Print