Sõnum piirkonna juhatuselt
Jeesus Kristus – minu Päästja
1990 aastal sündis meie perre väike tüdruk, meie esimene laps. See oli aeg kui Nõukogude Liit oli just lagunenud ja sellega seoses oli minu kodumaal, Eestis, taas usuvabadus. Väga paljud inimesed lasid endi abielu kirikutes laulatada ja viisid oma väiksed lapsed kirikusse, et neid ristitaks. Ka meie abikaasaga mõtlesime selle peale, aga see jäi siiski tegemata, kuna me ei näinud sellel mingit mõtet. See oli paljude jaoks nagu moe asi käia kirikus, nagu mingi traditsioon, mis oli vahepeal keelatud olnud. Tihti ei olnud selle taga usku Jumalasse. Ka meie ei olnud usklikud ja meile tundus, et ilma usuta Jumalasse ja Jeesusesse Kristusesse, ei ole ristimisel mõtet. Samuti mõtlesin ma tookord, et ristimine peaks olema nagu leping Jumalaga, aga mida teab minu paari kuu vanune lapsuke sellest lepingust. Nii jäigi meie laps Luteri kirikus ristimata. Aga see oli esimene kord kui me mõtlesime Jumala ja tema pühade talituste peale.
Kaks aastat hiljem kohtusime me misjonäridega ja nad rääkisid meile Jeesuse Kristuse taastatud kirikust ja põhimõtetest, mis on selles kirikus. See kõik tundus nii õige, et juba esimese vestluse ajal ütlesime me, et soovime saada ristitud. Järgnevate kohtumiste ajal õpetasid misjonärid meid ja valmistasid meid ette ristitud saama. Üks tähtsamaid õpetusi minu jaoks oli see, et Jeesus Kristus on minu Päästja. Ta ohverdas oma elu minu pattude eest, et mina võiksin saada osa igavesest elust koos oma perega meie Taevase Isa juures. Ma mäletan, et mõtlesin, kuidas küll saaks näidata oma tänulikkust Temale selle eest, mis Tema tegi minu heaks. Ma mõistsin, et ainuke viis näidata oma tänulikkust on võtta vastu Tema õpetused, järgida neid õpetusi ja teenida Teda.
Nii on möödunud kolmkümmend aastat minu elust Teda teenides ja ma võin jätkuvalt tunnistada, et ma usun Kristusesse. Tema kiriku liikmena usun ma Temasse kogu oma südamest. Tema teenijana soovin ma kutsuda kõiki „tulema Kristuse juurde ja saama täiuslikuks Temas”, nagu Moroni kuulutas, „ja keelama endale kõik jumalatu” (Moroni 10:32). Ma tunnistan, et ta on Jumala Poeg ja maailma Päästja.
Joseph Smith, selle ajajärgu esimene prohvet, kirjutas:
„Me usume Jumalasse, Igavesesse Isasse ja Tema Pojasse Jeesusesse Kristusesse ja Pühasse Vaimu.
„Me usume, et Kristuse lepituse läbi võib saada päästetud kogu inimkond, kui nad kuuletuvad evangeeliumi seadustele ja talitustele” (Usuartiklid 1:1, 3).
Vaatamata vanusele, soole või rassile saame me kõik päästmisest osa samadel tingimustel. Me kõik peame uskuma Temasse, oma pattudest meelt parandama, saama ristitud tema nimesse, saama Püha Vaimu anni ning lõpuni vastu pidama, et saada igavene elu.
Issand Jumal on saatnud oma pühad prohvetid kõikide inimlaste sekka kõigil ajastutel neid asju kuulutama, nii nagu ta teeb seda ka tänasel päeval.
Juba sadu aastaid enne Kristuse maist teenimist kirjutas prohvet Jesaja temast: „Ent tõeliselt võttis ta enese peale meie haigused ja kandis meie valusid. …“ „Ent teda haavati meie üleastumiste pärast, löödi meie süütegude tõttu. …, ja tema vermete läbi on meile tervis tulnud” (Jesaja 53:4–5).
Kui me oleme suutelised tõeliselt tundma Päästja armastust, mis Tal on meie vastu ja aru saama sellest, millised võimalused on Ta meile andnud oma ohverduse kaudu, siis ei viivita me hetkegi, et parandada meelt oma üleastumistest. Mida see tähendab? See tähendab Jumala käskude pidamist ja oma elu korda seadmist. See tähendab oma suurte või väikeste pattude kahetsemist. See tähendab oma ligimese armastamist, eeskujulikku elu elamist ja headeks abikaasadeks olemist. See tähendab, et õpetame oma lapsi eeskuju ja õpetuste abil käima tõe ja arukuse teed. See tähendab, et oleme oma asjades ausad ja teenime teisi, mis hõlmab Jeesuse Kristuse evangeeliumi jagamist kogu maailmale ja armastusega abivajajate abistamist.
Ma loodan, et me kõik õpime tundma ja armastama oma Issandat läbi Tema sõnale kuuletumise, et olla valmis kuuluma nende õnnistatute hulka, kes on kuulnud ja uskunud Tema väärtuslikke sõnu, mis Ta ütles Ketsemani aias, oma sureliku elu viimasel õhtul: “Aga igavene elu on see, et nad tunneksid sind, ainsat tõelist Jumalat, ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud” (Johannese 17:3). See on ka minu tunnistus Jeesuse Kristuse nimel, aamen.