Sõnum piirkonna juhatuselt
Tavalised postid
Ühel päeval reisis Carl G. Mezer koos noorte misjonäride rühmaga Alpidesse. Nad kõndisid üle kõrge mäekuru. Lumega kaetud liustikust ulatusid välja pikad postid või teeviidad, mis olid mõeldud rada tähistama, et rändurid saaksid ohutult mägede vahel liikuda ja mäe teiselt poolt alla minna.
Kui nad tippu jõudsid, otsustas vend Mezer noortele misjonäridele õppetunni anda. Ta peatus mäe otsas ja juhtis nende tähelepanu postidele, mida nad järgisid. Ta ütles: „Vennad! See kujutab Jumala preesterlust. Need on tavalised vanad postid, kuid nende paigutus ja asukoht on väga olulised. Neid järgides olete kindlalt turvalisel rajal. Neist kõrvale kaldudes te tõenäoliselt eksite.”
Taeva Jumal kutsus apostlid ja prohvetid ning andis neile preesterluse väe. Need tavalised, lihtsad ja vanad teenäitajad sümboliseerivad meie prohveteid ja nende asukoht on ülioluline. Kui järgime nende lihtsaid hoiatusi, oleme kaitstud.
Nagu Carl Mezer, õpetas ka vanem Henry B. Eyring: „Prohvetite nõuandest turvapaika viiva teeraja otsimine tundub mõistlik neile, kelle usk on tugev. Kui prohvet räägib, võivad nõrgausulised pidada seda vaid targa mehe heaks nõuandeks. ‥ Kui aga otsustada prohvetlikku nõu mitte kuulata, muudab see meie endi jalgealust. See muutub ohtlikumaks. Prohvetliku nõuande kuulmata jätmine nõrgendab meie väge võtta inspireeritud nõu kuulda tulevikus.”
Me elame ajal, millest kuulutasid muistsed prohvetid – suure lahkmeele, kahtluste, rahvaste heidutuse ja segaduse ajal, mil inimesed katsumuste ootuses hirmust ohkavad. Me näeme, et paljud inimesed kardavad, kahtlevad ja inimeste südamed muutuvad kalgiks. President Russell M. Nelsoni sõnul on see sellepärast, et me unustame oma olemuse ja eesmärgi. Oma suhtumisega Jumalasse ja oludesse, oma mõtete, sõnade ja tegudega rajame oma elule aluse, mida teatud rajad, teekonnad, viisid ja sündmused proovile panevad ning läbi katsuvad. Kõik inimesed pannakse proovile. Kui pole prohveteid, pole ka jumalikku juhatust, ja kui jumalikku juhatust pole, kõnnivad inimesed pimeduses ja eksivad.
Alates Aadama päevist on Tema, kes on algus ja lõpp, määranud prohvetid, kes juhivad Tema rahvast, Tema Kirikut ja hoiatavad maa elanikke. Prohvetid tunnistavad alati Jeesusest Kristusest.
Jeesus Kristus õpetas meile, et olenemata sellest, kas Ta räägib taevast oma häälega, inglite teenimise või oma teenijate suu kaudu, kui Püha Vaim neid inspireerib, on see ikkagi Jumala meel ja tahe. Ta ütles ka, et ei tee midagi, avaldamata oma saladusi oma teenijatele prohvetitele.
Prohvetite kaudu suunab Päästja meid turvalisele rajale, julgustades meid iga päev pühakirju uurima – nii individuaalselt kui ka perega, pidama iganädalasi pereõhtuid, palvetama siiralt ja järjekindlalt koos oma pereliikmete ja abikaasaga ning ka individuaalselt.
Jeesus Kristus loob oma noortele parima raja ja kutsub oma prohvetite kaudu väärilisi, füüsiliselt ja vaimselt ettevalmistatud noormehi vastama kutsele teenida põhimisjonil. Paljud noored naised on samuti oodatud teenima põhimisjonil, kuid neil ei ole sama kohustust teenida, kui on noortel meestel. Issand ütleb prohveti kaudu, et iga Tema Kiriku liige on misjonär.
Oma prohvetite kaudu kutsub Iisraeli Jumal noori mehi ja naisi ühinema Issanda väesalgaga, et aidata Iisraeli kokku koguda. Prohvetite kaudu on Lunastaja innustanud meid tegema pereajalootööd ja ronima nii sageli kui võimalik vaimsetesse kõrgustesse templisse minnes. Samuti julgustab Ta meid seadma korda oma templisarnaseid kodusid, valmistuma hädaolukordadeks, koguma toiduvarusid ja säästma raha, vältima laene ja elama oma võimaluste piires.
Prohvetite kaudu kutsub viinamäe Isand piiskoppe üles pöörama erilist tähelepanu noortele ja toitma Tema tallesid ning kutsub vanemate kvoorumi ja Abiühingu juhatajaid võtma vastutust teenimise ning pereajaloo- ja misjonitöös osalemise eest.
Alati kui otsustame mitte kuulata inspireeritud nõuandeid või uskuda, et need ei käi meie kohta, jõuame arusaamisele, et me ei tee haiget mitte ainult endale, vaid võib-olla ka teistele põlvkondadele. Iga kord, kui järgime prohvetite kutseid või nõuandeid, mõistame, et liigume turvalisuse poole, et rada on ettevalmistatud ja ohud on tähistatud turvapostidega. Nagu Carl Mezer oma misjonäridele ütles, hoolitses keegi nende eest aegsasti ja seadis postid paika, et meid hoiatada.