Piirkonna juhtide sõnum
Vaimsed harjumused
Heade vaimsete harjumuste arendamine ja parendamine ei ole enamiku inimeste jaoks lihtne ega automaatne. Vaimse arengu teekond on tavaliselt ebatasane ja raske.
Kui valmistusin teenima misjonil, siis läksin oma koguduse juhataja juurde, et küsida, mida pean auga teenimiseks tegema. Ta andis mulle nimekirja, mis sisaldas pühakirjade uurimist, vaimset ja füüsilist valmidust ning isegi toiduvalmistamise oskusi. Kui asusin rõõmuga igal viisil valmistuma olema „suurepärane misjonär”, siis märkasin, et mõned asjad olid lihtsamad kui teised ning mõned olid päris rasked. Hoolimata sellest proovisin anda endast parima, et saada selliseks isikuks, nagu Issand minult ootas, ning seda isegi sel ajal aset leidnud väljakutsetest hoolimata.
Ettevalmistus ei olnud lihtne, kuid selle tulemus olid tõelised õnnistused, millest tunnen rõõmu siiani. Kui järgisin kohatistest raskustest hoolimata oma juhtide nõu, siis nende juhised aitasid mul saada selliseks misjonäriks, nagu Issand soovis, et oleksin, ja aja jooksul on nendest juhistest saanud mu elu osa ja osa mu vaimsest olemusest.
Samamoodi kui püüame saavutada mõõdetavaid tulemusi milleski, milles soovime paremaks saada, siis ei ole mõnikord lihtne järgida juhiseid, järgida rangeid reegleid või lihtsalt olla keskendunud. Näiteks kui soovime, et meie füüsiline keha oleks terve ja tugev, siis peame sagedasti trenni tegema ja toitma oma keha regulaarselt toidu ja veega. Selle mittetegemine põhjustab nõrkust või haigust ning kui me pole hoolikad, siis isegi surma.
Samad põhimõtted kehtivad ka meie vaimse keha puhul. Ka seda peab järjepidevalt toitma, et hoida see terve ja energilisena. Vaimne režiim peab sisaldama häid harjumusi, mis toidavad vaimu, ning peame samuti vältima harjumusi, mis kahjustavad vaimu.
Vaimne režiim peab sisaldama regulaarseid vaimseid harjutusi, nagu igapäevane palve ja pühakirjauurimine, teenimine ning ka iganädalane vaimne toit, mis saadakse sakramendi võtmisest, kirikukoosolekutel käimisest ja igakuisest paastumisest. Me uuendame oma templisoovitust regulaarselt, et teha kindlaks, et kõik vaimsed elemendid saadakse tasakaalustatult, et tagada vaimse keha piisav toitmine. Aeg-ajalt on vajalik abi saamiseks paastuda ja palvetada, et anda oma vaimule konkreetsete väljakutsetega silmitsi seismiseks lisajõudu ja energiat.
Kui meenutan oma kogemust misjonärina ja kui raske oli valmistuda, kuid samal ajal kui palju rõõmu see valmistas, siis mõtlen Moosia poegadele, kes mõistsid, kui tähtis on toita oma vaimu vaimsete harjumuste kaudu saadud rohke lisaenergiaga.
„… nad olid selge mõistmisega mehed ja nad olid usinalt uurinud pühakirju, et nad võiksid tunda Jumala sõna. Aga see ei ole kõik: nad olid pühendanud ennast rohkele palvetamisele ja paastumisele, seepärast oli neil prohvetliku kuulutamise vaim ja ilmutuse vaim ning kui nad õpetasid, siis õpetasid nad Jumala väe ja volitusega.”1
Igapäevane vaimne trenn on samuti vajalik tunnistuse säilitamiseks ning selleks, et tagada see, et kindlustunne ületab kõhklused, sest see, mille kotha meil täna tunnistus on, ei ole seal homme, kui me selle säilitamiseks mitte midagi ei tee. Just nagu füüsiliste musklite treenimine suurendab nende jõudu ja suurust, siis tunnistuse tugevdamiseks ja kestmiseks on vajalik igapäevane järjepidev vaimne rutiin.
Loomuliku inimese kalduvus on alati oodata Issandalt rohkem ja endalt vähem. Kui arendame tugevamaid vaimseid harjumusi ja kogeme südame võimsat muutust, toites oma vaimu tihti, regulaarselt ja piisavalt, siis nendest vaimsetest harjumustest saab osa meist ning me hakkame ootama endalt järjest rohkem ning Issandalt järjest vähem.
Tehkem usinalt tööd, et oma vaimu ette valmistada, treenida ja toita, just nagu me teeme seda oma kehaga; saame seda teha, arendades häid vaimseid hajumusi ja vältides maailma hävitavaid harjumusi. See võib alguses olla valus ja raske, kuid on kindlasti seda väärt, kui naudime selle vaimse kasvu ja heaolu protsessi õnnistusi.