Piirkonna juhtide sõnum
Isikliku pöördumise rada Päästja juurde
Uue Testamendi Matteuse evangeeliumis kutsub Päästja Peetrust vee peal kõndima ning Peetrus, ajendatuna tugevast soovist Teda järgida, loobub kaitsest, mida paat talle pakub, ja laskub kiiresti vette. Mõne hetke kõnnib ta imelisel kombel vee peal Päästja poole, kuid kui torm möllab ja tuuled puhuvad, nõrgeneb tema usk ja ta hakkab vajuma ning hüüab Issanda poole: „Issand, päästa mind!” Päästja ulatab just sel hetkel käe ja ütleb temast kinni haarates: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”1
See Peetruse suur õppetund õpetab meile, et pöördumine ei teki ainsa sündmuse tagajärjel, vaid on protsess, mis kestab kogu meie maise teekonna ajal. Pöördumisprotsess hõlmab usu rakendamist Jeesusesse Kristusesse, igapäevast meeleparandust, ristitud ja Püha Vaimu anni saamist ning lõpuni vastupidamist. Lepingurada on osa lõpuni vastupidamise teekonnast. Kui jätkame sellel rajal, püüame saada rohkem Kristuse sarnaseks ja loobuda oma loomupärasest inimesest. Kuningas Benjamin kirjeldas Mormoni Raamatus suurepäraselt osa sellest protsessist, kui ta kutsus meid loobuma loomupärasest inimesest, õpetades seega selget usku pöördumise õpetust:
„Sest loomupärane inimene on Jumala vaenlane ja on seda olnud Aadama langemisest saadik ning saab olema igavesest ajast igavesti, kui ta ei alistu Püha Vaimu kutsele ega jäta maha loomupärast inimest ja ei saa pühaks Issanda Kristuse lepituse kaudu ning ei saa lapse sarnaseks – alistuvaks, tasaseks, alandlikuks, kannatlikuks, täis armastust, tahtlikuks alluda kõigile asjadele, mida Issand näeb sobivaks talle määrata, just nagu laps allub oma isale.”2
See pühakirjasalm kirjeldab selgelt pöördumisprotsessi: langenud seisundi tõttu on meie loomulik kalduvus minna vastu Vaimu asjadele, seega algab tõeline pöördumine siis, kui alistume Püha Vaimu õhutustele; sellele järgneb pühitsemisprotsess Kristuse lepituse kaudu. Prohvet Benjamini kirjeldatud omadused, nagu alistuvus, tasadus, alandlikkus, kannatlikkus ja armastus, on tõelise pöördumise viljad.
Vanem Bednar õpetas tasaduse kohta: „Tasadus on Päästjale omane iseloomujoon ja selle tunnuseks on õigemeelne reageerimisvõime, tahtevalmis kuulekus ja tugev enesevalitsemine.”3
Kui oleme tõeliselt pöördunud, püüame kiiresti täita oma Taevase Isa tahet. Kuigi sageli võib see tähendada tundmatusse ja tormilisse merre hüppamist, aitavad elu katsumused ja väljakutsed meil lepingurajal asudes suurendada usku Jeesusesse Kristusesse. Selle protsessi võtmeks on lepingutest kinnipidamine ja teadmiste suurendamine õppimise ja isikliku ilmutuse saamise kaudu.
President Russell M. Nelson õpetas: „Meie Päästja ja Lunastaja Jeesus Kristus teeb osa oma vägevaimatest tegudest praeguse ja selle aja vahel, kui Ta tuleb taas. Me näeme veel imelisi tunnusmärke, et Isa Jumal ja Tema Armas Poeg Jeesus Kristus juhatavad seda Kirikut majesteetlikkuse ja hiilgusega. Kuid eesootavatel päevadel pole võimalik vaimselt ellu jääda ilma Püha Vaimu juhatava, suunava, trööstiva ja pideva mõjuta.”4
Nii nagu Peetrus ja teised paadis olnud apostlid, saame ka meie kogeda Jeesuse Kristuse usuga järgimise väge, heites end kartmatult Tema vetesse, kartmata uppumist, sest Tema veed on igavese elu allikas. Nagu laulude kirjutaja ütles: „Hingamiseveele saadab ta mind.”5
Kutsun teid üles muutma oma isikliku elu igapäevaseks Päästja ja meie Taevase Isa poole pöördumise protsessiks.