„Taastamise hääled: Joseph Smithi pere”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: Õpetus ja Lepingud 2025 (2025)
„Joseph Smithi pere”, Tule, järgne mulle – kodus ja kirikus kasutamiseks: 2025
Taastamise hääled
Joseph Smithi perekond
Meist igaüht mõjutab sügavalt meie pereelu ja sama oli Joseph Smithiga. Tema vanemate usulised tõekspidamised ja usutavad istutasid ususeemned, mis tegid taastamise võimalikuks. Josephi päevikus on kirjas järgmine austusavaldus: „Sõnadest ja keelest jääb väheks, et väljendada tänu, mida võlgnen Jumalale, et Ta andis mulle nii auväärsed vanemad.”
Järgmised tsitaadid tema emalt Lucy Mack Smithilt, vennalt William Smithilt ja prohvetilt endalt annavad meile aimu, milline usuline mõju valitses Smithide kodus.
Dan Baxter. Joseph Smithi pere
Lucy Mack Smith
„[Aasta 1802 paiku] jäin ma haigeks. ‥ Ma ütlesin endale, ma ei ole valmis surema, sest ma ei tea Kristuse teid, ja mulle tundus, nagu oleks minu ja Kristuse vahel pime ja üksildane kuristik, mida ma ei julgenud ületada. ‥
Ma vaatasin Issanda poole ja palusin ja anusin Issandaga, et Ta minu elu säästaks, et võiksin oma lapsed üles kasvatada ja oma abikaasa südant trööstida; ja nii ma lamasin terve öö. ‥ Ma tegin Jumalaga lepingu, et kui ta laseb mul elada, siis püüan leida selle usundi, mis aitab mul teda õigesti teenida, olgu see siis Piiblis või kustahes see asub, isegi kui seda peab saama taevast palve ja usu kaudu. Viimaks kõneles mulle hääl ja ütles: „Otsige, siis te leiate; koputage, siis avatakse teile. Saagu sinu süda tröösti. Sa usud Jumalasse; usu ka minusse.” ‥
Sellest ajast peale hakkas minu jõud jätkuvalt kasvama. Ma rääkisin vähe usu teemal, kuigi see oli mul ainiti mõtteis, ja arvasin, et hakkan kohe usinaIt tegutsema, kui vaid leian mõne vaga inimese, kes tunneb Jumala teid ja oskab mulle taeva asjus juhatust anda.”
William Smith
„Minu ema, kes oli väga vaga naine ja hoolis oma laste heaolust, nii selles ilmas kui tulevases, kasutas ära kõik vahendid, mis tema vanemlik armastus leidis, et me otsiksime oma hingele päästmist või (nagu tol ajal öeldi) saaksime usku. Ta veenis meid koosolekutel osalema ja peaaegu kogu meie perest said asjast huvitunud ja tõe otsijad.”
„Niikaua kui mina mäletan, ütlesime alati perepalveid. Ma mäletan, et isa kandis oma prille vestitaskus ‥ ja kui me, poisid, nägime teda oma prille võtmas, siis teadsime, et see tähendas, et peame palveks valmis olema, ja kui me seda ei märganud, siis ütles ema: „William”, või kes tahes see hooletu oli, „sea end palveks valmis”. Pärast palvetamist laulsime üht laulu.”
Joseph vanem ja Lucy Smith õpetasid oma peret pühakirju uurima.
Joseph Smith
„Nüüd ma ütlen, et [minu isa] ei teinud minu teada oma elus ühtegi kurja tegu, mida oleks isekaks peetud. Ma armastasin oma isa ja tema mälestust; ja mälestust tema õilsatest tegudest, mis lasus kummalise kaaluna minu meelel; ja mitmed tema minule öeldud lahked ja vanemlikud sõnad on kirjutatud minu südame tahvlile. Minu jaoks on pühad need mõtted, mida pean kalliks tema eluloost, mis on veerenud läbi minu mõtteist ja on sünnist saati sinna istutanud minu enda tähelepanekud. ‥ Minu ema on kõikidest naistest üks õilsam ja parim.”