„28. jaanuar – 3. veebruar Matteuse 3; Markuse1, Luuka 3: „Valmistage Issanda teed”” Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Uus Testament 2019 (2019)
„28. jaanuar – 3. veebruar Matteuse 3; Markuse1, Luuka 3,” Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2019
28. jaanuar – 3. veebruar
Matteuse 3; Markuse 1; Luuka 3
„Valmistage Issanda teed”
Alustage, lugedes kirjakohti Matteuse 3, Markuse 1 ja Luuka 3. Kui te palute, et Püha Vaim aitaks teil neid peatükke mõista, siis annab Ta teile just teie jaoks mõeldud kaemusi. Kirjutage oma muljed üles ja tehke plaane nende ajel tegutseda.
Pange oma muljed kirja
Jeesus Kristus ja Tema evangeelium võivad inimest muuta. Luukas tsiteeris Jesaja muistset prohvetlikku kuulutust, mis kirjeldas Ristija Johannese missiooni ja seda, milline mõju Päästja tulekul on: „Kõik kuristikud täidetagu ja kõik mäed ja mäekünkad tehtagu madalaks; mis on kõver, saagu sirgeks, ja mis on mätlik, siledaks teeks” (Luuka 3:5; vt ka Jesaja 40:4). See sõnum on meie kõigi jaoks, kaasa arvatud need, kes arvavad, et ei suuda või ei pea muutuma. Kui midagi nii püsivat kui mägi tehakse madalaks, siis suudab Issand kindlasti aidata ka meil meie kõverad teed sirgeks teha (vt Luuka 3:4–5). Kui me võtame vastu Ristija Johannese kutse meelt parandada ja muutuda, siis valmistame ette oma meele ja südame võtma vastu Jeesust Kristust, et ka meie võiksime näha „Jumala päästet” (Luuka 3:6).
Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks
Markuse evangeelium
Kes oli Markus?
Evangeeliumite autorite seas teame Markuse kohta kõige vähem. Me teame, et ta oli Pauluse, Peetruse ja mitmete teiste misjonäride misjonikaaslane. Paljud piibliteadlased usuvad, et Peetrus andis Markusele ülesandeks Päästja elu sündmused kirja panna. Markuse evangeelium kirjutati tõenäoliselt enne teist kolme.
Vt ka märksõna „Mark” sõnastikus „Bible Dictionary”.
Matteuse 3:1–12; Markuse 1:1–8; Luuka 3:2–18
Meeleparandus on meeles ja südames toimuv vägev muutus.
Ristija Johannes pidi valmistama ette inimeste südame Päästjat vastu võtma ja rohkem Tema sarnaseks saama. Kuidas ta seda tegi? Ta hüüdis: „Parandage meelt” (Matteuse 3:2). Ta kasutas kujundeid, nagu puude vili ja nisu, et rõhutada meeleparanduse tähtsust Kristuse vastuvõtmisel (vt Luuka 3:9, 17).
Milliseid teisi kujundeid te leiate ülestähendustes Ristija Johannese teenimistööst? Soovi korral märkige need ära oma pühakirjades või joonistage nendest pilt oma pühakirjapäevikusse. Mida õpetavad need kujundid meeleparanduse õpetuse ja vajaduse kohta?
Tõeline meeleparandus on „meele- ja südamemuutus, millega kaasneb suhtumise muutumine Jumalasse, iseendasse ja ellu üldse”. Meeleparandus tähendab, et inimene „suunab oma südame ja tahte Jumala poole” (Märksõna „Meeleparandus”. Pühakirjajuht). Milliseid muudatusi kutsus Johannes kirjakohas Luuka 3:7–14 inimesi tegema, et valmistuda Kristuse vastuvõtmiseks? Kuidas võiks sellest nõuandest teile abi olla? Kuidas võite näidata, et olete tõeliselt meelt parandanud? (Vt Luuka 3:8.)
Vt ka Joseph Smithi tõlge, Luuka 3:4–11 (õpiabides); pühakirjajuht, märksõna „Ristija Johannes”; D. Todd Christofferson. Jumalik meeleparanduse and. – 2011. a sügisene üldkonverents.
Kes olid variserid ja kirjatundjad?
Variserid olid juudi usurühmituse liikmed, kes tundsid uhkust selle üle, et nad järgisid täpselt Moosese seadust. Nemad uskusid, et kõige tähtsam on paljude tseremoniaalsete tegevuste järgimine. Saduserid olid rikas ühiskonnakiht juutide seas, kellel oli märkimisväärne usuline ja poliitiline mõjuvõim. Nad ei uskunud õpetusse ülestõusmisest. Mõlemad rühmad olid kaldunud kõrvale Jumala seaduste algupärasest eesmärgist ja paljud nende liikmed keeldusid vastu võtmast Jumala prohveti Ristija Johannese sõnumit.
Vt ka Matteuse 23:27; Johannese 1:19–24; pühakirjajuht, märksõnad „Variserid” ja „Saduserid”.
Matteuse 3:13–17; Markuse 1:9–11; Luuka 3:15–16, 21–22
Jeesus Kristus sai ristitud, et täita kogu õigemeelsust.
Kui teie ristitud saite, siis te järgisite Päästja eeskuju. Võrrelge, mida te õppisite nendest kirjakohtadest Päästja ristimise kohta, sellega, mis juhtus teie ristimise ajal.
Kes ristis Jeesuse ja milline volitus tal oli? |
Kes ristis teid ja milline volitus tal oli? |
Kus Jeesus ristitud sai? |
Kus teie ristitud saite? |
Kuidas Jeesus ristitud sai? |
Kuidas teie ristitud saite? |
Miks sai Jeesus ristitud? |
Miks teie ristitud saite? |
Kuidas näitas Taevane Isa, et Ta oli Jeesusega rahul? |
Kuidas näitas Taevane Isa, et Ta oli rahul, kui teie ristitud saite? Kuidas on Ta näidanud oma heakskiitu pärast seda? |
Nefi kirjutas üles mõned tähtsad õpetused Päästja ristimise kohta. Mida õpetavad teile tema sõnad kirjakohas 2. Nefi 31? Soovi korral kirjutage oma ristimise kogemus üles päevikusse.
Vt ka Johannese 1:32–33; Moosia 18:8–11; Õpetus ja Lepingud 13:1; 20:37, 68–74; „The Baptism of Jesus” (Jeesuse ristimine) (video, LDS.org).
Matteuse 3:16–17; Markuse 1:9–11; Luuka 3:21–22
Kas Piibel õpetab, et Jumaluse liikmed on kolm erinevat isikut?
Piibel sisaldab palju tunnistusi sellest, et Jumaluse liikmed on kolm erinevat isikut. Näiteks toetab kirjakoht Päästja ristimisest õpetust, et Jumal Isa, Jeesus Kristus ja Püha Vaim on kolm eraldiseisvat isikut. Jumal Isa rääkis taevast ja Püha Vaim (keda esindas tuvi) laskus Päästja peale, kui Ta ristitud sai. Järgnevalt on toodud mõned teised kirjakohad, mis õpetavad sama tõde: 1. Moosese 1:26–27; Matteuse 17:1–5; Johannese 17:20–23; Apostlite teod 7:55–56 ja Õpetus ja Lepingud 130:22.
Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks
Kui te loete koos perega pühakirju, võib Vaim aidata teil teada, milliseid põhimõtteid rõhutada ja arutada, et oma pere vajadustega arvestada. Siin on mõned soovitused:
Ristija Johannesel oli Aaroni preesterlus. Mida me võime õppida Aaroni preesterluse kohta, kui me õpime Ristija Johannesest? Kuidas võib Johannese eeskuju aidata Aaroni preesterluse hoidjatel täita nende kohustusi? (Vt ka ÕL 13:1; 20:46–60.)
Et õpetada pereliikmetele ristimisest ja Püha Vaimu annist, võite näidata neile määrdunud eset ja lasta pereliikmetel see puhtaks pesta. Kuidas esindab see tegevus ristimist? Seejärel paluge pereliikmetel rääkida tule puhastavatest omadustest. Miks kirjeldatakse Püha Vaimu andi kui tulega ristimist? (Vt pühakirjajuhti, märksõna „Püha Vaim”.)
Millal oleme tundnud, et Jumal on meiega rahul? Mida saame perena teha, et olla Jumalale meeltmööda?
Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.