„9.–15. september. 2. korintlastele 1–7: „Andke endid lepitada Jumalaga”” Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Uus Testament 2019 (2019)
„9.–15. september. 2. korintlastele 1–7”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2019
9.–15. september
2. korintlastele 1–7
„Andke endid lepitada Jumalaga”
Kui te uurite Pauluse kirju korintlastele, siis kirjutage üles mõned evangeeliumi põhimõtted, mida te leiate, ja mõtisklege, kuidas te võiksite neid oma elus rakendada.
Pange oma muljed kirja
Mõnikord peavad Kiriku juhid ütlema raskeid asju. See oli tõsi nii Pauluse ajal kui ka tänapäeval. Paistab, et eelmine Pauluse kiri Korintose pühadele sisaldas manitsusi ja haavas inimeste tundeid. Kirjas, mida tuntakse nimega 2. korintlastele, püüdis ta selgitada oma karmide sõnade tagamaid: „Ma kirjutasin teile suures viletsuses ja südame ahastuses paljude silmapisaratega, ei mitte selleks, et te kurvastuksite, vaid et te tunneksite selle armastuse, mida mul on rohkesti teie vastu” (2Kr 2:4). Kui juht teid korrale kutsub, siis on kindlasti abiks teadmine, et see on motiveeritud kristlikust armastusest. Ja isegi nendel puhkudel, kui see nii ei ole, kui oleme valmis nägema teisi sellise armastusega, mida tundis Paulus, siis on kergem solvangule sobilikult reageerida. Vanem Jeffrey R. Holland andis nõu: „Olge siis heatahtlikud inimlike nõrkuste suhtes − nii teie enda kui ka nende suhtes, kes teenivad koos teiega selles Kirikus, mida juhivad vabatahtlikud surelikud mehed ja naised. Kui Tema ainus täiuslik Ainusündinud Poeg välja arvata, siis on Jumal teinud aegade algusest peale tööd ebatäiuslike inimestega.” (Issand, ma usun. – 2013. a kevadine üldkonverents)
Ideid isiklikuks pühakirjauurimiseks
2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18; 7:4–7
Meie katsumused võivad olla õnnistuseks.
Vaadates katsumusi, mida Paulus oma teenimistöö ajal koges, ei ole üllatav, et ta kirjutas palju katsumuste eesmärkidest ja õnnistustest. Mõelge, kuidas teie katsumused võivad olla õnnistuseks, kui loete kirjakohti 2. korintlastele 1:3–7; 4:6–10, 17–18; ja 7:4–7. Näiteks võite mõtiskleda, kuidas Jumal „[teid] trööstib kõigis [teie] viletsusis” ja kuidas teie omakorda võite „trööstida neid, kes on kõiksuguses viletsuses” (2Kr 1:4). Või võite keskenduda Jeesuse Kristuse valgusele, mis „on hakanud paistma meie südametes”, isegi kui meid „rõhutakse” ja kui „oleme nõutud” (2Kr 4:6–10).
Vt ka Moosia 24:13–17; evangeeliumiteemat „Adversity” (vastasseis), Gospel Topics, topics.lds.org.
Andestades saame me õnnistusi ja õnnistame teisi.
Palju ei ole teada mehe kohta, kellele Paulus viitas kirjakohas 2. korintlastele 2:5–11 – teame vaid, et ta oli käsust üle astunud (vt s 5–6) ja Paulus soovis, et pühad talle andestaksid (vt s 7–8). Miks me mõnikord ei osuta armastust kellegi vastu, kes on meid solvanud? (Vt s 8.) Kuidas teeb andestuse tagasihoidmine kahju teistele ja meile endile? (Vt s 7, 10–11.) Mida see tähendab, et kui me teistele ei andesta, siis Saatan petab meid kavalasti? (Vt s 11.)
Vt ka Õpetus ja Lepingud 64:9–11.
Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime saada lepitatud Jumalaga.
Paulus teadis omast käest, mida tähendab uueks looduks saada. Temast kui kristlaste tagakiusajast sai Kristuse kartmatu kaitsja. Ta teadis omast käest, kuidas Jeesus, „kes ei teadnud mingist patust”, võib võtta ära patu ja anda meile oma õigemeelsuse meid Jumalaga lepitades. Neid salme lugedes mõtisklege, mida tähendab saada kellegagi lepitatud. Kuidas aitab see teil mõista, mida tähendab saada lepitatud Jumalaga? Mõtisklege, mis võib teid Jumalast eraldada. Mida te peate tegema, et võiksite saada Temaga täielikumalt lepitatud?
(Vt 2Ne 10:23–25.)
Jumalik kurbus viib meeleparandusele.
Me tavaliselt ei mõtle kurvastusest kui heast asjast, kuid Paulus rääkis Jumalale meelepärasest kurvastusest, mis on meeleparanduse oluline osa. Mida te õpite Jumalale meelepärase kurbuse kohta järgmistest allikatest? 2. korintlastele 7:8–11; Alma 36:16–21; Mormoni 2:11–15; ja evangeeliumiteema „Repentance” (meeleparandus), Gospel Topics, topics.lds.org. Millal olete teie tundnud Jumalale meelepärast kurvastust ja millist mõju see teie elule omas?
Ideid pere pühakirjauurimiseks ja pereõhtuks
Kui te loete koos perega pühakirju, võib Vaim aidata teil teada, milliseid põhimõtteid rõhutada ja arutada, et oma pere vajadustega arvestada. Siin on mõni soovitus:
Kas teie pereliikmed on kunagi palunud kellelgi kirjutada neile soovituskirja tööle või kooli kandideerides? Paluge neil rääkida sellest kogemusest ja mida see kiri nende kohta ütles. Paulus õpetas, et pühade elu on kui Kristuse enda soovituskiri evangeeliumi järgi elamiseks, „kirjutatud mitte tindiga, vaid elava Jumala Vaimuga”. Kui te loete koos kirjakohta 2. korintlastele 3:1–3, siis arutage, kuidas meie eeskuju on kui evangeeliumi soovituskiri, mis on „kõigile inimestele tuttav ja loetav”. Ehk võiks iga pereliige kirjutada kirja, mis selgitab, kuidas mõni teine pereliige on olnud eeskujulik Jeesuse Kristuse jünger. Nad võivad oma kirja perele ette lugeda ja anda selle pereliikmele, kellest nad kirjutasid. Miks on tähtis mõista, et meie elu on „Kristuse kiri”?
Mida tähendab „käime usus ja mitte nägemises”? Mida me teeme, et näidata, et me usume asju, mida me ei näe?
Kas teie pere suudab meenutada või leida loodusest näiteid millestki, mis läbivad märkimisväärse muutuse ning saavad uueks looduks? (Vt selle kokkuvõttega kaasas olevat pilti.) Mida õpetavad need näited meile selle kohta, kuidas Jeesuse Kristuse evangeelium meid muuta võib?
Mida tähendab nende salmide kohaselt olla „Jumala abilised”?
Kuidas me võime järgida Pauluse nõuannet „minge ära [õigemeelsusetute] keskelt ja eralduge neist” ja olla samas heaks eeskujuks inimestele meie ümber?
Lisaideid laste õpetamiseks leiate „Tule, järgne mulle – Algühingule” selle nädala ülevaates.
Õpetamise täiustamine
Tehke näitlikke õppetunde. Mõnda evangeeliumi mõistet, nagu lepitus, võib olla raske mõista. Soovi korral kasutage pilte või esemeid, mis aitavad teie pereliikmetel mõista põhimõtteid, mida te pühakirjadest leiate.
Kui me pöördume Kristuse evangeeliumisse, siis on meie muutumine nii suur, et Paulus kirjeldab seda kui uueks looduks saamist (vt 2Kr 5:17).