Vana Testament 2022
Meelespea: Leping


„Meelespea: Leping”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Vana Testament 2022 (2021)

„Meelespea: Leping”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2022

Kujutis
meelespea pisipilt

Meelespea

Leping

Vana Testamenti lugedes jääb sageli silma sõna leping. Täna mõtleme lepingutest kui pühadest lubadustest Jumalaga, kuid muistses maailmas olid lepingud oluline osa ka inimeste omavahelistes suhetes. Nende turvalisuse ja ellujäämise huvides pidid inimesed olema võimelised üksteist usaldama ja lepingud olid viis selle usalduse tagamiseks.

Nii et kui Jumal rääkis Noa, Aabrahami või Moosesega lepingutest, kutsus Ta neid üles astuma Temaga usaldussuhtesse. Üks tuntumaid näiteid lepingust Vanas Testamendis on see, mille Jumal sõlmis Aabrahami ja Saaraga ning uuendas siis nende järeltulijate Iisaki ja Jaakobiga (keda tuntakse ka Iisraelina). Me kutsume seda sageli Aabrahami lepinguks, kuigi Vanas Testamendis teati seda lihtsalt kui lepingut. Näete, et Vana Testament on põhimõtteliselt lugu inimestest, kes nägid end selle lepingu pärijatena – lepingurahvana.

Aabrahami leping on tänapäeval endiselt oluline, eriti viimse aja pühade jaoks. Miks? Kuna ka meie oleme lepingurahvas, vaatamata sellele, kas oleme Aabrahami, Iisaki ja Jaakobi otsesed järglased või mitte (vt Gl 3:27–29). Sel põhjusel on oluline mõista, mis on Aabrahami leping ja kuidas seostub see meiega tänapäeval.

Mis on Aabrahami leping?

Aabraham soovis „saada suuremaks õigemeelsuse järgijaks” (Aabr 1:2), seega kutsus Jumal teda lepingusuhtesse. Aabraham ei olnud esimene, kes seda soovis, ja ta polnud esimene, kes lepingusse astus. Ta soovis saada „isade õnnistusi” (Aabr 1:2) – õnnistusi, mida anti lepinguga Aadamale ja Eevale ja pärast neid inimestele, kes neid õnnistusi usinalt saada püüdsid.

Jumala leping Aabrahamiga lubas imelisi õnnistusi: pärusmaad, suurt hulka järeltulijaid, juurdepääsu preesterluse talitustele ja nime, mida austataks ka tulevaste põlvkondade seas. Kuid selle lepingu keskmes ei olnud mitte ainult õnnistused, mida Aabraham ja tema pere saavad, vaid samuti, milliseks õnnistuseks nemad on ülejäänud Jumala lastele. „Sa [oled] õnnistuseks,” kuulutas Jumal, „ja sinu nimel õnnistavad endid kõik suguvõsad maa peal.” (1Ms 12:2–3)

Kas see leping andis Aabrahamile, Saarale ja nende järeltulijatele Jumala laste seas eristaatuse? Ainult selles mõttes, et neil on au teisi õnnistada. Aabrahami sugu „kannab selle teenimistöö ja preesterluse ‥ kõikidele rahvastele”, õnnistades neid „evangeeliumi õnnistustega, mis on pääste, nimelt igavese elu õnnistused” (Aabr 2:9, 11).

See leping oli see õnnistus, mida Aabraham igatses. Pärast selle saamist ütles Aabraham oma südames: „Sinu teenija on sind hoolega otsinud; nüüd olen ma su leidnud.” (Aabr 2:12)

See leidis aset tuhandeid aastaid tagasi, kuid see leping on taastatud meie päevil (vt 1Ne 22:8–12). Ja see täitub praegu Jumala rahva eludes. Tegelikult on lepingu täitmine viimsetel aegadel Jumala töö edenedes hoogu juurde saamas, õnnistades perekondi kogu maailmas. Ja sellest võivad saada osa kõik, kes soovivad Aabrahami kombel olla suuremad õigemeelsuse järgijad, kõik, kes siiralt Issandat otsivad.

Kujutis
perekond templi ees

Mida tähendab minu jaoks Aabrahami leping?

Te olete lepingulapsed. Te tegite Jumalaga lepingu, kui ristitud saite. Te uuendate seda lepingut iga kord, kui sakramenti võtate. Ja te sõlmite pühasid lepinguid templis. Koos teevad need lepingud teist Aabrahami lepingu osalise, mille täius on templitalitustes. President Russell M. Nelson õpetas: „Pühas templis saame olla ühise igavese perekonna õnnistuse pärijad, nagu lubati kunagi Aabrahamile, Iisakile, Jaakobile ja nende järeltulijatele.”1

Nende lepingute ja talituste kaudu saab meist Jumala rahvas (vt 2Ms 6:7; 5Ms 7:6; 26:18; Hs 11:20). Me võime erineda meid ümbritsevast maailmast. Meie lepingud võimaldavad meil olla ustavad, pühendunud Jeesuse Kristuse jüngrid. President Nelson selgitas: „Meie lepingud seovad meid Temaga ja annavad meile jumalikku väge.”2 Ja kui Jumal õnnistab oma rahvast oma väega, siis teeb Ta seda üleskutse ja ootusega, et nemad omakorda teisi õnnistaksid – et nad oleksid õnnistuseks kõigile maa perekondadele (vt Aabr 2:9, 11).

See on hinnaline arusaam, mis anti meile tänu Aabrahami lepingu taastamisele prohvet Joseph Smithi kaudu. Seega, kui te loete Vanas Testamendis lepingutest, ärge mõtelge ainult Jumala suhetele Aabrahami, Iisaki ja Jaakobiga. Mõtelge samuti Tema suhtele teiega. Kui loete loendamatu arvu järelpõlve kohta (vt 1Ms 28:14), siis ärge mõtelge ainult miljonitele, kes tänapäeval Aabrahami oma isaks kutsuvad. Mõtelge samuti Jumala lubadusele anda teile igavene pere ja igavene juurdekasv (vt ÕL 131:1–4; 132:20–24). Kui loete pärusmaa lubadusest, siis ärge mõtelge vaid Aabrahamile lubatud maast. Mõtelge maa selestilisele tulevikule – pärand tasastele, „kes Jehoovat ootavad” (vt Mt 5:5; Ps 37:9, 11; vt ka ÕL 88:17–20). Ja kui loete lubadusest, et Jumala lepingurahva kaudu saavad õnnistatud „kõik maa perekonnad” (Aabr 2:11), siis ärge mõtelge vaid Aabrahami või temast pärinevate prohvetite teenimisele. Mõtelge samuti, mida saate teha teie – kui Jeesuse Kristuse lepingujünger –, et õnnistada teid ümbritsevaid peresid.

Viited

  1. Russell M. Nelson. Lepingud. – 2011. a sügisene üldkonverents.

  2. Russell M. Nelson. Jeesuse Kristuse väe toomine oma ellu. – 2017. a kevadine üldkonverents. Juhataja Linda K. Burton ütles: „Lepingute sõlmimine ja pidamine tähendab otsust siduda end oma Taevaisa ja Jeesuse Kristusega. See tähendab pühendumist Päästja järgimisele.” (Lepingute pidamise vägi, rõõm ja armastus. – 2013. a sügisene üldkonverents)

Prindi