„Meelespea: prohvetid ja prohvetlik kuulutus”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: Vana Testament 2022 (2021)
„Meelespea: prohvetid ja prohvetlik kuulutus”, Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks: 2022
Meelespea
Prohvetid ja prohvetlik kuulutus
Traditsioonilises kristlikus Vana Testamendi jaotuses nimetatakse viimast osa (Jesajast Malakiani) prohvetite raamatuteks.1 See osa, mis on umbes neljandik Vanast Testamendist, sisaldab sõnu Jumala volitatud teenijatelt, kes rääkisid Issandaga ja jagasid seejärel Tema nimel Tema sõnumit inimestele vahemikus umbes 900–500 eKr.2
Prohvetid ja prohvetlik kuulutus mängivad Vanas Testamendis suurt rolli. Patriarhid Aabraham, Iisak ja Jaakob nägid nägemusi ja rääkisid taevaste sõnumitoojatega. Mooses rääkis Jumalaga näost näkku ja jagas Tema tahet Iisraeli lastega. Esimene ja teine Kuningate raamat jutustavad prohvetite Eelija ja Eliisa meeldejäävatest tegudest ja sõnumitest. Vanas Testamendis räägitakse ka naisprohvetitest, nagu Mirjam (vt 2Ms 15:20) ja Deboora (vt Km 4), ning teistest naistest, keda õnnistati prohvetliku kuulutamise vaimuga, nagu Rebeka (vt 1Ms 25:21–23) ja Hanna (vt 1Sm 1:20–2:10). Ja kuigi Laulude raamatut ei kirjutanud ametlikud prohvetid, olid ka nemad täidetud prohvetliku kuulutuse vaimuga, kui nad Messia tulekut ootasid.
See ei ole viimse aja pühadele üllatus. Taastatud Jeesuse Kristuse evangeelium õpetab meile, et prohvetid pole lihtsalt huvitav osa ajaloost, vaid oluline osa Jumala plaanist. Samal ajal kui mõned võivad näha prohveteid ainuomastena Vana Testamendi aegadele, näeme meie neid kui midagi, mis meil on ühist Vana Testamendi aegadega.
Siiski võib Jesaja või Hesekieli peatükkide lugemine tunduda teine kui praeguse Kiriku presidendi üldkonverentsi sõnumi lugemine. Mõnikord võib olla raske mõista, et muistsetel prohvetitel oli ka meile midagi öelda. Lõpuks on ju maailm, kus me tänapäeval elame, täiesti erinev maailmast, kus nad jutlustasid ja prohvetlikult kuulutasid. Ja see, et meil on elav prohvet, võib tõstatada küsimuse: miks on muistsete prohvetite sõnade lugemine seda vaeva väärt – sest see on küllaltki vaevaline.
Neil on meile midagi öelda
Enamalt jaolt ei ole tänapäeva inimesed Vana Testamendi prohvetite peamine publik. Neil prohvetitel olid pakilised mured, mida nad vastaval ajal ja kohas käsitlesid – nii nagu meie viimse aja prohvetid tegelevad meie tänaste muredega.
Samal ajal suudavad prohvetid vaadata ka otsestest muredest kaugemale. Nad õpetavad igavikulisi tõdesid, mis on asjakohased igal ajaperioodil. Ja tänu ilmutuse õnnistusele näevad nad Jumala tööd suuremalt ning laiemast vaatenurgast. Näiteks Jesaja mitte ainult ei hoiatanud oma aja inimesi nende pattude eest, vaid kirjutas ka 200 aasta pärast tulevikus elavate iisraellaste vabastamisest ning õpetas samal ajal vabastamisest, mida kõik Jumala rahvad otsivad. Lisaks kirjutas ta prohvetlikke kuulutusi, mis pole ka tänapäeval veel täielikult täitunud – nagu lubadus uuest maast (vt Js 65:17), mis on „täis Jehoova tundmist” (Js 11:9), kuhu on kogunenud kõik Iisraeli kadunud suguharud ja kus rahvad „ei õpi enam sõdima”(Js 2:4). Osa sellest rõõmust ja inspiratsioonist, mis tuleb Vana Testamendi prohvetite, nagu Jesaja sõnade lugemisest, on mõistmine, et meie mängime rolli selles hiilgavas päevas, mida nad ette nägid.3
Seega on muistseid prohvetlikke kuulutusi lugedes kasulik teada nende kirjutamise konteksti. Kuid samuti peaksite nägema nendes iseennast ehk „[kõrvutama] kõiki pühakirju [iseendaga]”, nagu Nefi ütles (vt 1Ne 19:23–24). Mõnikord tähendab see mõistmist, et Paabel sümboliseerib ilmalikkust ja uhkust, mitte ainult muistset linna. See võib tähendada mõistmist, et Iisrael on Jumala rahvas igal ajajärgul ja Siion on viimse aja aade, mille nimel Jumala rahvas pingutab, mitte lihtsalt teine sõna tähistamaks Jeruusalemma.
Me võime pühakirju kõrvutada, sest mõistame, et prohvetlikud kuulutused võivad täituda mitmel viisil.4 Hea näide sellest on prohvetlik kuulutus kirjakohas Jesaja 40:3: „Hüüdja hääl: „Valmistage kõrbes Jehoova teed.”” Vangistatud juutidele Paabelis võis see kuulutus viidata Issandale, kes pakkus väljapääsu vangistusest ja tagasitee Jeruusalemma. Matteusele, Markusele ja Luukale täitus see ennustus Ristija Johanneses, kes valmistas ette teed Päästja sureliku teenimisaja jaoks.5 Ja Joseph Smith sai ilmutuse, et see prohvetlik kuulutus on ikka veel täitumas viimsetel aegadel, et valmistuda Kristuse tuhandeaastaseks teenimistööks.6 Muistsed prohvetid kõnelesid meile viisidel, mida me ikka veel alles avastame. Ja nad õpetasid palju väärtuslikke, igavikulisi tõdesid, mis on meie jaoks sama olulised kui muistse Iisraeli jaoks.
Nad tunnistasid Jeesusest Kristusest
Võib-olla isegi olulisem kui näha Vana Testamendi prohvetlikes kuulutustes iseennast, on näha neis Jeesust Kristust. Teda otsides leiate Ta ka siis, kui Teda pole nimepidi mainitud. Oleks hea meeles pidada, et Vana Testamendi Jumal, Jehoova, on Jeesus Kristus. Iga kord, kui prohvetid kirjeldavad, mida Jehoova teeb praegu või mida Ta teeb tulevikus, räägivad nad Päästjast.
Samuti leiate viiteid Võitule (vt Js 61:1), Lunastajale (vt Hs 13:14) ja tulevasele kuningale Taaveti soost (vt Js 9:6–7; Sk 9:9). Need kõik on ennustused Jeesuse Kristuse kohta. Üldisemas mõttes võite lugeda vabastamisest, andestamisest, lunastamisest ja taastamisest. Kui Päästja on teie meeles ja südames, siis suunavad need ennustused teid loomulikult Jumala Poja poole. Sest lõpuks on parim viis prohvetliku kuulutuse mõistmiseks „prohvetikuulutamise vaim”, mis on „Jeesuse tunnistus” (Ilm 19:10).