„15.–21. juuni. Alma 13–16: „Pääseda Issanda rahusse””, Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: Mormoni Raamat 2020 (2020)
„15.–21. juuni. Alma 13–16”, Tule, järgne mulle – Pühapäevakoolile: 2020
15.–21. juuni
Alma 13–16
„Pääseda Issanda rahusse”
Püsiv pöördumine nõuab enamat kui inspireeriv pühapäevakoolitund üks kord nädalas. Innustage klassi liikmeid otsima terve nädala jooksul isiklikke vaimseid kogemusi.
Pange oma muljed kirja
Innustage mõttevahetust
Mis võiks õhutada klassi liikmeid jagama üksteisega kogemusi evangeeliumi õppimise ja selle järgi elamise kohta? Võite paluda neil jagada kaemusi, mida nad leidsid kirjakohast Alma 13–16, mis neid üllatasid või millele nad varem polnud mõelnud. Kui nad jagavad, küsige, kuidas see uus kaemus on nende elu muutnud.
Õpetage põhiõpetust
Preesterluse talitused aitavad Jumala lastel saada lunastust Jeesuse Kristuse kaudu.
-
Mõned teie klassi liikmed võisid peatükki Alma 13 uurides leida midagi, mis süvendas nende tänu preesterluse vastu. Paluge neil rääkida, mida nad leidsid. Samuti võite lugeda koos salme 2 ja 16 ning küsida küsimusi, nagu: „Kuidas aitavad preesterlus ja selle talitused teil „oodata [Jumala] Poega, et saada lunastust?”” Kui vajalik, siis võite leida talituste nimekirja raamatust „Usule truu”, lk 165–166.
-
Paljud inimesed Ammoniihas olid Nehori järgijad, kes õpetasid preestrite rolli kohta valeideid. Et aidata klassi liikmetel õppida preesterluse tõelise olemuse kohta, võite paluda neil vastandada Nehori arvamust sellest, mida preester peaks tegema (vt Al 1:3–6), sellega, mida Alma õpetas (vt Al 13:1–12). Mil moel sarnanevad Nehori õpetused sellega, kuidas maailm võimu ja juhipositsiooni näeb? Kuidas erinevad Alma õpetused?
-
Kirjakoha Alma 13:1–19 lugemine võib viia aruteluni sellest, kuidas meid on „ette valmistatud maailma rajamisest peale” meie kohustusteks Issanda töös. Mida ütleb salm Alma 13:3 selle kohta, kuidas peaksime neile kohustustele lähenema? (Vt ka ÕL 138:56.)
Issand kutsub meid tulema Tema rahusse.
-
Alma õpetas, et preesterlus aitab meil „pääseda Issanda rahusse” (Al 13:16). Et alustada vestlust selle idee üle, võite paluda klassi liikmetel lugeda kirjakohti Alma 13:6, 12–13, 16 ja 29 ning jagada, mida õpetavad need salmid meile Issanda rahu kohta. Nad võiksid samuti leida, millised iseloomuomadused on inimestel, kes pääsevad Issanda rahusse. Mida võime teha, et kogeda Issanda rahu oma sureliku elu ajal?
Me peame usaldama Issandat katsumuste ja tragöödiate ajal.
-
Alma 14. peatükk on võimalus arutada, kuidas võime reageerida ustavalt, kui meid või meie lähedasi tabab tagakiusamine või katsumused isegi siis, kui me püüame olla õigemeelsed. Alustuseks võite paluda klassi liikmetel kujutada ette, et nad on ajakirjanikud, kes kirjutavad lugu peatükis Alma 14 toimunud sündmusest. Milliseid küsimusi võivad nad Almalt või Amulekilt selle sündmuse kohta küsida? Näiteks: „Miks lubas Issand teil ja teistel õigemeelsetel inimestel kannatada?” või „Millist nõu annaksite neile, kes kogevad raskeid katsumusi?”. Vastavalt sellele, mida teame kirjakohast Alma 14, kuidas võiksid Alma või Amulek neile küsimustele vastata?
-
Enamik meist suudab mõnevõrra mõista, mida Amulek tundis, kui ta nägi ustavate Amoniiha inimeste kannatusi: „ka tema [oli] valudes” (Al 14:10) ja me sooviksime, et võiksime midagi nende heaks teha. Mida õpime sellest, mida Alma selles situatsioonis ütles? (Vt Al 14:8–13.) Võite jagada president Spencer W. Kimballi sõnu „Lisamaterjalidest”. Teie klassi liikmed võiksid teha oma sõnadega kokkuvõtte president Kimballi peamisest sõnumist.
Jüngripõlv nõuab ohverdusi.
-
Selle nädala ülevaates materjalis „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” soovitatakse teha nimekiri asjadest, millest Amulek evangeeliumi vastu võttes loobus ja mida ta vastu sai. Võib-olla on klassi liikmed nõus jagama kodus tehtud nimekirju või tegema need nimekirjad klassis. Abi võib olla järgmistest kirjakohtadest: Alma 10:4–5; 15:16, 18; 16:13–15 ja 34:8. Miks oli Amulek valmis selliseid ohvreid tooma? Miks oleme meie valmis seda tegema? Kuidas võime järgida Alma eeskuju, kes „tugevdas [Amulekki] Issandas”?
Prohvetite sõnad lähevad täide.
-
Alma 16. peatükk toob näiteid inimestest, kes prohvetit usaldasid ja kes prohvetit ei usaldanud. Et aidata klassi liikmetel nendest eeskujudest õppida, võite kirjutada tahvlile kaks pealkirjas: Soram ja Ammoniiha rahvas. Klassi liikmed võivad lugeda kirjakohta Alma 16:1–10 ja kirjutada iga pealkirja alla sõnu ja fraase, mis kirjeldavad, kuidas need inimesed suhtusid prohvet Alma sõnadesse. Mida me teeme, et näidata Taevasele Isale, et meil on usku elavate prohvetite sõnadesse?
Innustage kodus õppimist
Soovi korral küsige klassi liikmetelt, kas nad on kunagi soovinud, et oskaksid paremini evangeeliumi jagada. Peatükid Alma 17–22 võivad anda neile ideid, kuidas seda eesmärki paremini saavutada.
Lisamaterjalid
Jumal ei hoia alati tragöödiat ära.
President Spencer W. Kimball rääkis kord paljudest pealtnäha seletamatutest tragöödiatest, mis maailmas aset leiavad.
„Kas Jumal oleks saanud need tragöödiad ära hoida? Vastus on jah! Issand on Kõigeväeline, Tal on kogu vägi, et kontrollida meie elu, säästa meid valust, hoida ära kõik õnnetused, ‥ kaitsta meid isegi surma eest, kui Ta tahab. Kuid Ta ei tee seda. ‥
Kui kõik haiged, kelle eest me palvetame, saaksid terveks; kui kõiki õiglaseid kaitstaks ja pahelised hävitataks, siis tühistaks see kogu Isa plaani ja see teeks lõpu evangeeliumi peamisele põhimõttele – valikuvabadusele. Ükski inimene ei peaks siis elama usus. ‥
Kui me teeks lõpu kõigele kurbusele ja vaevale, siis heidaksime kõrvale oma suurimad sõbrad ja heategijad. Kannatused võivad muuta inimesed pühamateks, kuna nad õpivad sel viisil kannatlikkust, pikameelsust ja enesevalitsemist. ‥
Olen tänulik, et isegi preesterluse kaudu ei suuda ma kõiki haigeid tervendada. Nii võin ma tervendada inimesi, kes peaksid surema. Leevendada nende inimeste kannatusi, kes peaksid kannatama. Ma kardan, et ajaksin nurja Jumala eesmärgid.
Kui mul oleks piiramatu jõud, kuid piiramatu vaade ja mõistmine, siis oleksin ma päästnud Abinadi tuleleekidest, kui teda tuleriidal põletati, ja seda tehes oleksin teinud talle korvamatut kahju. Ta suri märtrina ja sai märtri tasu – ülenduse.
Ma oleksin kaitsnud Paulust tema vaenlaste vastu, kui minu vägi oleks piiritu. Ma oleksin ravinud terveks talle „liha sisse antud [vaia]” [2Kr 12:7]. Ja nii tehes oleksin nurjanud Issanda plaanid. ‥
Ma kardan, et kui mina oleksin olnud Carthage’i vangals 27. juunil 1844, siis oleksin suunanud kõrvale kuulid, mis tabasid prohvet [Joseph Smithi] ja patriarh [Hyrum Smithi]. Oleksin säästnud neid kannatustest ja piinast, kuid võtnud neilt märtrisurma ja selle tasu. ‥
Sellise kontrollimatu väega oleksin ma kaitsnud Kristust Ketsemani piinade, solvangute, okaskrooni, kohtu väärkohtlemise ja füüsiliste vigastuste eest. Ma oleksin hoolitsenud Tema haavade eest ja need parandanud, andes talle äädika asemel jahutavat vett. Oleksin päästnud Ta kannatustest ja surmast ja kaotanud sellega maailmale lepitava ohverduse. ‥
Näilise tragöödiaga silmitsi seistes peame panema oma usalduse Jumalale, teades et vaatamata meie piiratud vaatele ei lähe Tema eesmärgid nurja.” (Teachings of Presidents of the Church: Spencer W. Kimball [2006], lk 14–17, 20)