Kaks tuhat vaprat sõjameest. Arnold Friberg

10.–16. august

Alma 53–63

„Neid hoitakse tema imepärasel väel”

Selle peatüki õpetamissoovitusi uurides mõelge, millised neist teie tundi sobiksid, ning seejärel kohandage või muutke tegevusi vastavalt klassiliikmete vajadustele.

Pange oma muljed kirja

Innustage mõttevahetust

Selleks et julgustada klassiliikmeid vestlema, mida nad Alma 53.–63. peatükkist õppisid, võite paluda neil peatükid põgusalt üle vaadata ja leida sealt mõni salm, mida nad võiksid jagada kellegagi, kes seisab silmitsi katsumustega. Paluge neil neid salme kellegagi väljaspool klassi jagada.

Õpetage põhiõpetust

Alma 53:17–21; 56:43–48, 55–56; 57:20–27; 58:39–40

Kui rakendame usku Jumalasse ja usaldame Teda, siis Ta tugevdab meid.

• Te võite rikastada klassis toimuvat arutelu Heelamani sõdalaste kohta, kui tuginete sellele, mida klassiliikmed õppisid kodus. Üks viis seda teha, on paluda klassiliikmetel nimetada vaprate sõdalaste omadusi, mis neile muljet avaldasid (mõned neist leiate kirjakohtadest Alma 53:17–21; 56:45–48; 57:20–21, 26–27; 58:40). Kuidas aitasid need omadused vapraid sõdalasi lahingutes? Kuidas võivad need aidata meid vaimsetes lahingutes? Klassiliikmed võivad jutustada ka lugusid tänapäeva vapratest sõdalastest.

• Teie klassis olevad lapsevanemad loodavad tõenäoliselt, et nende laste usk kujuneb selliseks, nagu oli Heelamani noortel sõdalastel. Selleks et aidata klassis olevatel lapsevanematel ja tulevastel lapsevanematel sellest loost õppida, võiksite korraldada mõne inimesega vestlusringi, kus vahetatakse mõtteid, kuidas kasvatada laste usku. Paluge enne tundi vestlusringi liikmetel kirjakohad Alma 56:47–48 ja 57:20–27 läbi lugeda ning valmistuda arutama, mis aitas vapratel sõjameestel usku kasvatada. Kui vestlusringi liikmed ideid pakuvad, andke ka klassiliikmetele aega oma mõtteid jagada. Teisteks allikateks, mis võiksid arutelu täiendada, on õde Joy D. Jonesi sõnad „Lisamaterjalides” ja president Russell M. Nelsoni sõnum „Palve minu Kiriku õdedele” (2015. a sügisene üldkonverents). Arutelu lõpus võiksite anda klassiliikmetele paar minutit aega, et mõtiskleda järgmiste küsimuste üle: kes on need, kes teie tunnistusele toetuvad? Mida võiksite nende tugevdamiseks öelda ja teha?

Liz Lemon Swindle. Kangelased (keda õpetasid emad)

Alma 58:1–12, 30–37; 61

Me võime otsustada mõelda teistest vaid parimat ja mitte solvuda.

• Heelamani reaktsioon sellele, kui tema sõjaväele ei saadetud lisajõude, võib olla meile vägev eeskuju, kui tunneme, et meid on ebaõiglaselt koheldud. Selleks et arendada selle näite najal toimuvat vestlust, võiksite enne tundi paluda ühel klassiliikmel olla valmis võtma kokku Heelamani olukord ja põhjused, miks valitsus tema vajadustega ei arvestanud (vt Alma 58:1–9, 30–37; 61:2–8). Võite panna tahvlile kirja jaotused Heelamani vastus ja teised võimalikud vastused. Paluge klassil uurida kirjakohti Alma 58:1–12 ja 30–37 ning kirjutage tahvlile, mida Heelaman enda olukorras mõtles, ütles ja tegi. Teise pealkirja alla kirjutage, mida ta oleks võinud mõelda, öelda või teha. Mida võiksime Heelamani eeskujul teha, kui meid on ebaõiglaselt koheldud või tähelepanuta jäetud?

• Kui Moroni Alma 60. peatükis Pahorani kritiseeris, oleks Pahoran võinud solvuda. Selle asemel vastas ta, et pole vihane, ning rõõmustas Moroni südame suuruse üle (vt Alma 61:9). Selleks et aidata klassiliikmetel Pahoranist eeskuju võtta, võite paluda neil kujutleda, et neile on antud ülesanne kirjutada Kiriku ajakirja Alma 61. peatükile tuginev artikkel Pahorani eeskujust, mis õpetab, kuidas vältida teiste peale solvumist. Võite seejärel jagada klassiliikmed gruppidesse ja paluda neil lugeda kirjakohta Alma 61:3–14 ning loetleda teemapunkte, mida nad artiklisse võiksid lisada. Abiks võib olla ka vanem David A. Bednari nõu, mille leiate „Lisamaterjalidest”.

Alma 60:7–14

Meie kohus on teisi teenida.

• Moroni kirjutas, et Jumal võtab Pahorani vastutusele, kui see nefilaste sõjaväe teadlikult abita jätab. Võite paluda klassiliikmetel lugeda koos kirjakohta Alma 60:7–14 ja seejärel neil mõelda mõnele tuttavale, kellel on abi vaja või kes tunneb, et temast ei hoolita. Mida saame teha, et teiste vajadusi märgata ja neid aidata? Kuidas on teised meid aidanud, muuhulgas meie teenivad vennad ja õed?

Alma 62:39–41, 48–51

Me peaksime pidama Issandat meeles nii katsumuste kui ka külluse ajal.

• Nefilaste reaktsioon nii raskel kui ka külluslikul ajal (vt Alma 62:39–41, 48–51) näitab, et me võime otsustada olla alandlikud, hoolimata sellest, kas kogeme katsumusi või õnnistusi. Võite paluda klassiliikmetel lugeda neid salme ja rääkida, mis neile muljet avaldas. Võite paluda neil arutada oma mõtteid paarides ja alles seejärel paluda mõnel neist jagada mõtteid kogu klassiga.

Innustage kodus õppimist

Huvi tekitamiseks Heelamani 1.–6. peatüki vastu võite klassile selgitada, et nendes peatükkides muutuvad nefilased pahelisteks ja laamanlased õigemeelseteks. Selles rollide vahetuses peituvad meie jaoks neil ohtlikel aegadel olulised õppetunnid.

Lisamaterjalid

Laste kasvatamine patule vastu seisma.

Õde Joy D. Jones, Algühingu üldjuhataja, tõi välja võtmeaspektid, kuidas kasvatada üles põlvkond, mis on suuteline patule vastu seisma:

„Alustuseks ‥ peame aitama [oma lastel] kõhklematult teada, et nad on armastava Taevase Isa pojad ja tütred ning et Tal on neile jumalikud ootused.

Teiseks, selleks et suuta patule vastu seista, on hädavajalik mõista meeleparanduse kohta käivat õpetust. Suutlikkus patule vastu seista ei tähenda patuta olemist, kuid see eeldab pidevat meeleparanduse tegemist, valvsust ja vaprust. Võib-olla tuleb suutlikkus patule vastu seista õnnistusena korduvast patule vastu seismisest. ‥

Kolmandaks laste aitamise viisiks, et nad suudaksid patule vastu seista, [on] lasta neil tunda väga varajases eas armast mõju, mis tuleb evangeeliumi põhiõpetustest ja põhimõtetest: pühakirjadest, usuartiklitest, trükisest „Sulle, noor”, Algühingu ja teistest kirikulauludest ning meie isiklikest tunnistustest, mis juhivad lapsed Päästja juurde. ‥

‥ Aidata lastel pühasid lepinguid mõista, neid sõlmida ja nendest kinni pidada on veel üks viis. ‥ Õpetades lapsi kinni pidama lihtsatest lubadustest, kui nad on väikesed, aitab see neil hilisemas elus kinni pidada pühadest lepingutest.” (Põlvkond, mis on suuteline patule vastu seisma. – 2017. a kevadine üldkonverents.)

Kuidas vältida solvumist?

Tema kõnes „Ja nad ei solvu” (Ensign või Liahona nov 2006, lk 86–92) annab vanem David A. Bednar järgmist nõu:

• Mõistke, et solvumine on valik. „Uskumine, et keegi või miski võib panna meid solvuma, vihastama, haiget saama või kibestuma, kahandab meie kõlbelist valikuvabadust ja muudab meid objektideks, keda mõjutada. Tegijatena aga on teil ja minul vägi tegutseda ja otsustada, kuidas me reageerime solvavale või valusale olukorrale.”

• Pöörake pilk Päästjale. „Päästja on suurim eeskuju sellest, kuidas me peaksime reageerima potentsiaalselt solvavatele sündmustele või olukordadele” (vt 1. Nefi 19:9).

• Olge mõistev teiste nõrkuste suhtes. „Üks suurimaid meie endi vaimse küpsuse näitajaid ilmneb selles, kuidas me reageerime teiste nõrkustele, kogenematusele ja potentsiaalselt solvavatele tegudele.”

• Suhelge otse. „Kui keegi ütleb või teeb midagi sellist, mida me peame solvavaks, on meie esmaseks kohustuseks solvumast keelduda ning rääkida seejärel selle inimesega eraviisiliselt, ausalt ja otsekoheselt. Selline lähenemine kutsub kohale Püha Vaimu inspiratsiooni ning võimaldab lahendada valearusaamad ja mõista tõelist kavatsust.”

Õpetamise täiustamine.

Toetuge kodus õpitule. Kuna kodu on evangeeliumi õppimise keskmeks, siis mõelge, kuidas võiks klassiruumis toimuv toetuda sellele, mis leiab aset kodus. Näiteks võite paljusid trükises „Tule, järgne mulle – isiklikuks ja peres kasutamiseks” toodud tegevusi muuta, nii et saaksite neid kasutada ka tunnis, kinnistades sellega klassiliikmete isiklikku ja koos perega uurimist.