2. Päästmisplaan

2.1. Surelikkusele eelnenud elus tutvustas Taevane Isa meile plaani, mis võimaldab meil saada Tema sarnaseks, pälvides surematuse ning igavese elu (vt Ms 1:39). Et täita seda plaani ja saada meie Taevase Isa sarnaseks, peame õppima tundma Teda ja Tema Poega Jeesust Kristust ning mõistma õigesti nende loomust ja omadusi (vt Jh 17:3).

2.2. Pühakirjades viidatakse Taevase Isa plaanile kui päästmisplaanile, suurele õnneplaanile, lunastusplaanile ja halastusplaanile. Päästmisplaani juurde kuulub loomine, langemine, Jeesuse Kristuse lepitus ning kõik evangeeliumi seadused, talitused ja evangeeliumi õpetus. Samuti on Taevase Isa plaanis oluline koht moraalsel valikuvabadusel – võimel iseenda nimel otsustada ja tegutseda. Meie igavene areng sõltub sellest, kuidas me seda andi kasutame (vt Jos 24:15; 2Ne 2:27).

2.3. Jeesus Kristus on Taevase isa plaanis keskne kuju. Päästmisplaan võimaldab meil saada täiuslikuks, tunda rõõmu täiust, nautida meie peresuhteid läbi igavike ja elada igavesti Jumala juures.

Täiendavad viited: Ml 4:5–6; 3Ne 12:48; ÕL 131:1–4

Surelikkusele eelnev elu

2.4. Enne, kui me sündisime maa peale, elasime Taevase Isa juures Tema vaimulastena (vt Aabr 3:22–23). Selles surelikkusele eelnevas elus osalesime koos Taevase Isa teiste vaimulastega nõupidamisel. Selle nõukogu ajal esitas Taevane Isa oma plaani ja Jeesus Kristus võttis surelikkusele eelnevas elus kohustuse saada Päästjaks.

2.5. Me kasutasime oma valikuvabadust, et Taevase Isa plaani järgida. Neil, kes järgisid Taevast Isa ja Jeesust Kristust, lubati tulla maa peale, et kogeda surelikkust ja areneda igavese elu suunas. Lutsifer, üks Jumala vaimupoegadest, hakkas plaanile vastu. Temast sai Saatan ja ta visati koos oma järgijatega taevast välja ning neilt võeti õigus saada füüsiline keha ja kogeda surelikkust.

Täiendavad viited: Jr 1:4–5; Hb 12:9; 2Ne 2:27; 3Ne 11:10–11

Loomine

2.6. Jeesus Kristus lõi Taevase Isa juhatusel taevad ja maa (vt ÕL 76:22–24). Maa loomisel oli Jumala plaanis oluline koht. Sellega kindlustati koht, kus me saame füüsilise keha, kus meid pannakse proovile ning kus arendame jumalikke omadusi.

2.7. Aadam oli esimene inimene, kes loodi maa peal. Jumal lõi Aadama ja Eeva oma näo järgi. Kõik inimesed – mehed ja naised – on loodud Jumala näo järgi (vt 1Ms 1:26–27). Sugu on iga isiku surelikkusele eelneva, sureliku ning igavese identiteedi oluline omadus ning suunitlus.

Langemine

2.8. Eedeni aias pani Jumal Aadama ja Eeva paari. Eedeni aias elades olid Aadam ja Eeva endiselt Jumala juures ja oleksid võinud elada igavesti. Nad elasid seal ilmsüütuna ja Jumal kandis hoolt nende vajaduste eest.

2.9. Jumal andis Aadamale ja Eevale Eedeni aias valikuvabaduse. Ta keelas neil süüa keelatud vilja ehk hea ja kurja tundmise puu vilja. Kuni nad seda käsku täitsid, võisid nad aias elada. Kuid Aadam ja Eeva ei mõistnud veel, et kui nad jäävad aeda, ei või nad surelikkuse vastandlikkust kogedes edeneda. Nad ei saanud tunda rõõmu, sest nad ei saanud kogeda kurbust ja valu. Neil ei olnud võimalik lapsi saada.

2.10. Saatan ahvatles Aadamat ja Eevat sööma keelatud vilja ja nad otsustasid seda teha. Selle valiku tõttu heideti nad Jumala juurest välja, nad langesid ning said surelikuks. Aadama ja Eeva üleastumist ning muutusi, mida nad selle tagajärjel kogesid, muuhulgas vaimset ja füüsilist surma, kutsutakse langemiseks. Vaimne surm on eraldatus Jumalast. Füüsiline surm on vaimu eraldumine surelikust kehast.

2.11. Langemine on Taevase Isa päästmisplaani oluline osa. Langemise tulemusel võisid Aadam ja Eeva saada lapsi. Nemad ja nende järglased võisid kogeda rõõmu ja kurbust, teha vahet heal ja kurjal ning edeneda (vt 2Ne 2:22–25).

2.12. Aadama ja Eeva järeltulijatena pärime surelikkuses langenud olukorra. Me oleme eraldatud Jumalast ja kannatame füüsilist surma. Samuti panevad meid proovile sureliku elu raskused ja vastase kiusatused. Kuigi me ei vastuta Aadama ja Eeva üleastumise eest, oleme vastutavad oma isiklike pattude eest. Jeesuse Kristuse lepituse kaudu võime ületada langemise negatiivsed tagajärjed, saada andeks oma patud ja lõpuks kogeda rõõmu täiust.

Täiendavad viited: 1Ms 1:28; Mo 3:19; Al 34:9–10

Täiendav teema: Jeesuse Kristuse lepitus

Surelik elu

2.13. Surelik elu on õppimise aeg, mille jooksul me tõestame, et kasutame oma valikuvabadust, et teha kõik, mida Issand on käskinud, ja valmistume igaveseks eluks jumalikke omadusi arendades. Me teeme seda, rakendades usku Jeesusesse Kristusesse ja Tema lepitusse, parandades meelt ja saades päästvad talitused, nagu ristimine ja liikmeks kinnitamine, ja pidades ustavalt vastu sureliku elu lõpuni, järgides Jeesuse Kristuse eeskuju.

2.14. Surelikkuses on meie vaimud ühendatud füüsiliste kehadega, mis annab meile võimalusi kasvada ja areneda viisidel, mis surelikkusele eelnevas elus ei olnud võimalikud. Kuna meie Taevasel Isal on füüsiline lihast ja luust keha, on keha meile vajalik, et areneda ja saada rohkem Tema sarnaseks. Meie keha on püha ja sellesse tuleks suhtuda kui meie Taevaselt Isalt saadud kingitusse (vt 1Kr 6:19–20).

Täiendavad viited: Jos 24:15; Mt 22:36–39; Jh 14:15; 2Ne2:27; 3Ne 12:48; Mn 7:45, 47–48; ÕL 130:22–23

Täiendavad teemad: Jumalus; Jeesuse Kristuse lepitus; talitused ja lepingud; käsud

Elu pärast surma

2.15. Pärast surma läheb meie vaim vaimumaailma ja ootab ülestõusmist. Õigemeelsete vaimud on õnneseisundis, mida kutsutakse paradiisiks. Inimesed, kes surevad ilma tõde teadmata, ja need, kes on surelikkuses sõnakuulmatud, lähevad surelikule maailmale järgnevas maailmas paika, mida kutsutakse vaimuvanglaks.

2.16. Igal inimesel on lõpuks võimalus õppida evangeeliumi põhimõtteid ja võtta vastu talitused ja lepingud. Paljud ustavad jutlustavad evangeeliumi neile, kes on vaimuvanglas. Need, kes otsustavad evangeeliumi vastu võtta, meelt parandada ja võtta vastu nende eest templis tehtud päästmistalitused, elavad kuni ülestõusmiseni paradiisis (vt 1Pt 4:6).

2.17. Ülestõusmine on meie vaimukeha taasühinemine meie täiuslikuks muudetud lihast ja luust kehaga. Pärast ülestõusmist saame surematuks – meie vaimu ja keha ei eraldata enam kunagi. Tänu sellele, et Jeesus Kristus sai füüsilisest surmast võitu, tõuseb iga maa peale sündinud inimene üles (vt 1Kr 15:20–22). Õigemeelsed tõusevad üles enne pahelisi ja tulevad esile esimesel ülestõusmisel.

2.18. Pärast ülestõusmist toimub viimane kohtumõistmine. Jeesus Kristus mõistab iga inimese üle kohut, et teha kindlaks, millise igavese auhiilguse ta saab. Selle kohtumõistmise aluseks on iga inimese soovid ja kuulekus Jumala käskudele (vt Ilm 20:12).

2.19. On kolm hiilguse kuningriiki: selestiline kuningriik, terrestriline kuningriik ja telestiline kuningriik (vt 1Kr 15:40–42). Need, kes on ustavad tunnistuses Jeesusest ja kuulekad evangeeliumi põhimõtetele, elavad selestilises kuningriigis Isa Jumala ja Tema Poja Jeesuse Kristuse juures koos oma õigemeelsete pereliikmetega.

Täiendavad viited: Lk 24:36–39; Jh 17:3; ÕL 131:1–4

Täiendavad teemad: Jeesuse Kristuse lepitus; talitused ja lepingud