Ngaahi Tohi Tuʻutuʻuní mo e Ngaahi Uiuiʻí
10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻEloné


“10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné,” Ngaahi Konga naʻe Filifili mei he Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá (2023).

“10. Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné,” Ngaahi Konga naʻe Filifili mei he Tohi Tuʻutuʻuni Fakakātoá

ʻĪmisi
kau talavou ʻi he lotú

10.

Ngaahi Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

10.1

Taumuʻá mo e Houalotú

10.1.1

Taumuʻá

Ko e taumuʻa ʻo ha kōlomu ke tokoni ki he kau maʻu lakanga fakataulaʻeikí ke nau ngāue fakataha ke kau ʻi he ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí.

10.1.2

Kaveinga ʻo e Kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné

“Ko ha foha ʻofeina au ʻo e ʻOtuá, pea ʻoku ʻi ai Haʻane ngāue ke u fakahoko.

“Te u ʻofa ki he ʻOtuá ʻaki hoku lotó, iví, ʻatamaí mo e mālohí kotoa pea tauhi ʻeku ngaahi fuakavá mo fakaʻaongaʻi Hono lakanga fakataulaʻeikí ke tokoniʻi e niʻihi kehé, ʻo kamata pē mei hoku ʻapí.

“ʻI heʻeku fāifeinga ke tokoni, ngāue ʻi he tui, fakatomala mo fakalakalaka ʻi he ʻaho kotoá, te u feʻunga ai ke maʻu ʻa e ngaahi tāpuaki ʻo e temipalé pea mo e fiefia tuʻuloa ʻo e ongoongoleleí.

“Te u teuteu ke hoko ko ha faifekau faivelenga, husepāniti māteaki, mo ha tamai angaʻofa ʻaki ʻeku hoko ko ha ākonga moʻoni ʻa Sīsū Kalaisi.

“Te u tokoni ki hono teuteu ʻo e māmaní ki he toe hāʻele mai ʻa e Fakamoʻuí ʻaki hono fakaafeʻi e tokotaha kotoa ke haʻu kia Kalaisi pea maʻu e ngaahi tāpuaki ʻo ʻEne Fakaleleí.”

10.1.3

Ngaahi Kōlomú

10.1.3.1

Kōlomu ʻo e Kau Tīkoní

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau tīkoní ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 12. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau tīkoni kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

ʻOku fakamatalaʻi atu ʻa e ngaahi fatongia ʻo e tīkoní ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:57–59; 84:111. Ko e ngaahi fatongia kehé ʻoku kau ai hono tufa ʻo e sākalamēnití mo e tokoni ki he pīsopé ʻi hono “fakahoko ʻo e ngaahi meʻa fakatuʻasino kotoa pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:68).

10.1.3.2

Kōlomu ʻo e Kau Akonakí

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau akonakí ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 14. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau akonaki kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

ʻOku ʻa e kau akonakí ʻa e ngaahi fatongia tatau mo e kau tīkoní. Te nau toe teuteu foki ʻa e sākalamēnití pea hoko ko ha kau tangata ngāue fakaetauhi. ʻOku ʻi ai mo ha ngaahi fatongia kehe ʻoku fakamatalaʻi ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:53–59; 84:111.

10.1.3.3

Kōlomu ʻo e Kau Taulaʻeikí

ʻOku kau ʻa e kau talavoú ki he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí ʻo kamata ʻi he Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 16. ʻI he taimi ko ʻení, ʻoku nau ʻatā foki ke fakanofo ko ha kau taulaʻeiki kapau ʻoku nau mateuteu mo moʻui taau.

ʻOku maʻu ʻe he kau taulaʻeikí ʻa e fatongia tatau mo e kau tīkoní mo e kau akonakí. ʻOku ʻi ai mo ha ngaahi fatongia kehe ʻoku fakamatalaʻi atu ʻi he Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:46–52, 73–79.

10.1.4

Ngaahi Kī ʻo e Lakanga Fakataulaʻeikí

Ke maʻu ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e ngaahi kī ko ʻení, vakai, 3.4.1.

10.1.5

Ko Hono Fakafeʻungaʻi ʻo e Ngaahi Kōlomú ki he Ngaahi Fiemaʻu Fakalotofonuá

ʻE lava pē ke fakatahaʻi kotoa ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ki he fakahinohinó mo e ngaahi ʻekitivitií ʻi ha uooti pe kolo ʻoku tokosiʻi ai e kau talavoú.

10.2

Ko e Kau ʻi he Ngāue ʻa e ʻOtuá ki he Fakamoʻuí mo e Hakeakiʻí

10.2.1

Ko Hono Moʻui ʻAki e Ongoongolelei ʻo Sīsū Kalaisí

10.2.1.2

Ko hono Ako ʻo e Ongoongoleleí

ʻOku fakahoko e ngaahi fakataha fakakōlomú ʻi he Sāpate ua mo e Sāpate fā ʻo e māhiná. ʻOku miniti ʻe 50 hono lōloá. ʻE tataki ʻe ha mēmipa ʻo e kau palesitenisī fakakōlomú (pe ʻe ha taha ʻo e ongo ʻasisiteni ki he pīsopé ʻi he kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí). Te ne tataki ʻa e kōlomú ʻi hono lau ʻa e kaveingá pea mo fealēleaʻaki fakataha ki he ngaahi ngāue naʻe vahé, ngaahi fatongiá, mo ha toe ngaahi meʻa kehe pē.

ʻE fakahoko leva ʻe ha mēmipa ʻo e kōlomú pe ʻe ha taki matuʻotuʻa e fakahinohino ʻi he ongoongoleleí.

10.2.1.3

Ngāue Tokoní mo e Ngaahi ʻEkitivitií

ʻOku totonu ke hanga ʻe he ngāue tokoní mo e ngaahi ʻekitivitií ʻo langaki e ngaahi fakamoʻoní, fakamālohia e ngaahi fāmilí, ohi mai e uouangataha fakakōlomú, mo ʻomi ha ngaahi faingamālie ke tāpuekina ha niʻihi kehe.

ʻOku ʻi ai ha ngāue tokoni mo ha ngaahi ʻekitivitī ʻe niʻihi ʻoku totonu ke kau fakatouʻosi ki ai ʻa e kau talavoú mo e kau finemuí, tautautefito ki he toʻu tupu ʻoku matuʻotuʻa angé.

Ngaahi ʻEkitivitī Fakataʻú. Makehe mei he ngaahi ʻekitivitī angamaheni ʻa e toʻu tupú, ʻe lava foki ke kau ʻa e kau talavoú ʻi he ngaahi meʻa ko ʻení ʻi he taʻu takitaha:

  • Ko ha kemi ʻa e kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné (vakai, Aaronic Priesthood Quorum Camp Guide

  • Ko ha konfelenisi fakauooti pe fakasiteiki ʻa e toʻu tupú pe ko ha konifelenisi Ki Hono Fakamālohia ʻo e Toʻu Tupú (KFT).

10.2.1.4

Tupulaki Fakatāutahá

ʻOku fakaafeʻi ʻa e toʻu tupú, ʻi heʻenau feinga ke hoko ʻo tatau ange mo e Fakamoʻuí, ke nau fokotuʻu ha ngaahi taumuʻa ke nau tupulaki fakalaumālie, fakasōsiale, fakatuʻasino, pea mo fakaeʻatamai ai (vakai, Luke 2:52).

Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai ki he, ChildrenandYouth.ChurchofJesusChrist.org.

10.2.2

Ko Hono Tokangaʻi ʻo Kinautolu ʻoku Faingataʻaʻiá

ʻE tokoni ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ki he pīsopé ʻi hono “fakahoko ʻo e ngaahi meʻa fakatuʻasino kotoa pē” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:68). ʻOku totonu ke nau maʻu maʻu pē ha ngaahi faingamālie ke tokoni ki ha niʻihi kehe pea ʻi honau ngaahi fāmilí, he lolotonga e ngaahi ʻekitivitī ʻa e toʻu tupú, pea ʻiate kinautolu pē.

10.2.2.1

Ngāue Fakaetauhí

ʻOku maʻu ʻe he kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ha ngaahi ngāue fakaetauhi ʻi he kamataʻanga ʻo Sānuali ʻo e taʻu ʻoku hoko ai honau taʻu 14. Ke maʻu ha fakamatala lahi ange, vakai, vahe 21.

10.2.3

Ko Hono Fakaafeʻi ʻo e Kakai Kotoa Pē ke Nau Tali ʻa e Ongoongoleleí

ʻOku ʻi ai ha fatongia ʻo e kau maʻu Lakanga Taula‘eiki Faka-ʻĒloné ke “fakaafe‘i ʻa e kakai kotoa pē ke nau haʻu kia Kalaisi” (Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 20:59).

ʻE poupouʻi ʻe he ngaahi mātuʻá mo e kau takí ʻa e kau talavoú ke nau ngāue fakafaifekau taimi kakato pea mo vahevahe ʻa e ongoongoleleí ʻi he kotoa ʻo ʻenau moʻuí.

10.2.4

Ko Hono Fakatahaʻi ʻo e Ngaahi Fāmilí ke Taʻengatá

‘E lava ke tokoni ʻa e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné ke fakatahaʻi ʻa e ngaahi fāmilí ke taʻengata, ʻi ha ngaahi founga kehekehe.

  • Fakaʻapaʻapaʻi ʻenau mātuʻá mo tā ha sīpinga ʻo e moʻui faka-Kalaisí ʻi honau ʻapí.

  • Teuteu ke maʻu ʻa e ngaahi ouau fakatemipalé, kau ai e mali taʻengatá.

  • Kumi e ngaahi kui ʻoku nau fie maʻu e ngaahi ouau fakatemipalé (vakai, FamilySearch.org).

  • Kau ʻi he papitaiso mo e hilifakinima maʻá e kau pekiá ʻi he lahi taha ʻe lavá ʻo fakatatau mo e ngaahi tūkungá.

10.3

Kau Pīsopelikí

Ko e fatongia mahuʻinga taha ʻo e pīsopé ke tokangaʻi ʻa e kau talavou mo e kau finemui ʻi hono uōtí. Te ne ʻilo honau hingoá mo maʻu ha mahino ki he ngaahi tūkunga honau ʻapí. Te ne ʻalu maʻu pē ki heʻenau ngaahi ʻekitivitií mo e ngaahi houalotu he Sāpaté.

Ko e pīsopé ʻa e palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí.

ʻOku ʻa e tokoni ʻuluaki ʻi he kau pīsopelikí ʻa e fatongia ki he kōlomu ʻo e kau akonakí. ʻOku ʻa e tokoni uá ʻa e fatongia ki he kōlomu ʻo e kau tīkoní.

ʻOku ʻa e kau pīsopelikí ʻa e ngaahi fatongia makehe ko ʻení ʻi he ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné:

  • ʻInitaviu e talavou kotoa pē ʻo ʻikai toe siʻi ange ʻi he tuʻo ua ʻi he taʻu (vakai, 31.3.1

  • Tokoniʻi e kau talavoú ke nau mateuteu ke maʻu ʻa e Lakanga Taulaʻeiki Faka-Melekisētekí.

  • Tokangaʻi ʻa e ngaahi lekooti, ngaahi lipooti, mo e ngaahi meʻa fakapaʻanga ʻa e ngaahi kōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné.

ʻE tokoni ʻa e kau ʻetivaisa mo e kau mataotao fakakōlomú ʻi he ngaahi fatongiá ni ʻo ka fiemaʻu.

10.4

Kau Taki Fakakōlomu ʻo e Toʻu Tupú

10.4.1

Ko e Uiuiʻí, Hikinimaʻí, mo e Vaheʻí

ʻE ui ʻe he pīsopé ha taulaʻeiki ʻe toko taha pe toko ua ke hoko ko hono ongo ʻasisiteni ʻi hono taki e kōlomu ʻo e kau taulaʻeikí.

ʻE uiuiʻi ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e ongo palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní mo e kau akonakí. Ko e taimi ʻoku tokolahi feʻunga ai e kau maʻu Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné, ʻe fakakaukauʻi leva ʻe he kau talavou ko ʻení, ʻi he faʻa lotu, ha kau mēmipa ʻo e kōlomú ke fokotuʻu ko ha ongo tokoni mo e sekelitali.

Ka hili hono fakahoko ange ʻo e ngaahi uiuiʻi ko ʻení, ʻe fakahā leva ʻe ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí ʻa e kau taki fakakōlomu ʻo e toʻu tupú ke hikinimaʻi ʻi heʻenau fakataha fakakōlomú. ʻE vaheʻi ʻe he pīsopé ʻa hono ongo ʻasisitení pea mo e ongo palesiteni ʻo e kōlomu ʻo e kau tīkoní mo e kau akonakí. Te ne foaki e ngaahi kī ʻo e lakanga fakataulaʻeikí ki he ongo palesiteni fakakōlomú. ʻE lava ke ne tuku ki hono ongo tokoní ke na vaheʻi e kau mēmipa kehe ʻo e kau palesitenisií mo e kau sekelitalí.

10.4.2

Ngaahi Fatongiá

  • Taki ʻa e ngaahi ngāue ʻa e kōlomú ke kau ʻi he ngāue ʻa e ʻOtuá ki he fakamoʻuí mo e hakeakiʻí (vakai, vahe 1).

  • Feinga ke ʻiloʻi mo tokoniʻi e mēmipa takitaha ʻo e kōlomú, kau ai ʻa kinautolu ʻoku ʻikai ke nau omi ki he ngaahi fakataha fakakōlomú.

  • Kau ʻi he fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú (vakai, 10.4.4).

  • Akoʻi e kau mēmipa ʻo e kōlomú ʻi honau ngaahi fatongia fakataulaʻeikí (vakai, Tokāteline mo e Ngaahi Fuakava 107:85–88).

  • Palani mo tataki ʻa e ngaahi fakataha fakakōlomú (vakai, 10.2.1.2).

  • Palani mo fakahoko e ngaahi ngāue tokoni mo e ngaahi ʻekitivitī fakakōlomú (vakai, 10.2.1.3).

10.4.3

Fakataha ʻa e Kau Palesitenisī ʻo e Kōlomú

ʻE toutou fakataha maʻu pē ʻa e kau palesitenisī fakakōlomu ʻo e Lakanga Taulaʻeiki Faka-ʻĒloné. ʻE tataki ʻe he palesiteni ʻo e kōlomú ʻa e ngaahi fakataha ko ʻení. Kuo pau ke ʻi ai ha kakai lalahi ʻe toko ua pe tokolahi ange—ko ha mēmipa ʻo e kau pīsopelikí, ko ha ʻetivaisa, pe mataotao.

10.4.4

Fakataha Alēlea Fakauooti ʻa e Toʻu Tupú

Vakai ki he 29.2.6ke maʻu ha fakamatala lahi ange fekauʻaki mo e fakataha alēlea fakauooti ʻa e toʻu tupú.

10.8

Ngaahi Fakahinohino mo e Ngaahi Tuʻutuʻuni Lahi Ange

10.8.1

Ko Hono Maluʻi ʻo e Toʻu Tupú

Ko e taimi ʻoku fengāueʻaki ai e kakai lalahí mo e toʻu tupú ʻi ha feituʻu faka-Siasi, ʻoku totonu ke ʻi ai maʻu pē ha kakai lalahi falalaʻanga ʻe toko ua pe tokolahi ange.

Kuo pau ke fakakakato ʻe he kakai lalahi kotoa pē ʻoku ngāue mo e toʻu tupú ʻa e ako ki hono maluʻi ʻo e fānaú mo e toʻu tupú, ʻi loto he māhina ʻe taha mei honau hikinimaʻí (ProtectingChildren.ChurchofJesusChrist.org

Paaki