„18. Preesterluse talituste tegemine ja õnnistuste andmine”, Üldkäsiraamatu valitud osad (2023).
„18. Preesterluse talituste tegemine ja õnnistuste andmine”, Üldkäsiraamatu valitud osad
18.
Preesterluse talituste tegemine ja õnnistuste andmine
18.0
Sissejuhatus
Talitused ja õnnistused on pühad toimingud, mida tehakse preesterluse volitusega ja Jeesuse Kristuse nimel. Preesterluse talitused ja õnnistused võimaldavad pääseda ligi Jumala väele (vt ÕL 84:20).
Talitusi tuleb teha ja õnnistusi anda usuga Taevasesse Isasse ja Jeesusesse Kristusesse ning Püha Vaimu juhatusel. Juhid kindlustavad, et neid tehakse ja antakse õige heakskiidu alusel (kus vajalik) vajaliku preesterluse volitusega õigel viisil ning et neis osalejad on väärilised (vt 18.3).
18.1
Päästmise ja ülenduse talitused
Preesterlusega kaasneb volitus läbi viia päästmiseks ja ülenduseks vajalikke evangeeliumi talitusi. Neid talitusi saades sõlmivad inimesed Jumalaga pühi lepinguid. Päästmise ja ülenduse talitused on järgmised:
-
ristimine;
-
liikmeks kinnitamine ja Püha Vaimu and;
-
Melkisedeki preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine (meeste puhul);
-
templiand;
-
templis pitseerimine.
Kui lepingus sündinud laps sureb enne 8-aastaseks saamist, ei ole vaja teha ega tehta ühtegi talitust. Kui laps ei sündinud lepingus, vajab ta ainsa talitusena vanematega pitseerimist. Tänu Päästja lepitusele kõik lapsed, kes surevad enne 8-aastaseks saamist, „päästetakse selestilisse taevariiki” (ÕL 137:10; vt ka Mn 8:8–12).
18.3
Talituses või õnnistamisel osalemine
Talituses või õnnistuse andmisel osalejatel peab olema vajalik preesterluse volitus ja nad peavad olema väärilised. Üldjuhul seostub väärilisuse standard templisoovituse olemasoluga. Kuid juhindudes Vaimust ja selle peatüki juhistest, võivad piiskopid ja vaiajuhatajad lubada vajalikku preesterluse ametisse pühitsetud isal ja abikaasal mõnda talitust läbi viia või õnnistust anda või nendes osaleda ka siis, kui ta pole täielikult templivääriline. Osalema ei peaks preesterluse hoidja, kellel on tõsiseid lahendamata patte.
Mõne talituse tegemiseks ja õnnistuse andmiseks või saamiseks on tarvilik vajalikke preesterluse võtmeid hoidva juhi heakskiit (vt 3.4.1). Vajaduse korral võib selleks heakskiidu anda tema volitatud nõuandja. Vt järgnevat tabelit. Viited vaiajuhatajatele kehtivad ka misjonijuhatajate kohta. Viited piiskoppidele kehtivad ka kogudusejuhatajate kohta.
Millistel juhtidel on võtmed anda heakskiitu päästmise ja ülenduse talituste tegemiseks või saamiseks?
Talitus |
Kes hoiab võtmeid |
---|---|
Talitus Ristimine | Kes hoiab võtmeid Piiskop (8-aastaste laste ning 9-aastaste ja vanemate ülestähendatud liikmete puhul, kelle ristimine lükkus edasi vaimse puude tõttu) Misjonijuhataja (pöördunute puhul) |
Talitus Liikmeks kinnitamine ja Püha Vaimu and | Kes hoiab võtmeid Piiskop (8-aastaste laste ning 9-aastaste ja vanemate ülestähendatud liikmete puhul, kelle ristimine lükkus edasi vaimse puude tõttu) Misjonijuhataja (pöördunute puhul) |
Talitus Melkisedeki preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine (meeste puhul) | Kes hoiab võtmeid Vaiajuhataja |
Talitus Templiand | Kes hoiab võtmeid Piiskop ja vaiajuhataja |
Talitus Templis pitseerimine | Kes hoiab võtmeid Piiskop ja vaiajuhataja |
Millistel juhtidel on võtmed anda heakskiitu muude talituste tegemiseks ja õnnistuste andmiseks või saamiseks?
Talitused või õnnistused |
Kes hoiab võtmeid |
---|---|
Talitused või õnnistused Lastele nime ja õnnistuse andmine | Kes hoiab võtmeid Piiskop |
Talitused või õnnistused Sakrament | Kes hoiab võtmeid Piiskop |
Talitused või õnnistused Aaroni preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine (noorte meeste ja meeste puhul) | Kes hoiab võtmeid Piiskop |
Talitused või õnnistused Liikmete ametisse asetamine kutses teenimiseks | Kes hoiab võtmeid Vt 30.8 |
Talitused või õnnistused Õli pühitsemine | Kes hoiab võtmeid Heakskiit pole vajalik |
Talitused või õnnistused Haigete võidmine ja õnnistamine | Kes hoiab võtmeid Heakskiit pole vajalik |
Talitused või õnnistused Trööstivad ja nõuandvad, sh isa õnnistused | Kes hoiab võtmeid Heakskiit pole vajalik |
Talitused või õnnistused Kodude pühitsemine | Kes hoiab võtmeid Heakskiit pole vajalik |
Talitused või õnnistused Haudade pühitsemine | Kes hoiab võtmeid Pühitsemistalitust juhatav preesterluse juht |
Talitused või õnnistused Patriarhaalsed õnnistused | Kes hoiab võtmeid Piiskop |
18.4
Alaealiste laste talitused
Alaealist last võib õnnistada, ristida, liikmeks kinnitada, preesterluse ametisse pühitseda või kutsesse asetada vaid 1) lapsevanemate, kellel on õigus seda otsust langetada, või 2) seaduslike eestkostjate loal.
18.6
Lastele nime ja õnnistuse andmine
Tavaliselt antakse lastele nimi ja neid õnnistatakse nende vanemate elukohajärgses koguduses paastu- ja tunnistusekoosolekul.
18.6.1
Kes õnnistuse annab
Lapsele nime ja õnnistuse andmise talituse viivad läbi Melkisedeki preesterluse hoidjad vastavalt Õpetuse ja Lepingute 20. osa 70. salmile).
Inimene või pere, kes soovib, et laps saaks nime ja õnnistuse, kooskõlastab talituse piiskopiga. Piiskop hoiab koguduses lastele nime andmiseks ja nende õnnistamiseks vajalikke preesterluse võtmeid.
Piiskop võib lubada lapse isal, kes hoiab Melkisedeki preesterlust, anda lapsele nime ja õnnistust ka siis, kui lapse isa pole täielikult templivääriline (vt 18.3). Piiskopid innustavad isasid omaenda laste õnnistamiseks valmistuma.
18.6.2
Juhised
Lapsele nime ja õnnistuse andmiseks kogunevad Melkisedeki preesterluse hoidjad piiskopkonna juhatusel ringi. Nad panevad oma käed beebi alla või õrnalt vanema lapse pea peale. Seejärel õnnistuse lausuja
-
pöördub nagu palves Taevase Isa poole;
-
teatab, et õnnistamine viiakse läbi Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
annab lapsele nime;
-
pöördub lapse poole;
-
annab Vaimu juhatusel lapsele õnnistuse;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.6.3
Lapse liikmekaart ja õnnistuse tunnistus
Enne lapse õnnistamist valmistab asjur Juhi ja asjuri vahendite (LCR) süsteemis ette Lapse liikmekaardi. Pärast õnnistamist loob ta samas süsteemis liikmekaardi ja valmistab ette Õnnistamise tunnistuse. Piiskop allkirjastab tunnistuse ja seejärel antakse see lapse vanematele või eestkostjatele.
Liikmekaardil kirjas olev nimi peaks ühtima sünnitunnistusele või riiklikku sünniregistrisse kantud või seaduslikult kehtiva nimega.
18.7
Ristimine
Selleks et isik võiks saada Kiriku liikmeks ja võtta vastu Püha Vaimu anni, peab keegi, kellel on selleks volitus, ta vee alla kastmise teel ristima. Kõik, kes soovivad saada ülendust, peavad järgima Päästja eeskuju ja ka ise need talitused saama.
18.7.1
Ristimise ja liikmeks kinnitamise luba
18.7.1.1
Lapsed, kes on üles tähendatud liikmed
Piiskop hoiab 8-aastaste üles tähendatud liikmete ristimiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Need lapsed tuleks ristida ja liikmeks kinnitada nende 8ndal sünnipäeval või niipea pärast seda, kui on mõistlik (vt ÕL 68:27). Need on lapsed, kellel on juba Kiriku liikmekaart (vt 33.6.2). Kui nad saavad 8-aastaseks, kindlustab piiskop, et neil oleks kõik võimalused evangeelium vastu võtta ning ristitud ja liikmeks kinnitatud saada.
Piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja viib üles tähendatud lastega läbi ristimise ja liikmeks kinnitamise vestluse. Juhiseid leiate jaost 31.2.3.1.
Teavet ristimise ja liikmeks kinnitamise kaardi täitmise kohta leiate jaost 18.8.3.
18.7.1.2
Pöördunud
Misjonijuhataja hoiab misjonil usulepöördunute ristimiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Sel põhjusel peavad usulepöördunutega ristimise ja liikmeks kinnitamise vestlusi põhimisjonärid.
18.7.2
Ristimiskoosolek
Ristimiskoosolek peaks olema lihtne, lühike ja vaimselt ülendav. Võimalik kava
-
Muusikaline sissejuhatus
-
Koosolekut juhatava venna lühitervitus
-
Alguslaul ja -palve
-
Üks või kaks evangeeliumiteemalist lühisõnumit, mis räägivad nt ristimisest ja Püha Vaimu annist
-
Muusikaline etteaste
-
Ristimine
-
Hardushetk, mil need, kes ristimisel osalesid, riideid vahetavad (sel ajal võib mängida või laulda kiriku- või Algühingu laule)
-
8-aastaste üles tähendatud liikmete kinnitamine; usulepöördunute liikmeks kinnitamine, kui piiskop nii otsustab (vt 18.8)
-
Uued pöördunud jagavad soovi korral tunnistust
-
Lõpulaul ja -palve
-
Muusikaline järelmäng
Kui üles tähendatud laps valmistub ristitud saama, peavad piiskopkonna liige ja Algühingu juhatus perega nõu ristimiskoosoleku planeerimiseks ja kavandamiseks. Koosolekut juhatab piiskopkonna liige. Kui sama kuu jooksul ristitakse rohkem kui üks laps, võiks neil olla ühine ristimiskoosolek.
Vaiades, kus on palju üles tähendatud lapsi, võib mitme koguduse lastele korraldada ühise ristimiskoosoleku. Koosolekut juhatab vaiajuhatuse või vastava ülesande saanud kõrgema nõukogu liige.
Pereliikme ristimist ei peaks edasi lükkama, kuni isa võib saada preesterluse ja ise ristida.
Koguduse misjonitöö juht (kui ta on ametisse kutsutud) või vanemate kvoorumi juhatuse liige, kes koguduses misjonitööd juhib, planeerib ja juhatab piiskopkonna juhatusel usulepöördunute ristimiskoosolekuid. Nad koordineerivad koosolekut põhimisjonäridega.
18.7.3
Kes viib talituse läbi
Ristimistalituse viib läbi preester või Melkisedeki preesterluse hoidja. Piiskop peab ristija heaks kiitma (kui põhimisjonär ristib, peab ta saama heakskiidu misjonijuhatajalt).
Piiskop võib lubada lapse isal, kes on preester või Melkisedeki preesterluse hoidja, ristida oma last ka siis, kui lapse isa pole täielikult templivääriline (vt 18.3). Piiskopid innustavad isasid omaenda laste ristimiseks valmistuma.
18.7.4
Kus talitust teha
Ristimisbasseini olemasolu korral peaks ristima ristimisbasseinis. Kui ristimisbasseini pole, võib kasutada mõnda turvalist veekogu.
Turvalisuse kaalutlustel peab viibima basseini täitmise juures vastutav täiskasvanu ning jääma basseini äärde, kuni bassein on tühjaks lastud, puhastatud ja juurdepääs sellele on suletud. Ristimisbassein tuleks tühjaks lasta kohe pärast igat ristimiskoosolekut. Basseini juurde viivad uksed peaksid olema lukustatud, kui basseini ei kasutata.
18.7.5
Riided
Ristija ja see, keda ristitakse, kannavad valgeid riideid, mis ei muutu märjana läbipaistvaks. Templianni saanud inimene kannab ristides nende riiete all templipesu. Kohalikud üksused ostavad ristimisriideid eelarves ette nähtud raha eest ega küsi nende kasutamise eest tasu.
18.7.6
Tunnistajad
Eesistuv juht kiidab heaks kaks tunnistajat, kes ristimist jälgivad ja veenduvad, et seda tehakse õigesti. Tunnistajateks võivad olla ristitud kirikuliikmed, sh lapsed ja noored.
Ristimist tuleb korrata, kui sõnu ei lausuta täpselt nii, nagu salmis ÕL 20:73 esitatakse. Seda tuleb korrata ka siis, kui osa inimese kehast, juustest või riietest ei kattu veega täielikult.
18.7.7
Juhised
Ristimistalituse tegemiseks teeb preester või Melkisedeki preesterluse hoidja järgmist:
-
seisab koos ristitavaga vees;
-
hoiab vasaku käega ristitava paremast randmest (mugavuse ja turvalisuse kaalutlustel); ristitav hoiab oma vasaku käega preesterluse hoidja vasakust randmest;
-
tõstab oma parema käe täisnurkselt üles;
-
ütleb ristitava täisnime ja lausub: „Saanud volituse Jeesuselt Kristuselt, ristin ma sind Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen” (ÕL 20:73);
-
laseb ristitaval parema käega nina kinni hoida (mugavuse mõttes) ning paneb seejärel oma parema käe tema seljale ja kastab inimese koos tema riietega täielikult vee alla;
-
aitab selle inimese vee alt välja.
18.8
Liikmeks kinnitamine ja Püha Vaimu and
Kui inimene on ristitud, kinnitatakse ta Kiriku liikmeks ja ta saab käte pealepanemise teel Püha Vaimu (vt ÕL 20:41; Ap 19:1–6). Inimesest saab Kiriku liige, kui mõlemad talitused on tehtud ja õigesti kirja pandud (vt Jh 3:5; ÕL 33:11; 3Ne 27:20).
Piiskop viibib liikmeks kinnitamise juures. Kaheksa-aastased lapsed kinnitatakse tavaliselt liikmeks nende ristimispäeval. Usulepöördunud kinnitatakse tavaliselt liikmeks nende elukohajärgse koguduse sakramendikoosolekul, eelistatavalt nende ristimisele järgneval pühapäeval.
Piiskopkonna liige jälgib uue liikme tutvustamisel jaos 29.2.1.1 kirjas olevaid juhiseid.
18.8.1
Kes viib talituse läbi
Liikmeks kinnitamise sõnalise osa võib esitada üksnes templivääriline Melkisedeki preesterluse hoidja. Kuid piiskop võib lubada lapse isal, kes hoiab Melkisedeki preesterlust, seista lapse liikmeks kinnitamise ringis ka siis, kui lapse isa pole täielikult templivääriline (vt 18.3).
Talituses osaleb vähemalt üks piiskopkonna liige. Kui pöördunut õpetasid misjonärivanemad, kutsub piiskop ka neid osalema.
18.8.2
Juhised
Piiskopkonna juhatuse all võib kinnitamisel osaleda üks või enam Melkisedeki preesterluse hoidja. Nad panevad oma käed kergelt isiku pea peale. Seejärel teeb talituse läbiviija järgmist:
-
lausub inimese täisnime;
-
ütleb, et talitust tehakse Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
kinnitab inimese Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kiriku liikmeks;
-
ütleb: „Võta vastu Püha Vaim!” (Mitte: „Võta vastu Püha Vaimu and!”);
-
lausub Vaimu juhatusel õnnistuse sõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.8.3
Ristimise ja liikmeks kinnitamise kaart ja tunnistus
Enne kui üles tähendatud lapsega peetakse ristimisvestlust, valmistab asjur Juhi ja asjuri vahendite (LCR) süsteemis ette Ristimise ja liikmeks kinnitamise kaardi. Vestluse viib läbi ja kaardi allkirjastab piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja. Pärast ristimist ja liikmeks kinnitamist ajakohastab asjur selle kaardi põhjal LCR süsteemis lapse liikmekaardi.
Kui usulepöördunu ristimisvestluse viib läbi põhimisjonär, täidab ta „Ristimise ja liikmeks kinnitamise kaardi” piirkonnaraamatu planeerija (ABP) rakenduse abil. Pärast ristimist ja liikmeks kinnitamist kannavad misjonärid info ABP rakendusse ja esitavad elektrooniliselt koguduse asjurile. Koguduse asjur vaatab LCR süsteemi kantud info üle ja loob liikmekaardi.
Pärast liikmekaardi loomist valmistab asjur ette „Ristimise ja liikmeks kinnitamise tunnistuse”. Tunnistuse allkirjastab piiskop ja see antakse inimesele.
Liikmekaardil kirjas olev nimi peaks ühtima sünnitunnistusele või riiklikku sünniregistrisse kantud või seaduslikult kehtiva nimega.
18.9
Sakrament
Kiriku liikmed kohtuvad hingamispäeval, et kummardada Jumalat ja võtta sakramenti (vt ÕL 20:75; 59:9; Mn 6:5–6). Selle talituse käigus võtavad nad leiba ja vett, et pidada meeles Päästja liha- ja vereohvrit ning uuendada oma pühi lepinguid (vt Mt 26:26–28; JST, Mk 14:20–25; Lk 22:15–20; 3Ne 18; Mn 6:6).
18.9.1
Sakramenditalituse läbiviimise luba
Piiskop hoiab koguduses sakramendi õnnistamiseks ja jagamiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Kõik sakramendi ettevalmistamisel, õnnistamisel ja jagamisel osalejad peavad saama selleks loa temalt või kelleltki teiselt tema juhatuse all.
18.9.2
Kes viib talituse läbi
-
Sakramenti võivad ette valmistada õpetajad, preestrid ja Melkisedeki preesterluse hoidjad.
-
Sakramenti võivad õnnistada preestrid ja Melkisedeki preesterluse hoidjad.
-
Sakramenti võivad jagada diakonid, õpetajad, preestrid ja Melkisedeki preesterluse hoidjad.
18.9.3
Sakramendi juhised
Kuna sakrament on oma olemuselt püha, peaksid preesterluse juhid hoolikalt valmistuma, et see oleks korrakohane ja aupaklik.
Sakramendi õnnistajad ja jagajad peaksid tegema seda väärikalt, mõistes, et nad esindavad Issandat.
Sakramendi jagamine peaks olema loomulik ja mitte liiga formaalne.
Kuigi sakrament on mõeldud Kiriku liikmetele, ei tohiks kuidagi takistada seda teistel võtta.
18.9.4
Juhised
-
Sakramendi ettevalmistajad, õnnistajad või jagajad pesevad esmalt käed seebi või mõne muu puhastusvahendiga.
-
Õpetajad, preestrid või Melkisedeki preesterluse hoidjad kindlustavad, et leivakandikud murdmata leivaga, veekandikud puhta veega täidetud topsidega ja puhtad laudlinad oleksid enne koosolekut selleks ettenähtud kohas.
-
Kui koguduse liikmed laulavad sakramendilaulu, tõusevad sakramendi õnnistajad aupaklikult püsti, eemaldavad leivakandikuid katva lina ja murravad leiva parajateks suutäiteks.
-
Pärast sakramendilaulu laskub leiva õnnistaja põlvili ja lausub sakramendileiva õnnistamise palve (vt ÕL 20:77).
-
Piiskop veendub, et sakramendipalveid lausutakse selgelt, täpselt ja väärikalt. Kui keegi teeb sõnastuses vea, kuid parandab ennast, pole täiendav parandamine vajalik. Kui isik oma viga ei paranda, palub piiskop lahkelt tal viga parandada.
-
Pärast palvet jagavad preesterluse hoidjad aupaklikult leiba liikmetele. Kõigepealt saab leiba eesistuv juht, pärast seda kindel järjekord puudub. Kui kandik ulatatakse liikmetele, võivad nad seda üksteisele edasi anda.
-
Liikmed võtavad sakramenti võimaluse korral parema käega.
-
Kui leiba on jagatud kõikidele liikmetele, toovad sakramendi jagajad kandikud sakramendilauale. Sakramendi õnnistajad katavad leivakandikud linaga ja eemaldavad lina veekandikutelt.
-
Vee õnnistaja laskub põlvili ja lausub sakramendivee õnnistamise palve (vt ÕL 20:79). Ta asendab sõna vein sõnaga vesi.
-
Pärast palvet jagavad preesterluse hoidjad aupaklikult vett liikmetele. Kõigepealt saab vett eesistuv juht, pärast seda kindel järjekord puudub.
-
Kui vett on jagatud kõikidele liikmetele, toovad sakramendi jagajad kandikud sakramendilauale. Sakramendi õnnistajad katavad kandikud linaga ning nii sakramendi õnnistajad kui ka jagajad istuvad aupaklikult oma kohale.
-
Pärast koosolekut seavad sakramendi ettevalmistajad kõik korda, voldivad laudlinad ja viivad ära söömata leiva.
18.10
Preesterluse andmine ja ametisse pühitsemine
Preesterlus jaguneb kaheks: Aaroni ja Melkisedeki preesterluseks (vt 3.3; ÕL 107:1, 6). Kui kellelegi antakse preesterlus, pühitsetakse ta selles preesterluses ka ametisse. Kui kumbki neist preesterlustest on antud, tuleb seda meest pühitseda selles preesterluses vaid teistesse ametitesse.
18.10.1
Melkisedeki preesterlus
Vaiajuhataja hoiab Melkisedeki preesterluse andmiseks ning vanema ja ülempreestri ametisse pühitsemiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Kuid tavaliselt soovitab nendesse ametitesse pühitsemist piiskop.
18.10.1.1
Vanemad
Väärilised vennad võivad saada Melkisedeki preesterluse ja saada pühitsetud vanemaks, kui nad on vähemalt 18-aastased. Piiskop otsustab iga noore mehe puhul eraldi, kas soovitada teda peagi pärast 18ndat sünnipäeva vanemaks pühitseda või peaks ta jääma preestrite kvoorumisse kauemaks.
Selle otsuse langetamisel peab piiskop esmalt nõu noore mehe ja tema vanemate või eestkostjatega. Väärilised mehed tuleks pühitseda vanemaks enne 19-aastaseks saamist või enne, kui nad lahkuvad kodust, et minna kõrgkooli, põhimisjonile, sõjaväeteenistusse või täiskohaga tööle.
18-aastased ja vanemad hiljuti ristitud mehed pühitsetakse vanemaks pärast seda, kui nad on
-
saanud Aaroni preesterluse ja teeninud preestrina;
-
hakanud piisavalt hästi evangeeliumi mõistma;
-
näidanud, et nad on väärilised.
Mingit konkreetset aega, kui kaua nad peavad olema olnud Kiriku liikmed, ei ole.
18.10.1.2
Ülempreestrid
Mehed pühitsetakse ülempreestriks, kui nad kutsutakse vaiajuhatusse, kõrgemasse nõukogusse või piiskopkonda.
18.10.1.3
Vestlus ja toetamine
Piiskop vestleb vaiajuhatuse loal vennaga vastavalt „Melkisedeki preesterlusse pühitsemise kaardil” kirjas olevatele juhistele. Seejärel vestleb selle vennaga ka vaiajuhatuse liige. Misjonijuhataja loal võib ringkonnajuhataja vestelda vennaga, et ta vanemaks pühitseda (vt 6.3).
18.10.2
Aaroni preesterlus
Piiskop hoiab Aaroni preesterluse andmiseks ning diakoni, õpetaja ja preestri ametisse pühitsemiseks vajalikke preesterluse võtmeid. Järgnevalt on kirjas vanused, millal väärilised vennad tavaliselt nendesse ametitesse pühitsetakse. Varem neid ametisse ei pühitseta.
-
Diakon: selle aasta alguses, mil nad saavad 12-aastaseks.
-
Õpetaja: selle aasta alguses, mil nad saavad 14-aastaseks.
-
Preester: selle aasta alguses, mil nad saavad 16-aastaseks.
Piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja vestleb nendega, keda tahetakse pühitseda diakoniks või õpetajaks, et teha kindlaks, kas nad on vaimselt valmis. Nendega, keda tahetakse pühitseda preestriks, vestleb piiskop.
Enne kui piiskopkonna liige vestleb noore mehega, selleks et teda preesterlusse pühitseda, küsib ta luba noore mehe vanematelt või eestkostjatelt. Kui tema vanemad on lahutatud, küsib ta luba vanemalt, kellele kuulub seaduslik hooldusõigus.
18.10.3
Liikme pühitsemisele eelnev toetamiseks esitamine
Kui vennaga on vesteldud ja ta on vääriline, et teda preesterluse ametisse pühitseda, esitletakse teda toetamiseks (vt ÕL 20:65, 67). Vendi, keda pühitsetakse vanemaks või ülempreestriks, esitleb vaiajuhatuse liige toetamiseks vaiakonverentsi üldkoosolekul (juhiseid ringkonnajuhatajatele leiate osast 6.3). Vendi, keda pühitsetakse diakoniks, õpetajaks või preestriks, esitleb toetamiseks piiskopkonna liige sakramendikoosolekul.
Isik, kes toetamist juhatab, palub vennal püsti tõusta. Ta teeb teatavaks ettepaneku Aaroni või Melkisedeki preesterluse andmiseks (kui see on vajalik) ja venna pühitsemiseks preesterluse ametisse. Seejärel palub ta liikmetel ettepanekut toetada. Näiteks selleks, et esitleda venda vanemaks pühitsemiseks, võiks ta öelda midagi taolist:
„Me teeme ettepaneku, et [nimi] võiks saada Melkisedeki preesterluse ja et ta pühitsetakse vanemaks. Need, kes on selle poolt, võivad seda näidata ülestõstetud käega. [Tehke lühike paus.] Kui keegi on selle vastu, võib ta seda samuti näidata. [Tehke lühike paus.]”
Kui mõni hea mainega liige peaks olema pühitsemise vastu, kohtub eesistuv juht või mõni vastava ülesande saanud preesterluse juht temaga eraviisiliselt pärast koosolekut. Juhi eesmärk on aru saada, miks see inimene on vastu. Ta uurib välja, kas isiku käitumises on olnud midagi sellist, mistõttu pole tema preesterluse ametisse pühitsemine sellele liikmele teada olevalt sobilik.
Mõnel juhul võib olla vaja pühitseda venda vanemaks või ülempreestriks enne, kui teda saab vaiakonverentsil esitleda. Sellisel juhul esitletakse teda toetamiseks koguduse sakramendikoosolekul. Seejärel esitletakse teda järgmisel vaiakonverentsil pühitsemise kinnitamiseks (kohandades eelkirjeldatud toetusprotsessi).
18.10.4
Kes viib talituse läbi
Mehe võib pühitseda vanema ametisse vaiajuhataja või tema juhatuse all mõni Melkisedeki preesterluse hoidja. Misjonijuhataja loal võib talituse läbi viia ringkonnajuhataja või keegi teine tema juhatuse all (vt 6.3). Ringis võivad seista üksnes Melkisedeki preesterluse hoidjad.
Vaiajuhataja või tema juhatuse all mõni ülempreester võib pühitseda mehe ülempreestri ametisse. Ringis võivad seista üksnes ülempreestrid.
Isik, kes pühitseb mehe Melkisedeki preesterluse ametisse, peaks olema templivääriline. Pühitsemise juures peab viibima vaiajuhataja või keegi, kelle ta selleks määrab.
Preester või Melkisedeki preesterluse hoidja võib pühitseda venna diakoni, õpetaja või preestri ametise. Ta peab saama selleks volituse piiskopilt. Pühitsemise juures peab viibima piiskop või keegi, kelle ta selleks määrab.
Selleks et osaleda Aaroni preesterlusse pühitsemisel, peab isik olema preester või Melkisedeki preesterluse hoidja.
Piiskop võib lubada lapse isal, kes on preester või Melkisedeki preesterluse hoidja, oma poja diakoni, õpetaja või preestri ametisse pühitseda ka siis, kui poja isa pole täielikult templivääriline (vt 18.3). Piiskopid innustavad isasid omaenda poegade pühitsemiseks valmistuma.
18.10.5
Juhised
Selleks et kellelegi preesterlust anda ja teda preesterluse ametisse pühitseda, paneb üks (või rohkem) volitatud preesterluse hoidja(id) oma käed õrnalt selle isiku pea peale. Seejärel talituse läbiviija
-
lausub inimese täisnime;
-
teatab, milline volitus tal endal selle talituse tegemiseks on (kas Aaroni või Melkisedeki preesterlus);
-
annab Aaroni või Melkisedeki preesterluse, kui seda pole veel antud;
-
pühitseb selle inimese Aaroni või Melkisedeki preesterluses ametisse ning annab talle selle ametiga kaasnevad õigused, väed ja volituse;
-
lausub Vaimu juhatusel õnnistuse sõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
Selleks et pühitseda inimest preesterluse ametisse pärast seda, kui ta on juba saanud vastava preesterluse, jätab talituse läbiviija 3. punkti vahele.
18.10.6
Pühitsemise kaart ja tunnistus
Enne kui vennaga peetakse Aaroni preesterluse ametisse pühitsemise vestlust, valmistab asjur LCR süsteemis ette Aaroni preesterluse ametisse pühitsemise kaardi. Piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja viib vestluse läbi ja allkirjastab kaardi, kui kõik väärilisuse tingimused on täidetud.
Pärast pühitsemist täidab piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja kaardi ja annab selle asjurile. Tema registreerib talituse LCR süsteemis ja valmistab ette pühitsemise tunnistuse.
Pühitsemise kaardile ja tunnistusele peaks kandma inimese seaduslikult kehtiva nime.
18.11
Liikmete ametisse asetamine kutses teenimiseks
Enamikesse ametitesse kutsumise ja neis ametites toetamise puhul tuleks liikmed Kirikus selles ametis teenima asetada (vt Jh 15:16; ÕL 42:11; vt ka 3.4.3.1 selles käsiraamatus). Ametisse asetamise käigus antakse inimesele 1) volituse selles kutses tegutseda ja 2) Vaimu juhatusel õnnistussõnad.
Vaiajuhatajad, piiskopid ja kvoorumijuhatajad saavad ametisse asetades ka juhatuse võtmed (vt 3.4.1.1). Sõna võtmed ei peaks kasutama, kui liikmeid asetatakse teenima teistes kutsetes, sh juhatustes nõuandjatena.
18.11.1
Kes ametisse asetab
Ametisse asetab Melkisedeki preesterluse hoidja. Ta peab saama selleks loa juhilt, kes hoiab vastavaid preesterluse võtmeid. Need, kes on volitatud ametisse asetama, tuuakse välja osas 30.8. Kui mees asetatakse ametisse, mille puhul ta peab olema ülempreester, ei peaks seda talitust läbi viima ega ringis seisma keegi, kes on vanem.
Eesistuva juhi juhatuse all võib ametisse asetamisel osaleda üks (või rohkem) Melkisedeki preesterluse hoidja(id). Juhatajad asetatakse ametisse enne nende nõuandjaid.
Eesistuv juht võib lubada abikaasal või isal, kes hoiab Melkisedeki preesterlust, seista tema naise või lapse ametisse asetamise ringis ka siis, kui ta pole täielikult templivääriline (vt 18.3).
18.11.2
Juhised
Üks (või rohkem) volitatud preesterluse hoidja(id) paneb oma käed õrnalt selle inimese pea peale. Seejärel talituse läbiviija
-
lausub inimese täisnime;
-
teatab, et ta tegutseb Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
asetab inimese vaias, koguduses, kvoorumis või klassis kutsesse;
-
annab võtmed, kui see inimene peab need saama;
-
lausub Vaimu juhatusel õnnistuse sõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.12
Õli pühitsemine
Melkisedeki preesterluse hoidjad peavad oliiviõli, enne kui seda kasutatakse haigete ja vaevatute võidmiseks, pühitsema (vt Jk 5:14). Mingit muud õli kasutada ei tohi.
Liikmed ei peaks pühitsetud õli sisse võtma ega kehal kahjustatud kohtadele määrima.
18.12.1
Kes viib talituse läbi
Õli võib pühitseda üks (või rohkem) preesterluse hoidja(id). Nad ei pea selleks preesterluse juhilt luba küsima.
18.12.2
Juhised
Selleks et õli pühitseda, teeb Melkisedeki preesterluse hoidja järgmist:
-
hoiab avatud õlianumat;
-
pöördub nagu palves Taevase Isa poole;
-
teatab, et ta tegutseb Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
pühitseb õli (mitte anuma) ja määrab selle haigete ja vaevatute võidmiseks ja õnnistamiseks;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.13
Haigete võidmine ja õnnistamine
Haigete võidmine ja õnnistamine „käsi peale pannes” on kaheosaline: õliga võidmine ja võidmise pitseerimine õnnistusega. Kui pühitsetud õli ei ole, võib Melkisedeki preesterluse volitusega anda õnnistust ka ilma võidmiseta.
18.13.1
Kes õnnistuse annab
Haigeid või vaevatuid võivad võida ja õnnistada üksnes väärilised Melkisedeki preesterluse hoidjad. Nad ei pea selleks preesterluse juhilt luba küsima. Võimaluse korral võiab ja õnnistab oma haigeid pereliikmeid isa, kes hoiab Melkisedeki preesterlust.
Tavaliselt võiavad ja õnnistavad haigeid vähemalt kaks Melkisedeki preesterluse hoidjat. Kuid võida ja võidmist pitseerida võib ka üksinda.
18.13.2
Juhised
Õliga võidmise viib läbi üks Melkisedeki preesterluse hoidja. Ta teeb järgmist:
-
tilgutab pühitsetud õli tilga inimese pea peale;
-
paneb käed õrnalt inimese pea peale ning lausub tema täisnime;
-
teatab, et ta tegutseb Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
teatab, et ta võiab õliga, mis on pühitsetud haigete ja vaevatute võidmiseks ja õnnistamiseks;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
Võidmise pitseerimiseks paneb üks (või rohkem) Melkisedeki preesterluse hoidja(id) oma käed õrnalt inimese pea peale. Seejärel teeb võidmise pitseerija järgmist:
-
lausub inimese täisnime;
-
teatab, et ta pitseerib võidmise Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
lausub Vaimu juhatusel õnnistuse sõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.14
Trööstivad ja nõuandvad, sh isa õnnistused
18.14.1
Kes õnnistuse annab
Melkisedeki preesterluse hoidjad võivad anda trööstivaid ja nõuandvaid õnnistusi pereliikmetele ja teistele, kes seda paluvad.
Isa, kes hoiab Melkisedeki preesterlust, võib anda isa õnnistusi oma lastele. Lapsevanemad innustavad oma lapsi vajaduse korral isa õnnistust paluma. Isa õnnistust võib isiklikuks tarbeks salvestada.
Melkisedeki preesterluse hoidja ei pea trööstiva ja nõuandva õnnistuse või isa õnnistuse andmiseks preesterluse juhilt luba küsima.
18.14.2
Juhised
Selleks et anda trööstivat ja nõuandvat õnnistust või isa õnnistust, paneb üks (või rohkem) Melkisedeki preesterluse hoidja(id) oma käed õrnalt selle inimese pea peale. Seejärel teeb õnnistuse lausuja järgmist:
-
lausub inimese täisnime;
-
teatab, et õnnistamine viiakse läbi Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
lausub Vaimu juhatusel õnnistuse, trööstimis- ja nõuandesõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.15
Kodude pühitsemine
Kiriku liikmed võivad lasta oma kodud Melkisedeki preesterluse volitusega pühitseda.
18.15.2
Juhised
Selleks et kodu pühitseda, teeb Melkisedeki preesterluse hoidja järgmist:
-
pöördub nagu palves Taevase Isa poole;
-
teatab, et ta tegutseb Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
pühitseb kodu kui pühapaiga, kus Püha Vaim võib elada, ja lausub Vaimu juhatusel muud sõnad;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
18.16
Haudade pühitsemine
18.16.1
Kes haua pühitseb
Haua pühitseja peaks hoidma Melkisedeki preesterlust ja saama selleks volituse talitust juhatavalt preesterluse juhilt.
18.16.2
Juhised
Selleks et hauda pühitseda, teeb Melkisedeki preesterluse hoidja järgmist:
-
pöördub palves Taevase Isa poole;
-
teatab, et ta tegutseb Melkisedeki preesterluse volitusega;
-
pühendab ja pühitseb hauaplatsi lahkunu keha puhkepaigaks;
-
palvetab, et seda paika peetaks pühaks ja kaitstaks kuni ülestõusmiseni (seal, kus see on kohane);
-
palub Taevasel Isal perekonda trööstida ja jagab Vaimu juhatusel muid mõtteid;
-
lõpetab Jeesuse Kristuse nimel.
Kui Kiriku liikme keha tuhastatakse, otsustab eesistuv juht oma äranägemise järgi, kas tuha hoiupaika pühitseda.
18.17
Patriarhaalsed õnnistused
Kõigil väärilistel ristitud liikmetel on õigus saada patriarhaalne õnnistus, mis jagab Taevase Isa inspireeritud juhatust (vt 1Ms 48:14–16; 49; 2Ne 4:3–11).
Piiskop või vastava ülesande saanud nõuandja vestleb liikmetega, kes soovivad saada patriarhaalset õnnistust. Kui liige on vääriline, täidab vestluse läbiviija „Patriarhaalse õnnistuse soovituse”. Ta esitab selle Patriarhaalse õnnistuse süsteemi kaudu aadressil ChurchofJesusChrist.org.
Patriarhaalse õnnistuse soovituse väljastaja veendub, et liige on piisavalt küps, et mõista selle õnnistuse tähendust ja püha olemust.
18.17.1
Patriarhaalse õnnistuse saamine
Pärast soovituse saamist võtab liige ühendust patriarhiga ja lepib kokku aja patriarhaalse õnnistuse saamiseks. Kokkulepitud päeval peaks liige minema patriarhi juurde pühapäevariideis ja palvemeelse hoiakuga.
Iga patriarhaalne õnnistus on püha, konfidentsiaalne ja isiklik. Seetõttu antakse seda eraviisiliselt, juures võib viibida vaid piiratud arv pereliikmeid.
Patriarhaalse õnnistuse saaja peaks selle sõnu kalliks pidama, nende üle mõtisklema ning elama vääriliselt, et praeguses elus ja igavikus selles lubatud õnnistusi saada.
Kiriku liikmed ei peaks neid õnnistusi võrdlema ja võiksid jagada neid vaid lähedaste pereliikmetega. Patriarhaalseid õnnistusi ei peaks lugema ette Kiriku koosolekutel ega muudel avalikel kokkusaamistel.