34.

Finantsid ja auditid

34.0

Sissejuhatus

Kümnis ja annetused võimaldavad Kirikul teha Issanda päästmise ja ülenduse tööd (vt 1.2). See raha on püha. Need esindavad Kiriku liikmete ohverdusi ja usku (vt Mk 12:41–44).

34.2

Koguduse finantsjuhtkond

34.2.1

Piiskopkond

Piiskopil on koguduse rahaasjadega seoses järgnevalt toodud kohustused. Osa sellest tööst delegeerib ta oma nõuandjatele ja asjuritele.

Piiskop:

• Õpetab ja inspireerib liikmeid täiskümnist maksma ja heldeid annetusi tegema (vt 34.3).

• Kindlustab, et koguduse rahaga käiakse ümber õigesti ja see on korrakohaselt arvele võetud (vt 34.5).

• Vaatab üle igakuise finantsaruande ja veendub, et kõik probleemid oleksid viivitamatult lahendatud.

• Kindlustab, et ühingute juhid ja asjurid teavad oma kohustusi seoses Kiriku püha rahaga.

• Koostab ja haldab iga-aastast koguduse eelarvet (vt 34.6).

• Kohtub igal aastal koguduse liikmetega, et nad saaksid oma kümnist deklareerida.

34.2.2

Koguduse asjurid

Piiskop määrab koguduse asjuri või koguduse abiasjuri teda koguduse finantsülestähenduste pidamisel aitama. Asjurid jälgivad hoolikalt kehtivaid eeskirju, et Kiriku raha oleks kaitstud, ja et kindlustada, et Kiriku ülestähendused on täpsed.

Asjuri kohustused

• Panna kirja ja hoiustada koos piiskopkonna liikmega vastu võetud raha.

• Vaadata üle igakuine finantsaruanne ja veenduda, et kõik probleemid oleksid viivitamatult lahendatud.

• Aidata piiskopkonnal koostada iga-aastast koguduse eelarvet (vt 34.6.1 ja 34.6.2).

• Kindlustada, et liikmetel on juurdepääs oma annetuste avaldustele, ja neid vajaduse korral aidata.

Asjurid peaksid hoidma Melkisedeki preesterlust ja neil peaks olema kehtiv templisoovitus.

34.3

Annetused

34.3.1

Kümnis

Kümnis on üks kümnendik sissetulekust, mis annetatakse Jumala Kirikule (vt ÕL 119:3–4). Kümnist peaksid maksma kõik liikmed, kellel on sissetulek.

34.3.1.2

Kümnise deklareerimine

Piiskop kohtub iga liikmega iga aasta viimaste kuude jooksul, et liige saaks oma kümnist deklareerida.

Mis eesmärgil kutsutakse kõiki liikmeid piiskopiga kohtuma

• Teatada piiskopile oma staatus kümnisemaksjana.

• Veenduda, et nende annetuste ülestähendused on täpsed.

Kui see on võimalik, peaksid kõik sama pere liikmed, sh lapsed, osalema sel kohtumisel üheskoos.

34.3.2

Paastuannetused

Kiriku juhid innustavad liikmeid elama paastu seaduse järgi. See hõlmab ka heldet paastuannetust (vt 22.2.2).

Juhised paastuannetuse raha kasutamiseks on kirjas jaos 22.5.2.

34.3.3

Misjonifondid

Koguduse misjonifondi tehtud annetusi kasutatakse peamiselt kogudusest põhimisjonile läinud misjonäride rahalise panusega seotud kohustuste täitmiseks.

Üldisesse misjonifondi tehtud annetusi kasutatakse Kirikus üleüldise misjonitöö tarbeks.

34.3.7

Annetusi ei saa tagastada

Kümnis ja teised Kirikule antud annetused kuuluvad Issandale. Need on pühitsetud Tema tarbeks.

Vaiajuhatajad ja piiskopid teavitavad kümnisemaksjaid ja annetuste tegijaid, et neid annetusi ei saa tagastada.

34.4

Kümnise ja muude annetuste konfidentsiaalsus

Annetaja makstud kümnise ja muude annetuste summa on konfidentsiaalne. Nendele andmetele peaksid pääsema ligi üksnes piiskop ja need, kes on volitatud nende annetustega tegelema või neid üle vaatama.

34.5

Kiriku raha käsitsemine

Vaiajuhataja ja piiskop veenduvad, et kogu Kiriku raha käsitsetakse õigesti. Piiskopkondi ja asjureid innustatakse vaatama vähemalt kord aastas videot „Sacred Funds, Sacred Responsibilities” (Püha raha, pühad kohustused).

34.5.1

Kaaslase põhimõte

Kaaslase põhimõtte järgi peavad Kiriku raha ülestähendamise ja väljamaksmisega tegelema korraga aktiivselt kaks isikut: piiskopkonna liige ja asjur või kaks piiskopkonna liiget.

Juhid peaksid oma salasõna varjama ja seda mitte kunagi jagama (vt 33.9.1.1).

34.5.2

Kümnise ja muude annetuste vastuvõtmine

Issand on usaldanud piiskoppidele püha ülesande pühadelt kümnist ja annetusi vastu võtta ja nende üle arvet pidada (vt ÕL 42:30–33; 119). Kümnist ja muid annetusi võivad vastu võtta ainult piiskop ja tema nõuandjad. Mingil juhul ei tohi neid annetusi vastu võtta nende abikaasad, muud pereliikmed, asjurid ega teised koguduse liikmed.

34.5.3

Kümnise ja muude annetuste kinnitamine ja ülestähendamine

Annetused tuleb üle kontrollida ja kirja panna selsamal pühapäeval, mil need saadakse. Piiskopkonna liige ja asjur või kaks piiskopkonna liiget avavad iga ümbriku koos. Nad kontrollivad, et ümbrikusse lisatud rahasumma ühtib kümnise ja muude annetuste sedelil kirjas oleva summaga. Nad panevad iga annetuse korrakohaselt kirja. Kui ümbrikus olev ja kirjapandud rahasumma erinevad, võtavad nad niipea kui võimalik ühendust annetajaga, et erinevus lahendada.

34.5.4

Kümnise ja muude annetuste hoiustamine

Kui on kindlaks tehtud, et kirjapandud rahasumma ühtib saadud rahasummaga, tuleb raha hoiustamiseks ette valmistada.

24-tunnise hoiustamisvõimaluse olemasolu korral hoiustavad piiskopkonna liige ja veel üks Melkisedeki preesterluse hoidja raha pangas samal päeval, kui ümbrikud avatakse ja rahasumma üle kontrollitakse.

Kui 24-tunnine hoiustamisvõimalus puudub ja pank on pühapäeval suletud, määrab piiskop ühe Melkisedeki preesterluse hoidja järgmisel tööpäeval raha hoiustama. Mida ta peaks tegema

• Kindlustama, et rahad oleks hoiustamiseni turvalises kohas.

• Võtma hoiustamist tõendava kviitungi, millel on kirjas kuupäev ja hoiustatud summa.

34.5.5

Kiriku raha kaitsmine

Kiriku raha eest vastutavad liikmed ei peaks jätma neid iial ööseks kogudusehoonesse ega mingiks ajaks, nagu nt koosolekute ja ürituste ajal, järelvalveta.

34.5.7

Vaia ja koguduse maksete haldamine

Vaias ega koguduses ei tohiks teha ühtegi kulutust ega makset ilma juhtiva ametikandja volituseta.

Kaks volitatud juhti peavad iga makse heaks kiitma. Üks neist peab olema vaiajuhatuse või piiskopkonna liige. Kuigi nõuandjaid võib volitada makseid heaks kiitma, peab vaiajuhataja või piiskop makse üle vaatama. Juhid ei tohi heaks kiita neile endale tehtavat makset.

Enne kui piiskop võib kasutada paastuannetusi või piiskopi tellimust iseenda või oma pere tarbeks, on vajalik vaiajuhataja kirjalik nõusolek. Enne kui piiskop võib kasutada paastuannetusi või piiskopi tellimust vaiajuhataja või tema pere tarbeks, on vajalik piirkonnajuhatuse liikme kirjalik nõusolek. Vt juhiseid jaost 22.5.1.2.

Liige, kes palub, et ta kulutused kaetakse, esitab kulutuste kohta füüsilise või elektroonilise kviitungi või arve. Ta lisab sellele ka ostu eesmärgi, summa ja kuupäeva.

Ettemaksu puhul esitab liige maksenõude, millel on kirjas eesmärk, summa ja kuupäev. Kui kulutus on tehtud, esitab liige 1) kulutatud rahasumma kohta kviitungid või arved ja 2) tagastab ülejäänud raha. Tagastatud raha tuleb uuesti hoiustada.

34.5.9

Finantsülestähenduse pidamine

Iga vai ja kogudus peaks pidama ajakohaseid ja täpseid finantsülestähendusi.

Informatsiooni saamiseks ülestähenduste ja aruannete kasutamise ja säilitamise kohta peaksid asjurid järgima Kiriku peakorterist või piirkonnakontorist saadud juhiseid. Finantsdokumente tuleb säilitada vähemalt kolm aastat, millele lisandub jooksev aasta.

34.6

Eelarve ja kulud

Eelarve toetuse programm võimaldab tasuda vaiade ja koguduste ürituste ja programmide eest Kiriku üldfondis oleva rahaga.

Enamik üritusi peaksid olema lihtsad ja odavad või üldse ilma kulutusteta.

34.6.1

Vaia ja koguduse eelarved

Iga vai ja kogudus koostab iga-aastase eelarve ja tegutseb selle piires. Vaiajuhataja haldab vaia eelarvet ja piiskop haldab koguduse eelarvet.

Juhised

• Vaadake üle eelmisel aastal tehtud kulutused, et veenduda, et korduvad kulud oleksid arvesse võetud.

• Paluge ühingutel hinnata oma eelarvelisi vajadusi üksikasjalikult.

• Koostage eelarve heaks kiidetud eelarvemeetodeid kasutades.

34.6.2

Eelarvetulu

34.6.2.1

Eelarvejaotused

Eelarve raha jaotamine toimub kord kvartalis järgnevalt toodud kategooriates osalemise põhiselt.

• Sakramendikoosolek

• Noored mehed

• Noored naised

• Algühingu lapsed vanuses 7–10

• Noored vallalised täiskasvanud.

Oluline on osalemist raporteerida täpselt ja õigeaegselt (vt 33.5.1.1).

34.6.2.2

Eelarve õige kasutamine

Vaiajuhatajad ja piiskopid kindlustavad, et eelarve raha kasutatakse arukalt.

Vaia ja koguduse eelarve rahaga tuleks tasuda kõigi ürituste, programmide, käsiraamatute ja vahendite eest.

34.6.2.3

Eelarve ülejääk

Eelarve ülejääki ei tuleks ära kasutada. Ülejäänud raha tuleks tagastada vaiale.

34.7

Auditid

34.7.1

Vaia audiitorkomitee

Vaiajuhataja kinnitab vaia audiitorkomitee. See komitee teeb kindlaks, et vaia ja koguduse raha kasutatakse Kiriku eeskirjade järgi.

34.7.3

Finantsaudit

Vaia audiitorid auditeerivad vaia, koguduste ja pereajalookeskuste finantsaruandeid kaks korda aastas.

Üksuse juhtiv ametikandja ja asjur, kelle ülesandeks on finantsasjad, peaksid olema auditite ajal nende käsutuses, et nende küsimustele vastata.

34.7.5

Kiriku raha kaotamine, vargus, omastamine või kõrvaldamine

Vaiajuhatajat või vaia audiitorkomitee esimeest tuleks viivitamatult teavitada, kui:

• Kiriku raha on kadunud või varastatud;

• Mõni juht on Kiriku raha omastanud või kõrvaldanud.