Käsiraamatud ja kutsed
35. Kogudusehoonete eest hoolitsemine ja nende kasutamine


„35. Kogudusehoonete eest hoolitsemine ja nende kasutamine”, Üldkäsiraamatu valitud osad (2023).

„35. Kogudusehoonete eest hoolitsemine ja nende kasutamine”, Üldkäsiraamatu valitud osad

inimesed aknaid pesemas ja tolmu imemas

35.

Kogudusehoonete eest hoolitsemine ja nende kasutamine

35.1

Eesmärk

Kiriku kogudusehooned on mõeldud selleks, et kõik, kes sinna tulevad, saaksid

  • sõlmida ja uuendada lepinguid pühade talituste kaudu (vt ÕL 20:75; 59:9–12);

  • kokku koguneda (vt 3Ne 18:22–23);

  • koos Jumalat teenida ja palvetada (vt Mo 18:25; Mn 6:9);

  • üksteist õpetada ja teenida (vt Mn 6:4–5);

  • kasutada hoonet muul selles peatükis kirjeldatud heaks kiidetud viisil.

35.2

Rollid ja kohustused

35.2.2

Kiriku kinnistuhaldur

Kiriku palgaline kinnistuhaldur aitab kõikidel vaiadel kogudusehooneid käitada. Ta korraldab suuremaid remonditöid, suurpuhastust ja rutiinseid hooldustöid.

Vajaduse korral aitab kinnistuhaldur juhendada vaia- ja kogudusehoone esindajaid, kuidas hoonet koristada ja muid lokaalseid ülesandeid täita. Ta kannab hoolt instrueerimise, materjalide ja seadmete eest.

Lisaks võib ta jälgida koos piiskopkondadega hoonega seotud kulutusi.

35.2.7

Piiskopkond

Piiskopkond (või kogudusehoone esindaja) õpetab liikmetele, kuidas hoonet kasutada ja kaitsta ning selle eest hoolitseda. Lisaks jagab piiskopkond koguduse juhtidele hoone võtmeid.

Nad veenduvad, et hoones ja hoone maadel toimuvad üritused oleksid turvalised (vt 20.7).

Nad suhtlevad Kiriku kinnistuhalduriga hoone hoolduse ja käitamisega seotud küsimustes. Lisaks võivad nad vaadata kinnistuhalduriga üle hoonega seotud kulutused.

35.2.9

Kogudusehoone esindaja

Kogudusehoone esindaja kutsumise üle otsustab piiskopkond. Kui nad otsustavad selle kutse esitada, võivad nad kutsuda sellesse ametisse täiskasvanud mees- või naisliikme. Kui kogudusehoone esindajat ei kutsuta, võib piiskop anda selle kohustuse ühele oma nõuandjale, koguduse asjurile või koguduse abiasjurile või täitevsekretärile.

Kogudusehoone esindaja organiseerib liikmeid ja vabatahtlikke hoonet koristama ja selle eest hoolitsema. Ta õpetab neile, kuidas teha kõiki töid olemasolevate vahendite ja seadmetega.

35.3

Kogudusehoonete soetamine

Kogudusehooneid on kohalikest vajadustest ja oludest lähtuvalt eri suuruses ja tüüpi. Kogudusehoone võib olla Kiriku ehitatud või ostetud pind, mõne liikme kodu, kohalik kool või kogukonnakeskus, üüripind või mõni muu heaks kiidetud võimalus.

Piirkonna ja kohalikud juhid püüavad kasutada olemasolevaid kogudusehooneid täiel määral ja olla lisapinna soovitamisel arukad.

35.4

Kogudusehoonete ülalpidamine

35.4.1

Kogudusehoonete korrashoid ja ülalpidamine

Kohalikel juhtidel ja liikmetel, sh noortel, on kohustus aidata hoida igat hoonet puhtana ja korras.

Koristamisgraafik ei peaks olema liikmetele koormav. Näiteks kui hoonesse jõudmine on raskendatud, võivad liikmed koristada iganädalaste ürituste ajal, kui nad nagunii juba hoones viibivad.

35.4.2

Remonttööde taotlemine

Koguduse ja vaianõukogude liikmed võivad teavitada hoones vajalikest parandustöödest. Seda võib teha kinnistu probleemidest teavitamise (FIR) süsteemi vahendusel.

35.4.5

Kaitstus ja turvalisus

Juhtide ja liikmete ülesanded

  • Hoidma koridorid, trepid, väljapääsud ja majapidamisruumid tühjad, et tagada turvaline sisse- ja väljapääs.

  • Mitte hoiustama hoones ohtlikke või kergestisüttivaid materjale.

  • Kehtestama korra, kuidas hoonet lukustada, ja seda järgima.

  • Kaitsma Kirikule kuuluvaid seadmeid varguse eest.

  • Teadma, kuidas sulgeda või välja lülitada selliseid kommunaalteenuseid nagu vesi, elekter ja gaas või kütus.

Vajaduse korral võib kinnistuhaldurilt saada plaani tulekustutite, esmaabikomplektide ja kommunaalteenuste sulgemise kohtade paiknemise kohta. Lisateavet turvalisuse kohta leiate kogudusehoonete kinnistujuhendi turvalisuse ja lukustamisega seotud ülalpidamisjuhistest. (Vt Security and Lockup Procedures. – Maintaining Meetinghouses; Meetinghouse Facilities Guide) Vt ka 20.7.

35.5

Kiriku vara kasutamise eeskirjad

35.5.1

Kunstiteosed

Kogudusehooned peaksid peegeldama aukartust Jeesuse Kristuse ees ja tunnistama liikmete usust Temasse. Kogudusehoone fuajee piirkonnas peaks olema väljas Jeesust Kristust kujutavad kunstiteosed, mis Talle kui usu keskpunktile tähelepanu juhivad.

35.5.2

Lubamatud hoonekasutused

35.5.2.1

Äriotstarbel kasutamine

Kiriku vara ei või kasutada ärieesmärgil. Nt ei või seda kasutada mingisuguse äritegevuse toetamiseks. Selline kasutamine ei ühti Kiriku vara otstarbega. Lisaks võib see olla vastuolus kohalike või riigiseadustega, mille alusel Kiriku vara ei maksustata.

Kirikuhoones pole lubatud võõrustada kõnelejaid ega juhendajaid, kes värbavad osalejaid, püüavad leida kliente või kellele makstakse seminaride, õppetundide (v.a privaatsed klaveri- või orelitunnid; vt 19.7.2), treeningute ja muude ürituste eest.

35.5.2.2

Poliitiline otstarve

Kiriku vara ei või kasutada poliitilisel otstarbel. Siia juurde kuuluvad poliitilised koosolekud ja kampaaniad. Kirik on poliitneutraalne (vt 38.8.30).

35.5.2.3

Muul otstarbel kasutamine

Muud Kiriku vara lubamatud kasutusviisid

  • Treeningute või muude sündmuste korraldamine, mida Kirik ei sponsoreeri. Erandiks võivad olla kogukonna koorid ja tsiviilabielu sõlmimine (vt seoses tsiviilabieluga 38.3.4).

  • Öömaja pakkumine (v.a hädaolukorras; vt 35.5.4).

  • Laagrid või muud üritused, mis hõlmavad ööbimist.

Üldjuhul pole heaks kiidetud järgnevalt toodud tegevused. Juhul kui kohalikud juhid peavad vajalikuks erandi tegemist, võtavad nad ühendust kinnistuhalduriga.

  • Kiriku hoonete ja vara rentimine või üürileandmine.

  • Kinnistu kasutamine poliitilise hääletusjaoskonna või küsitluse läbiviimise paigana. Erandi võib teha valitsusametnike palvel, kui mõistlik alternatiiv puudub ja sündmus ei kahjusta Kiriku mainet ega neutraalset positsiooni (vt 38.8.30).

35.5.4

Hädaolukorrad

Vaiajuhataja otsustab, kas pidada hädaolukorras koguduse ja vaia koosolekuid. Lisaks võib ta lubada Kiriku hooneid ja vara kasutada karastroofiabi organisatsioonidel ja sellega seotud jõupingutusteks.

35.5.10

Pildistamine ja videosalvestamine sakramendikoosoleku ajal

Sakramendikoosolekud on pühad. Sel põhjusel ei ole sakramendikoosolekute pildistamine või salvestamine lubatud.

Teavet sakramendi- ja teiste koosolekute ülekandmise või voogedastuse kohta leiate jaost 29.7.