„32. Meeleparandus ja Kiriku liikmesuse nõukogud”, Üldkäsiraamat: teenimine Viimse Aja Pühade Jeesuse Kristuse Kirikus (2020).

„32. Meeleparandus ja Kiriku liikmesuse nõukogud”, Üldkäsiraamat.

32.

Meeleparandus ja Kiriku liikmesuse nõukogud

32.0

Sissejuhatus

Suurem osa meeleparandusest leiab aset üksikisiku, Jumala ja nende vahel, keda antud isiku patud on mõjutanud. Kuid mõnikord peab piiskop või vaiajuhataja Kiriku liikmeid meeleparanduse püüdlustes aitama.

Aidates liikmetel meelt parandada, on piiskopid ja vaiajuhatajad armastavad ja hoolivad. Nad järgivad Päästja eeskuju, kes innustas inimesi ning aitas neil patust vabaneda ja Jumala poole pöörduda (vt Mt 9:10–13; Jh 8:3–11).

Nagu järgnevalt kirjeldatud, on selle peatüki eesmärk suunata juhte olulistes otsustes ja tegudes, mis on vajalikud, et abistada kellelgi tõsisest patust meelt parandada ja aidata teisi kaitsta.

Kiriku roll inimesel meelt parandada aitamisel. Osad 32.1–32.4 selgitavad Issanda õpetust meeleparandusest ja andestusest. Need osad selgitavad ka Kiriku liikmesuse piirangute või liikmesuse eemaldamise kolme eesmärki. Peale selle selgitavad need piiskoppide ja vaiajuhatajate rolli meeleparandusele kaasaaitamisel.
Inimese meeleparanduseks sobiva viisi määramine. Osad 32.5–32.7 annavad juhiseid, kuidas otsustada, kas kõige sobivam viis aidata kellelgi meelt parandada on liikmesuse nõukogu või isiklik nõustamine.
Isiklik nõustamine. Osa 32.8 annab juhiseid piiskopile või vaiajuhatajale isiklikuks nõustamiseks. Samuti selgitab see mitteametlikke Kiriku liikmesuse piiranguid.
Kiriku liikmesuse nõukogu läbiviimine. Osad 32.9–32.14 selgitavad, kes vastutab liikmesuse nõukogu eest, kuidas seda läbi viia ja millised on võimalikud otsused. Samuti selgitatakse nende otsuste tagajärgi.
Kiriku liikmeõiguste taastamine. Osad 32.15–32.17 selgitavad, kuidas isik võib meeleparanduse kaudu Kiriku liikmeõigused tagasi saada.

Kui pole märgitud teisiti, kehtivad viited vaiajuhatajatele ka misjonijuhatajate kohta. Viited piiskoppidele kehtivad ka kogudusejuhatajate kohta.

KIRIKU ROLL INIMESEL MEELT PARANDADA AITAMISEL

32.1

Meeleparandus ja andestus

Issand ütles, et „miski, mis pole puhas, ei saa pärida taevariiki” (Al 11:37; vt ka 3Ne 27:19). Patud teevad meid kõlbmatuks elama meie Taevase Isa juures. Samuti toovad need meile hingepiina selles elus.

Jumala õigluse seadus nõuab, et patustamisel oleksid tagajärjed (vt Al 42:14, 17–18). Kuid Tema suur halastusplaan saab „rahuldada õigluse nõuded ja ümbritseb [meid] kaitsvate kätega” (Al 34:16; vt ka Mo 15:9).

Oma halastusplaani elluviimiseks saatis Taevane Isa oma Ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse meie patte lunastama (vt Al 42:15). Jeesus kannatas seda karistust, mida õigluse seadus meie pattude eest nõuab (vt ÕL 19:15–19; vt ka Al 42:24–25). Selle ohverduse kaudu näitasid nii Isa kui ka Poeg oma lõputut armastust meie vastu (vt Jh 3:16).

Kui me rakendame „usku meeleparanduseks”, annab Taevane Isa meile andeks, halastades meile Jeesuse Kristuse lepituse kaudu (Al 34:15; vt ka Al 42:13). Kui meid puhastatakse ja meile andestatakse, võime lõpuks pärida Jumala kuningriigi (vt Js 1:18; ÕL 58:42).

Meeleparandus on enamat kui käitumise muutmine. See on patust ära Taevase Isa ja Jeesuse Kristuse poole pöördumine. See viib südame ja meele muutuseni (vt Mo 5:2; Al 5:12–14; Hl 15:7). Meeleparanduse kaudu saame uuteks inimesteks, kes on Jumalaga lepitatud (vt 2Kr 5:17–18; Mo 27:25–26).

Võimalus meelt parandada on üks suurimaid õnnistusi, mille Taevane Isa on meile oma Poja anni kaudu andnud.

32.2

Kiriku liikmesuse piirangute või liikmesuse eemaldamise eesmärgid

Kui inimesed saavad ristitud, saavad neist „Jumala kodakondsed” (Ef 2:19). Ristimisleping sisaldab lubadust püüda elada Kristuse õpetuste ja käskude järgi. Kui inimene teeb vigu, siis rakendab ta usku Jeesusesse Kristusesse ja parandab meelt, toetudes Tema halastusele, et leida tuge ja andestust.

Kui liige saadab korda tõsise patu, aitab piiskop või vaiajuhataja tal meelt parandada. Selle protsessi käigus võib olla vajalik piirata mõneks ajaks tema Kiriku liikmeõigusi. Mõnes olukorras võib olla vaja isiku liikmesus mõneks ajaks eemaldada.

Isiku liikmesuse piiramine või eemaldamine ei ole mõeldud karistuseks. Need toimingud on mõnikord vajalikud selleks, et aidata inimesel meelt parandada ja südamemuutust kogeda. Samuti annavad need inimesele aega vaimselt valmistuda, et taas oma lepinguid uuendada ja neist kinni pidada.

Liikmesuse piirangute või tühistamise üle otsustab piiskop või vaiajuhataja, nagu on kirjeldatud osades 32.5–32.14. Nende piirangutega kaasnevad meeleparanduse tingimused. Kui inimene siiralt meelt parandab, võidakse talle Kiriku liikmeõigused tagasi anda.

Kui liikmesuse piirangud või liikmesuse eemaldamine on vajalik, järgib piiskop või vaiajuhataja Püha Vaimu juhatust ja selles peatükis antud juhiseid. Ta tegutseb armastuse vaimus (vt 32.3).

Kiriku liikmesuse piirangud on kiriklikud, need ei mõjuta tsiviilõigusi ega too kaasa kriminaalkaristust. Need mõjutavad ainult inimese osadust Kirikus. (Vt ÕL 134:10)

Liikmesuse piirangute või tühistamise kolm eesmärki on järgmised.

32.2.1

Aidata kaitsta teisi

Esimene eesmärk on aidata kaitsta teisi. Mõnikord kujutab inimene endast füüsilist või vaimset ohtu. Kuritegelik käitumine, füüsiline väärkohtlemine, seksuaalne kuritarvitamine, ainete kuritarvitamine, pettus ja usust taganemine on mõned viisid, kuidas see võib juhtuda. Kui keegi kujutab endast ohtu neil või muudel tõsistel viisidel, püüab piiskop või vaiajuhataja teisi kaitsta inspireeritult tegutsedes (vt Al 5:59–60).

32.2.2

Aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lunastusväele

Teine eesmärk on aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lunastusväele. Selle protsessi kaudu võib ta taas saada puhtaks ja vääriliseks võtma vastu kõiki Jumala õnnistusi.

32.2.3

Kaitsta Kiriku väärikust

Kolmas eesmärk on kaitsta Kiriku väärikust. Kiriku liikmesuse piiramine või liikmesuse eemaldamine võib olla vajalik, kui inimese käitumine teeb Kirikule olulist kahju (vt Al 39:11). Kiriku väärikust ei kaitse mitte tõsiste pattude varjamine ega minimeerimine, vaid nende käsitlemine.

32.3

Iisraeli kohtumõistjate roll

Piiskopid ja vaiajuhatajad kutsutakse ja asetatakse ametisse kui kohtumõistjad Iisraelis (vt ÕL 107:72–74). Neil on preesterluse võtmed, et esindada Issandat, aidates Kiriku liikmetel meelt parandada (vt ÕL 13:1; 107:16–18).

Sageli aitavad piiskopid ja vaiajuhatajad inimestel meelt parandada isikliku nõustamise kaudu. See abi võib hõlmata mõneks ajaks Kiriku liikmeõiguste mitteametlikku piiramist. (Vt 32.8.)

Mõne tõsise patu puhul aitavad juhid inimestel meelt parandada, kutsudes kokku liikmesuse nõukogu (vt 32.6 ja 32.9–32.14). See abi võib hõlmata mõneks ajaks Kiriku liikmeõiguse ametlikku piiramist või liikmesuse eemaldamist (vt 32.11.3 ja 32.11.4).

Piiskopid ja vaiajuhatajad aitavad Kiriku liikmetel mõista, et Jumal armastab oma lapsi. Kuna Ta tahab, et nad oleksid õnnelikud ja saaksid õnnistusi, hoolib Ta tohutult ka nende kuulekusest ja meeleparandusest.

Piiskopid ja vaiajuhatajad on armastavad ja hoolivad, kui nad aitavad liikmetel meelt parandada. Juhtidele on eeskujuks Päästja kõnelus abielurikkumiselt tabatud naisega (vt Jh 8:3–11). Kuigi Ta ei öelnud naisele, et selle patud on andeks antud, ei mõistnud Ta naist hukka. Selle asemel ütles Ta naisele: „Ära tee enam pattu” – et ta parandaks meelt ja muudaks oma elu.

Sel moel õpetavad juhid, et taevas on rohkelt rõõmu „ühest patusest, kes meelt parandab” (Lk 15:7). Nad on kannatlikud, toetavad ja positiivsed. Nad annavad lootust. Nad õpetavad ja tunnistavad, et Päästja lepitusohvri tõttu võivad kõik meelt parandada ja puhtaks saada.

Piiskopid ja vaiajuhatajad otsivad Vaimult juhatust, et teada, kuidas aidata igal inimesel meelt parandada. Ainult kõige tõsisemate pattude puhul on Kirikul kindel juhis, mida juhid tegema peaksid (vt 32.6 ja 32.11). Kaks olukorda ei ole kunagi täpselt ühesugused. Nõustamine, mida juhid pakuvad, ja meeleparandusprotsess, millele nad kaasa aitavad, peavad olema inspireeritud ja võivad olla iga inimese jaoks erinevad.

Issand teab iga inimese olukorda, võimeid ja vaimset küpsust. Püha Vaim aitab juhtidel mõista, kuidas aidata liikmetel teha vajalikke muudatusi, et nad saaksid terveneda ja seista vastu kiusatusele pattu korrata.

Aidata kellelgi meelt parandada, pöörduda tagasi Jumala poole ja saada Jeesuse Kristuse lepituse kaudu terveks on üks rõõmustavamaid kogemusi, mis inimesel olla võib. Salmides Õpetus ja Lepingud 18:10–13 selgitatakse:

„Pidage meeles, et hingede väärtus on Jumala silmis suur;

sest vaata, Issand, teie Lunastaja, kannatas surma lihas, mispärast, ta kannatas kõikide inimeste valu, et kõik inimesed võiksid meelt parandada ja tema juurde tulla.

Ja ta on surnuist taas üles tõusnud, et ta võiks kõik inimesed meeleparanduse tingimustel enda juurde tuua.

Ja kui suur on tema rõõm hinge üle, kes meelt parandab!”

6:18

32.4

Ülestunnistus, konfidentsiaalsus ja riigivõimu esindajate teavitamine

32.4.1

Ülestunnistus

Meeleparandus nõuab pattude ülestunnistamist Taevasele Isale. Jeesus Kristus ütles: „Sellest te võite teada, kas inimene parandab meelt oma pattudest – vaata, ta tunnistab need üles ja hülgab need” (ÕL 58:43; vt ka Mo 26:29).

Kui Kiriku liikmed teevad tõsiseid patte, hõlmab nende meeleparandus ka piiskopile või vaiajuhatajale ülestunnistamist. Seejärel saab ta rakendada nende heaks meeleparanduse evangeeliumi võtmeid (vt ÕL 13:1; 84:26–27; 107:18, 20). See aitab neil Päästja lepituse väe kaudu terveneda ja naasta evangeeliumirajale.

Ülestunnistuse eesmärk on julgustada liikmeid vabastama end koormast, et nad saaksid muutumisel ja tervenemisel täielikult Issanda abi otsida. Ülestunnistamine aitab kaasa, et inimesel oleks „murtud süda ja kahetsev vaim” (vt 2Ne 2:7). Vabatahtlik ülestunnistus näitab, et inimene soovib meelt parandada.

Kui liige patte üles tunnistab, järgib piiskop või vaiajuhataja nõustamise juhiseid 32.8. Ta otsib palvemeelselt juhatust, kuidas aidata liikmel meelt parandada (vt 32.5). Ta kaalub, kas oleks abi liikmesuse nõukogust. Kui Kiriku eeskiri nõuab liikmesuse nõukogu kokkukutsumist, selgitab ta seda (vt 32.6 ja 32.10).

Mõnikord on liige teinud ülekohut abikaasale või teisele täiskasvanule. Meeleparanduse osana peaks ta üldjuhul sellele inimesele oma väärteo üles tunnistama ja andestust otsima. Noort, kes teeb tõsist patu, julgustatakse üldjuhul oma vanematega nõu pidama.

32.4.2

Tõsised patud, mida üles ei tunnistata või mida eitatakse

Tavaliselt saab piiskop või vaiajuhataja tõsisest patust teada ülestunnistuse või mõne teise inimese kaudu. Samuti võib ta saada Pühalt Vaimult õhutusi kellegi võimaliku tõsise patu kohta. Kui ta tunneb Vaimu õhutust, et keegi võib patuga heidelda, siis võib ta inimese endaga vestlema kutsuda. Vestluse ajal jagab ta oma kahtlusi lahkelt ja lugupidavalt. Ta väldib süüdistavat tooni.

Kui liige eitab tõsist patu, mille kohta piiskopil või vaiajuhatajal on tõendavat infot, võidakse siiski kokku kutsuda liikmesuse nõukogu. Vaimsest muljest üksi nõukogu pidamiseks siiski ei piisa (vt ÕL 10:37). Vajadusel võib juht koguda lisatõendeid. Ta järgib osades 32.4.3 ja 32.10.2 olevat teavet.

32.4.3

Teabe kogumine

Enne liikmesuse nõukogu pidamist kogub piiskop või vaiajuhataja nii palju teavet, kui ta vajab. Sageli piisab liikme ülestunnistusest saadud infost. Teave võib pärineda ka pereliikmelt, teiselt Kiriku juhilt, ohvrilt või patus osalejalt.

Teabe kogumisel peaks piiskop või vaiajuhataja kasutama ainult preesterluse juhile sobilikke meetodeid. Ta ei tohiks inimese kodu jälgida ega tema tegevust ilma nõusolekuta salvestada. Samuti ei tohiks ta teha midagi, mis on seadusega vastuolus.

Valesüüdistusi juhtub harva, kuid neid võib ette tulla. Preesterluse juhid peaksid olema ettevaatlikud, kui peale ühe inimese sõna on vähe teavet. Näiteks liige, keda süüdistatakse abielurikkumises, võib süüdistust eitada. Pühakirjad selgitavad, et „iga sõna tema vastu tuleb maksma panna kahe tunnistaja läbi kirikust” (ÕL 42:80). „Kaks tunnistajat” tähendab kahte teabeallikat. See võib tähendada osaleja ja mõne muu usaldusväärse allika tunnistusi. Mõnikord võib preesterluse juhil olla vaja tegutsemisega oodata, kuni saadakse rohkem teavet.

Kui Kiriku juht kogub liikmesuse nõukogu jaoks teavet, peaks ta selle otsekohe lõpetama, kui saab teada, et õiguskaitseorganid liiget aktiivselt uurivad. Seda tehakse selleks, et vältida võimalikke väiteid, et juht võis takistada õigusemõistmist. Nende olukordade kohta Ameerika Ühendriikides ja Kanadas juriidilise nõu saamiseks võtab vaiajuhataja ühendust Kiriku juriidilise osakonnaga:

180 0453 3860, lisanumber 2 6301

180 1240 6301

Väljaspool Ameerika Ühendriike ja Kanadat võtab vaiajuhataja ühendust piirkonnakantseleiga ja sealse piirkonna juriidilise nõustajaga.

Tavaliselt ei kaaluta liikmeskonna nõukogus tegevust, mida uuritakse tsiviil- või kriminaalkohtus, enne kui kohus on teinud lõpliku otsuse. Mõningatel juhtudel võib olla asjakohane liikmesuse nõukogu edasi lükata, kuni kohtuotsuse edasikaebamise tähtaeg on möödunud või kaebus on tagasi lükatud.

32.4.4

Konfidentsiaalsus

Piiskoppidel, vaiajuhatajatel ja nende nõuandjatel on püha kohustus kaitsta kogu konfidentsiaalset infot, mida nendega on jagatud. Nad võivad seda infot saada vestluste, nõustamise ja ülestunnistuste käigus. Samasugune konfidentsiaalsuse kohustus kehtib kõigile liikmesuse nõukogu töös osalejatele. Konfidentsiaalsus on hädavajalik, sest liikmed ei pruugi patte üles tunnistada ega juhatust otsida, kui seda, mida nad jagavad, ei hoita konfidentsiaalsena. Konfidentsiaalsuse rikkumine reedab liikmete usaldust ja põhjustab nende usaldamatust oma juhtide vastu.

Kooskõlas konfidentsiaalsuse kohustusega võivad piiskop, vaiajuhataja või nende nõuandjad sellist teavet jagada ainult järgmiselt.

Nad peavad liikmesuse nõukogu korraldamise või sellega seotud küsimuste asjus pidama aru liikme vaia-, misjonijuhataja või piiskopiga. Vaiajuhataja võib nõu pidada ka oma vaiale määratud piirkonna seitsmekümnega. Vajadusel suunab piirkonna seitsekümmend vaiajuhataja piirkonna juhatuse poole. Ainult vaiajuhataja otsustab, kas nõukogu tuleks pidada või milline on selle tulemus.
Isik kolib uude kogudusse (või preesterluse juht vabastatakse), kui liikmesuse toiming või muu tõsine küsimus on pooleli. Sellistel juhtudel teavitab juht nendest küsimustest või pooleliolevatest toimingutest uut piiskoppi või vaiajuhatajat (vt 32.14.7). Samuti teavitab ta juhti, kui liige võib teistele ohtu kujutada.
Piiskop või vaiajuhataja saab teada, et Kiriku liige, kes elab väljaspool tema kogudust või vaia, võis olla seotud tõsise patuga. Sel juhul võtab ta konfidentsiaalselt ühendust selle liikme piiskopiga.
Liikmesuse nõukogus on info avaldamine vajalik. Kogu liikmeskonna nõukogu osana kogutud ja jagatud info on konfidentsiaalne.
Liige otsustab anda juhile loa jagada infot konkreetsete isikutega. Nende hulka võivad kuuluda lapsevanemad, Kiriku juhid või teised, kes võivad tuge pakkuda. Juht ei jaga infot kellegi teisega kui need, kellega jagamiseks on liige loa andnud.
Võib osutuda vajalikuks jagada piiratud infot liikmesuse nõukogu otsuse kohta (vt 32.12.2).

Kõigis muudes olukordades peaks juht vaatama osa 32.4.5. Need olukorrad hõlmavad juhtumeid, kui seadus võib nõuda kuriteost riigivõimu esindajate teavitamist, näiteks laste väärkohtlemise korral.

Et aidata juhtidel teisi kaitsta ja olla seadusekuulekas, pakub Kirik koolitatud spetsialistide abi. Nendelt juhiste saamiseks helistavad juhid viivitamatult Kiriku väärkohtlemise abitelefonile, kus see on saadaval (vt 32.4.5 ja 38.6.2.1). Kus see saadaval pole, võtab vaiajuhataja ühendust piirkonna juriidilise nõustajaga piirkonnakantseleis.

Vaid ühes olukorras peaks piiskop või vaiajuhataja avaldama konfidentsiaalset infot ilma enne seda selle kohta juhatust otsimata. See on siis, kui info avalikustamine on vajalik eluohtlike kahjustuste või tõsiste vigastuste vältimiseks ja pole aega juhatust otsida. Sellistel juhtudel on kohustus kaitsta teisi tähtsam kui konfidentsiaalsuse kohustus. Juhid peaksid võtma viivitamatult ühendust tsiviilvõimu esindajatega.

Kui juhid teevad märkmeid või suhtlevad üksteisega elektrooniliselt, peavad nad kaitsma sellele infole juurdepääsu. Kui seda teavet enam ei vajata, tuleb teave kustutada. Asjatult isiklikku teavet jagada ei ole lubatud.

Tsiviilvõimud võivad vaidlustada preesterluse juhi konfidentsiaalsuse nõude. Kui see juhtub Ameerika Ühendriikides ja Kanadas, siis juriidilise nõu saamiseks võtab vaiajuhataja ühendust Kiriku juriidilise osakonnaga:

180 0453 3860, lisanumber 2 6301

180 1240 6301

Väljaspool Ameerika Ühendriike ja Kanadat võtab vaiajuhataja ühendust piirkonnakantseleiga ja sealse piirkonna juriidilise nõustajaga.

32.4.5

Riigivõimu esindajate teavitamine

Mõnest patust meeleparanduse tegemine nõuab, et inimene teataks riigivõimu esindajatele, kui ta on rikkunud tsiviilseadust. Piiskopid ja vaiajuhatajad julgustavad liikmeid järgima seadust ja sellistest asjadest teada andma. Samuti nõustavad nad liikmeid otsima pädevat juriidilist nõu nendest asjadest teavitamisel. Kiriku eeskirjad näevad ette seadustele kuuletumist.

Paljudes kohtades on preesterluse juhid seadusega kohustatud teatama mõnest ebaseaduslikust tegevusest, millest nad on teada saanud. Näiteks nõuavad mõned osariigid ja riigid õiguskaitseorganite teavitamist laste väärkohtlemisest.

Mõnes riigis on kirik loonud piiskoppide ja vaiajuhatajate abistamiseks väärkohtlemise konfidentsiaalse abitelefoni. Juhid peaksid viivitamatult helistama abitelefonile seoses iga olukorraga, kus inimest on väärkoheldud või teda ähvardab väärkohtlemine (vt 38.6.2.1). Abitelefon on saadaval iga päev ööpäev läbi.

Riikides, kus pole abitelefoni, peaks piiskop, kes saab kuritarvitamisest teada, ühendust võtma oma vaiajuhatajaga, kes peaks otsima juhatust piirkonnakantselei juriidiliselt nõustajalt.

Väärkohtlemisest teatamise kohta lisateabe saamiseks vt 38.6.2.1 ja 38.6.2.7.

INIMESE MEELEPARANDUSEKS SOBIVA VIISI MÄÄRAMINE

32.5

Inimese meeleparandust abistavad viisid

Kui piiskop või vaiajuhataja on saanud teada, et liige on teinud tõsist pattu, astub ta samme teiste kaitsmiseks. Samuti otsib ta Püha Vaimu juhatust, et määrata kindlaks tingimused, mis aitavad inimesel meelt parandada ja Päästjale lähemale saada.

32.5.1

Ülevaade

Järgmises tabelis on kirjas kolm viisi, mis aitavad inimesel meelt parandada. Samuti võtab see kokku mõned juhtnöörid, mida juhid peaksid kaaluma otsustades, millist viisi kasutada.

Inimese meeleparandust abistavad viisid

Viis	Millega arvestada (vt ka 32.7)?
Viis Vaia liikmesuse nõukogu	Millega arvestada (vt ka 32.7)? Liikmetele, kes on saanud templianni. See on nõutav, kui on tõenäosus, et templianni saanud mehe või naise Kiriku liikmesus eemaldatakse mõne osades 32.6.1, 32.6.2 või 32.6.3 käsitletud tõsise patu või tegevuse tõttu.
Viis Koguduse liikmesuse nõukogu	Millega arvestada (vt ka 32.7)? Kõigile liikmetele See on nõutav osas 32.6.1 käsitletud tõsiste pattude puhul. Võib olla vajalik osades 32.6.2 ja 32.6.3 käsitletud tõsiste pattude ja tegude puhul. See ei ole piisav, kui on tõenäosus, et templianni saanud mehe või naise Kiriku liikmesus eemaldatakse mõne osades 32.6.1, 32.6.2 või 32.6.3 käsitletud raske patu või tegevuse tõttu.
Viis Isiklik nõustamine (vt 32.8)	Millega arvestada (vt ka 32.7)? Kõigile liikmetele Võib tuua kaasa mitteametlikke Kiriku liikmesuse piiranguid. Ei pruugi olla piisav tõsiste pattude või tegude korral, mille puhul oleks meeleparandusprotsessis abi liikmesuse nõukogust (vt 32.6.2 ja 32.6.3). See ei ole piisav tõsiste pattude puhul, mis nõuavad liikmesuse nõukogu (vt 32.6.1). See ei ole piisav, kui on tõenäosus, et templianni saanud isiku Kiriku liikmesus eemaldatakse mõne osades 32.6.1, 32.6.2 või 32.6.3 käsitletud tõsise patu või tegevuse tõttu.

Piiskopi või vaiajuhataja läbiviidav isiklik nõustamine ja mitteametlikud piirangud ei ole mõnikord piisavad, et aidata inimesel tõsiste pattude üle meelt parandada. Issand on loonud liikmesuse nõukogud, et aidata sellistes olukordades Iisraeli kohtumõistjat. (Vt 2Ms 18:12–27; Mo 26:29–36; ÕL 42:80–83; 102.) Mõne tõsise patu puhul nõuab Kiriku eeskiri nõukogu kokkukutsumist (vt 32.6.1). Templilepingute rikkumine suurendab tõenäosust liikmesuse nõukogu vajalikkusest (vt 32.7.4).

Koguduses abistavad liikmesuse nõukogus piiskopi nõuandjad. Vaias abistavad vaiajuhataja nõuandjad. Mõnes vaia liikmesuse nõukogus osaleb ka kõrgem nõukogu (vt 32.9.2). Liikmesuse nõukogus kohtub piiskopkond või vaiajuhatus inimesega armastuse vaimus.

32.5.2

Viisi ja ajastuse määramine

Et otsustada, milline neist viisidest aitaks inimesel kõige paremini meelt parandada, otsivad juhid Püha Vaimu juhatust. Samuti arvestavad nad järgmisi tegureid.

Patu tõsidus ja Kiriku eeskiri selle kohta, kas nõukogu on nõutav (vt 32.6)
Isikuga seotud asjaolud (vt 32.7)

Piiskop peab vaiajuhatajaga nõu konkreetsete olukordade üle. Enne liikmesuse nõukogu pidamist peab ta saama vaiajuhataja heakskiidu.

Keerulistes küsimustes võib vaiajuhataja küsida nõu tema vaiale määratud piirkonna seitsmekümnelt. Vaiajuhataja peab osas 32.6.3 kirjeldatud küsimustes nõu pidama piirkonna juhatusega. Kuid ainult vaiajuhataja otsustab, kas antud küsimuses tuleks pidada nõukogu. Kui nõukogu peetakse, otsustab selle tulemuse vaiajuhataja või piiskop.

Kui piiskop või vaiajuhataja leiab, et isiklikust nõustamisest piisab, järgib ta osas 32.8 olevaid juhiseid. Kui ta otsustab, et liikmesuse nõukogu on vaja või kui Kiriku eeskiri nõuab nõukogu pidamist, siis järgib selle läbiviija osades 32.9–32.14 kirjas olevaid toiminguid.

Enne nõukogu pidamist võib piiskop või vaiajuhataja otsustada, et vahepeal tuleks rakendada mitteametlikke liikmesuse piiranguid. Ta peab nõukogu siis, kui see kõige paremini innustaks liiget siiralt meelt parandama. Siiski ei tohiks ta nõukoguga viivitada, kui see on vajalik teiste kaitsmiseks.

32.6

Patu tõsidus ja Kiriku eeskiri

Patu tõsidus on oluline kaalutlus, mille alusel määratakse viis, mis (1) aitab teisi kaitsta ja (2) aitab inimesel meelt parandada. Issand ütles, et Ta „ei saa vaadata patule vähimagi mööndusega” (ÕL 1:31; vt ka Mo 26:29). Tema teenijad ei tohi eirata tõendeid tõsise patu kohta.

Tõsine patt on tahtlik ja suur Jumala seaduste rikkumine. Järgnevalt on toodud tõsiste pattude kategooriad.

Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine (vt 32.6.1.1 ja 32.6.2.1)
Seksuaalne kõlblusetus (vt 32.6.1.2 ja 32.6.2.2)
Pettused (vt 32.6.1.3 ja 32.6.2.3)
Usalduse kuritarvitamine (vt 32.6.1.4 ja 32.6.2.4)
Muud teod (vt 32.6.1.5 ja 32.6.2.5)

Järgmistes osades kirjeldatakse, millal on liikmesuse nõukogu vajalik, millal see võib olla vajalik ja millal mitte.

32.6.1

Millal on vaja liikmesuse nõukogu?

Piiskop või vaiajuhataja peab korraldama liikmesuse nõukogu, kui neil on teavet, et liige võib olla sooritanud mõne selles osas kirjeldatud patu. Nende pattude puhul on nõukogu nõutav, olenemata liikme vaimsest küpsusest ja evangeeliumi mõistmise tasemest.

Vt osa 32.11 selles osas loetletud pattude pärast kokku kutsutud nõukogu võimalike tulemuste kohta. Mitteametlikud liikmesuse piirangud ei ole nende nõukogude puhul võimalikud.

32.6.1.1

Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine

Mõrv. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige on kellegi mõrvanud. Selles kontekstis on mõrv sihilik, põhjendamatu inimelu võtmine. Isiku liikmesuse eemaldamine Kirikust on nõutav.

Mõrvaks ei loeta politsei- ega sõjaväetoiminguid tööülesannete täitmisel. Selles kontekstis ei määratleta aborti mõrvana. Kui surma põhjustas õnnetus või enese või teiste kaitsmine, ei pruugita inimelu võtmist mõrvana määratleda. See võib kehtida ka muudes olukordades, näiteks kui inimese vaimne võimekus on piiratud.

Vägistamine. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige on kellegi vägistanud. Selles kontekstis on vägistamine sunniviisiline seksuaalvahekord või vahekord kellegagi, kes ei saa vaimse või füüsilise võimekuse vähenemise tõttu nõusolekut anda. Selles kontekstis ei hõlma vägistamine konsensuslikku seksuaalvahekorda kahe väikese vanusevahega alaealise vahel.

Süüdimõistmine seksuaalrünnakus. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige mõistetakse süüdi seksuaalrünnakus.

Laste või noorte väärkohtlemine. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui isik väärkohtleb last või noort osas 38.6.2.3 kirjeldatud tingimustel.

Abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemine. Esineb erineva raskusastmega väärkohtlemist. Vt osa 38.6.2.4, et leida, millal on liikmesuse nõukogu nõutav abikaasa või teise täisealise väärkohtlemise korral.

Vägivaldne kuritegelik käitumine. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui täisealine isik inimestele vägivaldse käitumisega korduvalt viga teeb ja on ohuks teistele.

32.6.1.2

Seksuaalne kõlblusetus

Verepilastus. Liikmesuse nõukogu on nõutav verepilastuse korral, nagu seda defineeritakse osas 38.6.10. Isiku liikmesuse eemaldamine Kirikust on peaaegu alati nõutav.

Lastepornograafia. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui isik on seotud lastepornograafiaga, nagu seda on kirjeldatud osas 38.6.6.

Mitmikabielu. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui isik sõlmib teadlikult mitmikabielu. Mõni mitmikabielu sõlmitakse salaja, ilma et abikaasa oleks teadlik ühest või mitmest teisest abikaasast. Liikmesuse eemaldamine Kirikust on nõutav, kui isik sõlmib teadlikult mitmikabielu.

Seksuaalne kuritegelik käitumine. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui täisealine isik inimestele korduvalt seksuaalselt viga teeb ja on ohuks teistele.

32.6.1.3

Pettused

Finantskuritegelik käitumine. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui täiskasvanud isik on inimestele tahtlikult ja korduvalt rahaliselt kahju tekitanud ning ohustab teisi (vt 38.6.2.4). See hõlmab investeerimispettusi ja sarnast tegevust. Majandusraskustest tulenevat tahtmatut rahalist kahju ei peeta pettuseks. Kui tegemist on kohtuvaidlusega, võivad preesterluse juhid otsustada oodata, kuni tulemus on lõplik.

32.6.1.4

Usalduse kuritarvitamine

Tõsise patu toimepanek Kirikus silmapaistval positsioonil teenimise ajal. Liikmesuse nõukogu on nõutav, kui liige teeb Kirikus silmapaistval positsioonil teenides tõsist pattu. Silmapaistvate positsioonide hulka kuuluvad üldjuht, Kiriku juhtiv ametikandja, piirkonna seitsekümmend, templipresident või matroon, misjonijuhataja või tema abikaasa, vaiajuhataja, patriarh või piiskop. Nende sekka ei kuulu kogudusejuhatajad. Kogudusejuhataja Kiriku liikmeõigusi saab piirata või ära võtta samamoodi nagu teistel liikmetel.

32.6.1.5

Mõned muud teod

Kuriteos süüdimõistmine. Liikmesuse nõukogu on nõutav enamikul juhtudel, kui isik mõistetakse süüdi kuriteos.

32.6.2

Millal võib olla vaja liikmesuse nõukogu?

Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik järgmistel juhtudel.

32.6.2.1

Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine

Issand käskis: „Sa ei tohi ‥ tappa ega teha midagi sellesarnast” (ÕL 59:6; rõhutus lisatud). Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine, mille jaoks võib olla vajalik liikmesuse nõukogu, hõlmavad järgnevalt loetletud tegusid (kuid mitte ainult).

Mõrvakatse. Tahtlik katse kedagi tappa.

Seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas seksuaalne rünnak ja ahistamine. Seksuaalne väärkohtlemine hõlmab suurt hulka tegevusi (vt 38.6.18). Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik isikule, kes on kedagi seksuaalselt rünnanud või ahistanud. Vt osa 38.6.18.3, et leida, millal on nõukogu nõutud.

Abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemine. Esineb erineva raskusastmega väärkohtlemist (vt 38.6.2.4). Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik isikule, kes on väärkohelnud abikaasat või teist täiskasvanut. Vt osa 38.6.2.4, et leida, millal on nõukogu nõutud.

32.6.2.2

Seksuaalne kõlblusetus

Issanda kõlbelise puhtuse seadus on hoidumine seksuaalsetest suhetest väljaspool Jumala seadustega kooskõlas olevat abielu mehe ja naise vahel (vt 2Ms 20:14; ÕL 63:16). Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik seksuaalse kõlblusetuse puhul, nagu on kirjeldatud osas 38.6.5. Vt 32.6.1.2, et leida, millal on nõukogu nõutud.

32.6.2.3

Pettused

Kümme käsku õpetavad: „Sa ei tohi varastada” või „tunnistada ‥ valetunnistajana” (2Ms 20:15–16). Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik selliste tegude puhul nagu röövimine, sissemurdmine, vargus, omastamine, valevande andmine ja pettus. Vt osa 38.8.2 afiinsuspettuse kohta. Vt 32.6.1.3, et leida, millal on nõukogu nõutud pettuste korral.

32.6.2.4

Usalduse kuritarvitamine

Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik, kui liige:

saadab korda tõsise patu, olles kirikus või kogukonnas juhtival või usalduspositsioonil;
paneb toime tõsise patu, mis on paljudele teada.

Vt 32.6.1.4, et leida, millal on nõukogu nõutud.

32.6.2.5

Muud teod

Kuningas Benjamin õpetas: „Ma ei saa teile üles lugeda kõiki asju, millega te võite pattu teha, sest viise ja mooduseid selleks on mitmesuguseid, koguni selleni välja, et ma ei jõua neid üles lugeda” (Mo 4:29). Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik, kui isik:

sooritab tõsiseid patte korduvalt (vt ÕL 82:7);
loobub tahtlikult perekondlikest kohustustest, sealhulgas lapsele ja endisele abikaasale elatisraha maksmisest;
müüb ebaseaduslikke narkootikume;
paneb toime muid raskeid kuritegusid.

Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik, kui liige laseb endale teha abordi, teeb seda ise, korraldab selle, maksab selle eest või julgustab aborti tegema. Vt juhiste leidmiseks osa 38.6.1.

Millal on liikmesuse nõukogu nõutud või võib olla vajalik?

Patt	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1)	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2)
Patt Vägivaldsed teod ja väärkohtlemine	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1) Mõrv Vägistamine Süüdimõistmine seksuaalrünnakus Laste või noorte väärkohtlemine Vägivaldne kuritegelik käitumine	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2) Mõrvakatse Seksuaalne väärkohtlemine, sealhulgas seksuaalne rünnak ja ahistamine (vt 38.6.18, et leida, millal on nõukogu nõutud) Abikaasa või teise täiskasvanu väärkohtlemine (vt 38.6.2.4, et leida, millal on nõukogu nõutud)
Patt Seksuaalne kõlblusetus	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1) Verepilastus Lastepornograafia Mitmikabielu Seksuaalne kuritegelik käitumine.	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2) Abielurikkumine, hoorus ja samasooliste vahelised seksuaalsuhted Kooselu, tsiviilliidud ja partnerlussuhted ning samasooliste abielu Pornograafia intensiivne või kompulsiivne kasutamine, mis on põhjustanud märkimisväärset kahju liikme abielule või perekonnale
Patt Pettused	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1) Finantskuritegelik käitumine nagu pettus ja sarnased tegevused	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2) Röövimine, sissemurdmine, vargus või omastamine Valevande andmine
Patt Usalduse kuritarvitamine	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1) Tõsise patu toimepanek Kirikus silmapaistval positsioonil teenimise ajal	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2) Tõsise patu toimepanek, olles Kirikus või kogukonnas juhtival või usalduspositsioonil Tõsine patt, mis on paljudele teada
Patt Muud teod	Liikmesuse nõukogu on vajalik (vt 32.6.1) Enamik kuritegudes süüdimõistvad otsused	Liikmesuse nõukogu võib olla vajalik (vt 32.6.2) Abort Korduvad tõsised patud Tahtlik loobumine perekondlikest kohustustest, sealhulgas lapsele ja endisele abikaasale elatisraha maksmine Ebaseaduslike narkootikumide müümine Muud tõsised kuriteod

32.6.3

Kui vaiajuhataja arutab piirkonna juhatusega, kas on vaja liikmesuse nõukogu või muud toimingut

Mõni küsimus nõuab erilist tundlikkust ja suuniseid. Et teada, kuidas kõige paremini aidata, peab vaiajuhataja selles osas kirjeldatud olukordade puhul piirkonna juhatusega nõu pidama. Kuid ainult vaiajuhataja otsustab, kas antud küsimuses tuleks pidada nõukogu. Kui nõukogu peetakse, otsustab selle tulemuse vaiajuhataja või piiskop.

Kui liikmesuse nõukogu koguneb mõnes käesolevas punktis kirjeldatud küsimuses, peab nõukogu otsus olema kas „on endiselt heas staatuses”, „ametlik liikmesuse piirang” või „liikmesuse eemaldamine”. Ametlike piirangute kõrvaldamiseks või inimese kirikusse tagasivõtmiseks on vaja Esimese Presidentkonna heakskiitu (vt 32.16.1, nr 9).

32.6.3.1

Muud toimingud

Kui liikmesuse nõukogu ei peeta, võivad muud toimingud hõlmata järgmist.

Mitteametlikud liikmesuse piirangud (vt 32.8.3).
Liikmekaardile märkme tegemine (vt 32.14.5).
Talituste piirangud, mis piiravad inimesel preesterluse saamist või selle rakendamist või templisoovituse saamist või kasutamist.

Enne kui mõnda neist toimingutest rakendatakse, konsulteerib vaiajuhataja piirkonna juhatusega.

32.6.3.2

Usust taganemine

Usust taganemisega seotud küsimused ulatuvad sageli kaugemale koguduse või vaia piiridest. Teiste kaitsmiseks tuleb nendega kiiresti tegeleda.

Piiskop peab nõu vaiajuhatajaga, kui talle tundub, et liikme tegu võib tähendada usust taganemist. Piiskop või vaiajuhataja võib seada liikmele mitteametlikke liikmesuse piiranguid (vt 32.8.3). Vaiajuhataja konsulteerib viivitamatult piirkonna juhatusega. Kuid ainult vaiajuhataja otsustab, kas antud küsimuses on vajalik liikmesuse nõukogu või mõni muu toiming.

Siin kasutatuna viitab usust taganemine liikmele, kes teeb midagi järgnevat:

näitab korduvalt ja avalikult selget ja sihilikku vastuolu Kiriku, selle õpetuse, selle eeskirjade või juhtide vastu;
õpetab järjepidevalt Kiriku õpetusena midagi, mis ei ole Kiriku õpetus ka pärast seda, kui piiskop või vaiajuhataja on teda korrale kutsunud;
töötab järjepidevalt selle nimel, et nõrgestada Kiriku liikmete usku ja aktiivsust Kirikus;
jätkab usust taganenud usulahkude õpetuste järgimist ka pärast seda, kui piiskop või vaiajuhataja on teda korrale kutsunud;
liitub ametlikult teise kirikuga ja propageerib selle õpetusi (täielik ebaaktiivsus Kirikus või teises kirikus käimine ei tähenda iseenesest usust taganemist. Kui aga liige liitub ametlikult teise kirikuga ja toetab selle õpetusi, võib olla vajalik tema liikmesuse eemaldamine).

Päästja õpetas nefilastele, et nad peaksid jätkama pattu teinud inimese teenimist. „Aga kui ta ei paranda meelt, siis ärgu loetagu teda minu rahva hulka, et ta ei saaks hävitada minu rahvast” (3Ne 18:31).

32.6.3.3

Kiriku raha omastamine

Kui inimene omastab Kiriku raha või varastab väärtuslikku Kiriku vara, peab vaiajuhataja piirkonna juhatusega nõu, kas võib osutuda vajalikuks liikmesuse nõukogu või muu toiming. Juhid arvestavad järgmisega:

omastatud või varastatud raha summa;
kas on tehtud tagasimakseid;
kas inimene kahetseb oma tegu.

Üldjuhul, kui Kiriku liige omastab Kiriku raha või varastab väärtuslikku Kiriku vara, tehakse tema liikmekaardile selle kohta märkus. Kui isik on täielikult meelt parandanud, võib vaiajuhataja taotleda selle märkuse eemaldamist (vt 32.14.5).

32.6.3.4

Transsoolised inimesed

Piiskopid ja vaiajuhatajad, kes töötavad koos isikutega, kes end transsoolistena identifitseerivad, peaksid järgima osas 38.6.23 toodud juhiseid.

32.6.4

Millal ei ole liikmesuse nõukogu tavaliselt vajalik?

Liikmesuse nõukogu ei ole tavaliselt vajalik järgmistel juhtudel.

32.6.4.1

Mõnede kirikustandardite mitte järgimine

Liikmesuse nõukogu ei kutsuta kokku järgnevalt loetletud tegevuste puhul. Kuid pange tähele viimases punktis toodud erandit.

Ebaaktiivsus Kirikus
Kirikukohustuste täitmata jätmine
Täiskümnise mitte maksmine
Tegematajätmise patud
Masturbeerimine
Tarkuse Sõna mitte järgimine
Pornograafia tarbimine, välja arvatud lastepornograafia (nagu kirjeldatud osas 38.6.6) või pornograafia intensiivne või kompulsiivne kasutamine, mis on põhjustanud märkimisväärset kahju liikme abielule või perekonnale (nagu kirjeldatud osas 38.6.13).

32.6.4.2

Ebaõnnestumised äritegevuses või võlgade tasumata jätmine

Juhid ei tohiks kasutada liikmesuse nõukogu ärivaidluste lahendamiseks. Ebaõnnestumised äritegevuses ja võlgade tasumata jätmine ei ole põhjus liikmesuse nõukogu pidamiseks. Kuid tõsise finantspettuse või muu tõsise eksitava finantstegevuse puhul tuleb kokku kutsuda nõukogu (vt 32.6.1.3).

32.6.4.3

Tsiviilvaidlused

Liikmesuse nõukogu ei korraldata tsiviilvaidluste lahendamiseks (vt ÕL 134:11).

32.7

Isiku olukord

Issand ütles: „Minu halastuse käsivars on sirutatud teie poole ja kes iganes tuleb, selle ma võtan vastu; ja õnnistatud on need, kes tulevad minu juurde” (3Ne 9:14). Isiku olukord on oluline asjaolu, mida silmas pidada, et määrata:

sobiv viis, mis aitab tal tõsistest pattudest meelt parandada (vt 32.5 ja 32.6);
nõustamisel või liikmesuse nõukogus tehtud otsused (vt 32.8 ja 32.11).

Piiskopid ja vaiajuhatajad otsivad igas olukorras Issanda arvamust ja tahet. Nad võtavad arvesse järgmisi tegureid, et otsustada, millist viisi kasutada ja milline on tulemus. Need tegurid ei määra konkreetset otsust. Pigem on need abiks otsuse tegemisel, mille juhid peavad tegema palvemeelselt ja Vaimust juhindudes.

32.7.1

Patu ulatus

Patu tõsidust mõõdetakse selle ulatuse järgi. See võib hõlmata tehtud pattude arvu ja sagedust, nendest tulenevate kahjude raskust ja nende tõttu haiget saanud inimeste arvu.

32.7.2

Kannatanu huvid

Juhid arvestavad ohvrite ja teiste huvidega. Nende hulka võivad kuuluda inimese abikaasa ja teised pereliikmed. Juhid võtavad arvesse ka tehtud kahju tõsidust.

32.7.3

Tõendid meeleparanduse kohta

Vaimne juhatus on vajalik selleks, et teha kindlaks, kas inimene on siiralt meelt parandanud. Sellist meeleparandust näitavad usaldusväärsemalt aja jooksul tehtud õigemeelsed teod kui suur kurvastus ühe vestluse ajal. Arvesse tuleks võtta järgmisi tegureid:

Jeesusesse Kristusesse uskumise tugevus;
ülestunnistuse olemus;
patu pärast tuntava kurvastuse sügavus;
kannatanutele kahju hüvitamine;
seadusenõuete täitmine;
edukus patu hülgamisel;
ustavus käskudele kuuletumisel pärast patustamist;
ausus Kiriku juhtide ja teiste vastu;
valmisolek järgida Kiriku juhtide nõuandeid.

32.7.4

Templilepingute rikkumine

Issand on kuulutanud: „Sest sellelt, kellele palju on antud, nõutakse palju” (ÕL 82:3). Inimene, kes on saanud templianni, on sõlminud lepingud elada kõrgemate standardite järgi. Nende lepingute rikkumine suurendab patu tõsidust. See suurendab tõenäosust, et liikmesuse nõukogu on vajalik.

32.7.5

Usaldus- või võimupositsioon

Patu tõsidus suureneb, kui inimene on selle toime pannud usaldus- või võimupositsioonil olles, näiteks lapsevanema, juhi või õpetajana.

32.7.6

Korduv patustamine

Sama tõsise patu kordamine võib viidata sügavalt juurdunud käitumisele või sõltuvusele, mis takistab edenemist tõelise meeleparanduse poole. Peale liikmesuse piirangute, mis võivad olla vajalikud, võivad abiks olla sõltuvusest taastumise programmid ja professionaalne nõustamine (vt 32.8.2).

32.7.7

Vanus, küpsus ja kogemus

Juhid arvestavad liiget nõustades või liikmesuse nõukogu tulemuste üle otsustades isiku vanust, küpsust ja kogemusi. Sageli on kohane määrata leebem karistus neile, kes on evangeeliumis ebaküpsed. Näiteks oleks kohane määrata leebem karistus ebamoraalselt käitunud noortele liikmetele, kui nad hülgavad patu ja näitavad üles siirast meeleparandust. Kui nad aga patust käitumist jätkavad, võib olla vaja tõsisemaid meetmeid.

32.7.8

Vaimne võimekus

Psüühikahäire, sõltuvus või piiratud vaimne võimekus ei vabanda tõsist pattu teinud inimest. Kuid neid tegureid tuleb siiski arvestada. Aitamaks inimesel meelt parandada, otsivad juhid Issanda juhatust selles, kui hästi inimene mõistab evangeeliumi põhimõtteid ja milline on tema vastutuse tase.

32.7.9

Vabatahtlik ülestunnistus

Vabatahtlik ülestunnistus ja jumalik kurbus oma tegude pärast näitavad soovi meelt parandada.

32.7.10

Aeg patu ja ülestunnistuse vahel

Ülestunnistus on osa meeleparandusest ja sellega ei tohiks viivitada. Mõnikord järgneb patule pikk kahju hüvitamise ja ustavalt elamise periood. Kui liige tunnistab pattu ega ole seda korranud, võib see näidata, et ta on selle hüljanud. Sel juhul võib ülestunnistus meeleparandusprotsessi lõpetada, mitte alustada.

ISIKLIK NÕUSTAMINE

32.8

Isiklik nõustamine ja mitteametlikud liikmesuse piirangud

Isiklik nõustamine on sageli piisav, et aidata kaitsta teisi ja aidata inimesel pääseda meeleparanduse kaudu ligi Jeesuse Kristuse lepituse lunastavale väele. Selline nõustamine võib aidata liikmetel end ka tõsisemate pattude eest kaitsta. Isiklikul nõustamisel võivad juhid kehtestada ka mitteametlikke liikmesuse piiranguid, et aidata liikmel mõningaid tõsiseid patte kahetseda (vt 32.8.3).

Tõsistesse pattudesse ei tohiks kergelt suhtuda (vt ÕL 1:31). Templilepingute rikkumine suurendab liikmesuse nõukogu vajaduse tõenäosust (vt 32.7.4).

Järgnevalt on toodud juhised, mis aitavad juhtidel teada, millal piisab nõustamisest ja mitteametlikest piirangutest (vt ka 32.7).

Inimene ei ole teinud pattu, mis nõuaks liikmesuse nõukogu (vt 32.6.1).
Inimene on vabatahtlikult üles tunnistanud ja kahetseb siiralt.
Inimene parandab meelt tõsisest patust, mida ta pole varem korda saatnud.
Inimene ei ole patustamisega rikkunud templilepinguid.
Isikul on olulised kergendavad asjaolud.

32.8.1

Isiklik nõustamine

Järgmised juhised kehtivad siis, kui piiskop või vaiajuhataja nõustab liiget, et aidata tal meelt parandada.

Küsige ainult piisavalt infot, et teha kindlaks (1) liikme suhtumine patusesse käitumisse ja (2) käitumise olemus, sagedus ja kestus. Ärge küsige muid üksikasju kui need, mis on vajalikud olukorra mõistmiseks. Ärge esitage küsimusi, mis tulenevad isiklikust uudishimust.
Küsige, kuidas selline käitumine on teisi mõjutanud.
Keskenduge positiivsetele tingimustele, mis süvendavad liikme pöördumist Issandasse ja pühendumist Temale. Julgustage liiget astuma konkreetseid samme, muutmaks oma käitumist ja südant, et meelt parandada. Paluge tal läheneda Päästjale, et ammutada Tema jõudu ja tunda Tema lunastavat armastust.
Julgustage meeliülendavaid tegevusi, nagu palvetamine, pühakirjade uurimine ja Kiriku koosolekutel käimine. Õpetage, et pereajalugu ja templitöö võivad vastase mõju vähendada. Innustage neid teisi teenima ja evangeeliumi jagama.

Julgustage neid korvama kahjud neile kes nende patu pärast kannatasid ja neilt andestust paluma.
Julgustage neid halbadest mõjudest ära pöörduma. Aidake liikmetel teatud kiusatustest hoidumiseks ennetavaid meetmeid rakendada.
Mõistke, et olete kiriklik juht, mitte professionaalne nõustaja. Peale teie pakutava nõustamise oleks mõnele liikmele kasu käitumisteraapiast. Mõnel on psüühikahäire. Vajadusel soovitage liikmetel otsida abi professionaalsetelt meditsiini- ja vaimse tervise spetsialistidelt.
Enne mitteametlike liikmesuse piirangute kehtestamist otsige palvemeelselt Vaimu juhatust. Mõnele liikmele tuleks kasu Kiriku liikmeõiguste aktiivsemast kasutamisest, selle asemel et neid piirata.
Tehke järelkontrolli, et julgustada, anda vaimset tuge ja jälgida edusamme.

Pärast seda, kui liige on piiskopile või vaiajuhatajale üles tunnistanud, võib järelnõustamine toimuda mitmel viisil. Seda võib teha juht ise. Või liikme loal võib ta määrata ühe oma nõuandja seda läbi viima.

Liikme nõusolekul võib piiskop või vaiajuhataja määrata konkreetset abi andma vanemate kvoorumi või Abiühingu liikmed. Noorte puhul võib ta määrata Noorte Naiste juhatuse või Aaroni preesterluse kvoorumi nõustaja neid abistama. Inimestel, keda on määratud abistama, on õigus saada selle ülesande täitmiseks inspiratsiooni (vt 4.2.6).

Määrates kedagi järelnõustamisega abiks olema, annab juht talle ainult nii palju teavet, kui on liikme abistamiseks vajalik. Abistama määratud isik peab hoidma infot konfidentsiaalsena. Samuti teavitab ta piiskoppi liikme edusammudest ja vajadustest.

32.8.2

Sõltuvustega inimeste abistamine

Isiklik nõustamine sisaldab mõnikord liikmete abistamist sõltuvusest või sellest põhjustatud pattudest meeleparandamisel. Need sõltuvused võivad olla seotud ainete kuritarvitamise või mitmesuguste sobimatute käitumisviisidega. Sõltuvused kahjustavad üksikisikuid, abielusid ja perekondi. Piiskopid võivad anda liikmetele nõu, et nad otsiksid abi Kiriku sõltuvusest taastumise programmidest ning professionaalsetelt meditsiini- ja vaimse tervise spetsialistidelt.

Üha levinum sõltuvus on pornograafia kasutamine. Olenemata sellest, kas tegemist on sõltuvuse või juhusliku käitumisega, on igasugune pornograafia tarbimine kahjulik. Selle tarbimine ajab Vaimu eemale. See nõrgestab võimet ammutada jõudu, mis tuleb lepingutest kinnipidamisest. Samuti kahjustab see väärtuslikke suhteid.

Tavaliselt on piisavad isiklik nõustamine ja mitteametlikud liikmepiirangud, et aidata inimesel pornograafia kasutamisest meelt parandada. Liikmesuse nõukogu tavaliselt ei peeta. Teavet erandite kohta leiate osadest 38.6.6 ja 38.6.13. Abi võib olla professionaalsest nõustamisest.

Vaiajuhatajad ja piiskopid toetavad vajaduse korral pereliikmeid. Vanemaid võiks kaasata noorte nõustamisse pornograafia tarbimise teemal. Abielus isiku nõustamisse võib kaasata abikaasa.

Lisateavet liikmete nõustamise kohta pornograafiaga seoses vt 38.6.13.

32.8.3

MITTEAMETLIKUD LIIKMESUSE PIIRANGUD

Nõustamise ajal võiks piiskop või vaiajuhataja peale positiivsetele tegudele julgustamise ka piirata mõneks ajaks mitteametlikult mõnda Kiriku liikmeõigust. Arukalt rakendatuna võivad need piirangud aidata kaasa meeleparandusele ja vaimsele arengule. Neid loetakse mitteametlikuks, kuna neid ei märgita liikmekaardile.

Mitteametlikud piirangud võivad kesta paar nädalat, mitu kuud või kauem, kui see on vajalik inimese täielikuks meeleparanduseks. Ebatavalistes olukordades võib aeg olla pikem kui üks aasta.

Juhid otsivad Vaimu juhatust selle kohta, millised piirangud aitaksid inimesel kõige paremini meelt parandada. Need võivad hõlmata (kuid mitte ainult) Kiriku kutses teenimise, preesterluse kasutamise või templisse sisenemise õiguse peatamist. Samuti võib juht keelata inimesel koguduses kõnelemise, õpetamise või koosolekul palvetamise. Kui juht peatab templisse sisenemise õiguse, tühistab ta templisoovituse „Juhi ja asjurite vahendite” (LCR) lehel.

Meeleparanduse oluline osa on sakramendi võtmine. See ei tohiks olla esimene piirang meeleparandust tegevale inimesele, kellel on murtud süda ja kahetsev vaim. Kui aga inimene on teinud tõsiseid patte, võib juht selle õiguse mõneks ajaks peatada.

Tavaliselt ei räägi juhid mitteametlikest piirangutest kellelegi teisele, kui neil just pole vaja teada (vt 32.12.2).

Piiskop või vaiajuhataja võib Vaimu juhatusel mitteametlikud piirangud eemaldada, kui isik teeb tõelises meeleparanduses teatud edusamme. Kui liige kordab pattu, võib olla kasulik või vajalik korraldada liikmesuse nõukogu.

KIRIKU LIIKMESUSE NÕUKOGU LÄBIVIIMNE

Kiriku liikmesuse nõukogu peetakse siis, kui piiskop või vaiajuhataja otsustab, et sellest oleks abi või kui Kiriku eeskiri seda nõuab (vt 32.6). Seda peetakse koguduse, vaia, ringkonna või misjoni tasandil. See jaotis sisaldab teavet nõukogude haldamise kohta.

32.9

Osalemine ja vastutus

Järgmises tabelis on näidatud, kes tavaliselt liikmesuse nõukogudes osalevad.

	Liikmesuse nõukogudes osalejad
Koguduse liikmesuse nõukogu	Liikmesuse nõukogudes osalejad Isik, kelle pärast nõukogu peetakse Piiskop ja tema nõuandjad Koguduse asjur Vanemate kvoorumi või Abiühingu juhataja (valikuline, vt 32.10.1)
Vaia liikmesuse nõukogu	Liikmesuse nõukogudes osalejad Isik, kelle pärast nõukogu peetakse Vaiajuhataja ja tema nõuandjad Vaia asjur Kõrgemad nõukogu liikmed (piiratud olukordades, nagu on selgitatud osas 32.9.2) Selle isiku piiskop, kelle pärast nõukogu peetakse (valikuline, vt 32.9.3) Vanemate kvoorumi või Abiühingu juhataja (valikuline, vt 32.10.1)

32.9.1

Vaiajuhataja

Vaiajuhataja:

tal on volitus vaia liikmesuse nõukogude üle, kuid enamikku neist nõukogudest viivad läbi piiskopid.
Peab andma heakskiidu, enne kui piiskop võib liikmesuse nõukogu pidada.
Peab vaia liikmesuse nõukogu, kui tõenäoliselt eemaldatakse sellise isiku Kiriku liikmesus, kes on saanud templianni.
Võib pidada nõukogu, kui liige kaebab edasi koguduse liikmesuse nõukogu otsuse.
Peab andma heakskiidu, enne kui koguduse liikmesuse nõukogu soovitus templiandi mitte saanud isiku liikmesus eemaldada on lõplik.

32.9.2

Kõrgem nõukogu

Kõrgema nõukogu liikmed tavaliselt vaia liikmesuse nõukogus ei osale. Kuid keerulistes olukordades võib kõrgem nõukogu osaleda (vt ÕL 102:2). Näiteks võib vaia juhatus kutsuda kõrgema nõukogu osalema, kui:

esineb vaidlustatud fakte;
kõrgem nõukogu annaks lisaväärtust ja tasakaalu;
liige soovib nende osalemist;
olukorda on kaasatud vaia juhatuse liige või liikme pereliige (vt 32.9.7).

32.9.3

Piiskop (või vaia koguduse juhataja)

Piiskop:

tal on volitus koguduse liikmesuse nõukogu üle.
Peab nõu vaiajuhatajaga ja saab temalt enne nõukogu pidamist nõusoleku.
Ei tohi pidada nõukogu, kui tõenäoliselt eemaldatakse sellise isiku Kiriku liikmesus, kes on saanud templianni. Sellises olukorras tuleb pidada vaia liikmesuse nõukogu.
Võib saada kutse osaleda vaia liikmesuse nõukogus, kui kaalul on tema koguduse liikme liikmestaatus. Tema kohalviibimise peavad heaks kiitma vaiajuhataja ja isik, kelle üle nõukogu peetakse.

Koguduse liikmesuse nõukogu võib soovitada inimesel Kiriku liikmesuse eemaldamist, kui isik ei ole saanud templiandi. Kuid enne lõpliku otsuse tegemist on vaja vaiajuhataja nõusolekut.

Mõnikord peetakse koguduse liikmesuse nõukogu templianni saanud liikme üle ja menetluse käigus selgub, et liikme liikmesus tõenäoliselt eemaldatakse. Sellistes olukordades suunab piiskop asja arutamise vaiajuhatajale.

32.9.4

Misjonijuhataja

Misjonijuhataja:

tal on volitus koguduse liikmesuse nõukogu üle misjonikogudustes ja ringkondades.
Peab andma heakskiidu, enne kui ringkonna- või kogudusejuhataja võib liikmesuse nõukogu pidada.
Peab liikmesuse nõukogu, kui tõenäoliselt eemaldatakse sellise isiku Kiriku liikmesus, kes on saanud templianni. Kui aeg või vahemaa takistab osalemist, võib ta määrata nõukogu eesistujaks ühe oma nõuandjatest. Ta määrab osalema veel kaks Melkisedeki preesterluse hoidjat.
Võimaluse korral korraldab liikmesuse nõukogu isikutele, kes ei ole saanud templiandi. Kui aeg või vahemaa takistab osalemist, võib ta volitada kolme Melkisedeki preesterluse hoidjat seda läbi viima. Sel juhul juhib nõukogu tavaliselt liikme ringkonnajuhataja või kogudusejuhataja.
Võib pidada nõukogu, kui liige kaebab edasi ringkonna või koguduse liikmesuse nõukogu otsuse.
Misjoniosakonna üldjuhi nõusolekul peab liikmesuse nõukogu, kui misjonär teeb misjonil olles tõsise patu (vt 32.9.8). Ta vaatab olukorra üle ka koos piirkonnajuhatuse liikmega ja peab nõu misjonäri koduvaia vaiajuhatajaga.
Peab andma heakskiidu, enne kui ringkonna või koguduse liikmesuse nõukogu soovitus templiandi mitte saanud isiku liikmesus eemaldada on lõplik.

Kui misjonär tunnistab üles tõsise patu, mille ta enne misjonil teenimist sooritas, võtab misjonijuhataja juhiste saamiseks ühendust oma esindajaga misjoniosakonnas.

Kui misjonijuhataja on kutsunud kokku liikmesuse nõukogu, määrab ta kaks Melkisedeki preesterluse hoidjat end abistama. Ainult ebaharilikes olukordades peaks ta määrama end abistama noored misjonärid. Ta järgib samu menetlusi kui vaia liikmesuse nõukogus (vt 32.10). Kuid kõrgem nõukogu või ringkonna nõukogu selles ei osale.

32.9.5

Misjoni ringkonna või koguduse juhataja

Misjoni ringkonna või koguduse juhataja võib misjonijuhataja loal pidada liikmesuse nõukogu. Ringkonna nõukogu selles ei osale.

Ringkonna või koguduse liikmesuse nõukogu võib soovitada inimese Kiriku liikmesuse eemaldamist, kui isik ei ole saanud templiandi. Kuid enne lõpliku otsuse tegemist on vaja misjonijuhataja nõusolekut.

32.9.6

Vaia või ringkonna asjur

Vaia või ringkonna asjur:

teeb nõukogus kirjalikke märkmeid ainult selles ulatuses, mis on vaja Kiriku liikmesuse nõukogu aruandeblanketi esitamiseks.
Valmistab blanketi ette, kui nõukogu pidav juht seda palub.
Ei osale nõukogu arutelus ega otsuse tegemisel.

32.9.7

Osalemine ebaharilikes olukordades

Kui vaia juhatuse nõuandja ei saa liikmesuse nõukogus osaleda, palub vaiajuhataja tema asemele kõrgema nõukogu liikme või mõne teise ülempreestri. Kui vaiajuhatajal pole võimalik osaleda, võib Esimene Presidentkond anda loa ühel tema nõuandjal teda asendada.

Kui piiskopkonna nõuandja ei saa liikmesuse nõukogus osaleda, võib piiskop paluda koguduse ülempreestril nõuandjat asendada. Kui piiskop ei saa osaleda, suunab ta asja vaiajuhatajale, kes kutsub kokku vaia liikmesuse nõukogu. Piiskop ei tohi määrata oma nõuandjale ülesannet liikmesuse nõukogu kokku kutsuda.

Kui liikmesuse nõukogu peetakse piiskopi pereliikme või mõne tema nõuandja pereliikme üle, siis peetakse seda vaia tasandil. Kui seda peetakse ühe vaiajuhataja nõuandja pereliikme üle, siis määrab vaiajuhataja oma nõuandja asemele mõne teise ülempreestri. Kui liikmesuse nõukogu peetakse vaiajuhataja pereliikme üle, peab ta nõu Esimese Presidentkonna kantseleiga.

Kui liige on vastu piiskopi või tema nõuandjate osalemisele, peetakse liikmesuse nõukogu vaia tasandil. Kui liige on vastu ühe vaiajuhataja nõuandja osalemisele, määrab vaiajuhataja oma nõuandja asemele mõne teise ülempreestri. Kui liige on vastu vaiajuhataja osalemisele või kui vaiajuhataja tunneb, et ta ei saa olla erapooletu, konsulteerib ta Esimese Presidentkonna kantseleiga.

32.9.8

Määratlemine, milline juht peab nõukogu ebaharilikes olukordades

Liikmesuse nõukogu peetakse peaaegu alati selles geograafilises Kiriku üksuses, kus asub isiku liikmekaart.

Mõnikord on liikmesuse nõukogu vaja pidada inimesele, kes on kolinud. Kui liige on kolinud sama vaia piires, peab vaiajuhataja nõu mõlema koguduse piiskoppidega ja otsustab, kus nõukogu peaks toimuma.

Kui liige kolib vaiast välja, peavad mõlema vaia juhatajad nõu ja otsustavad, kus nõukogu peaks toimuma. Kui nad otsustavad, et nõukogu tuleks pidada endises koguduses või vaias, säilitatakse liikmekaarti selles koguduses seni, kuni nõukogu on lõpetatud. Vastasel juhul viiakse liikmekaart üle uude kogudusse. Piiskop või vaiajuhataja teavitab konfidentsiaalselt liikme praegust piiskoppi või vaiajuhatajat, miks nõukogu on vajalik.

Mõnikord on liikmesuse nõukogu vajalik liikmele, kes elab ajutiselt kodust eemal. Näiteks võib nõukogu vaja minna üliõpilasele või sõjaväelasele. Liikme ajutise elukoha piiskop võib anda nõu ja tuge. Kuid ta ei tohiks pidada liikmesuse nõukogu, välja arvatud juhul, kui tema üksuses on liikme liikmekaart ja ta on pidanud nõu kodukoguduse piiskopiga.

Mõnikord teeb misjonär misjoniväljal tõsise patu, mis selgub alles pärast tema misjonärikutsest vabastamist. Piiskop ja vaiajuhataja arutavad, kumb neist peaks pidama liikmesuse nõukogu. Üks neist vestleb enne nõukogu pidamist endise misjonijuhatajaga.

32.10

Liikmesuse nõukogude menetlused

32.10.1

Nõukogust teatamine ja selleks valmistumine

Piiskop või vaiajuhataja teatab liikmele kirjalikult liikmesuse nõukogust, mida tema heaks korraldatakse. Ta kirjutab kirjale alla. Kiri sisaldab järgmist infot:

„[Piiskopkond või vaia juhatus] kutsub teie heaks kokku liikmesuse nõukogu. See nõukogu toimub [kuupäev ja kellaaeg] [koht].

Selles nõukogus arutletakse [üleastumise üldsõnaline kokkuvõte ilma üksikasju ega tõendeid avaldamata].

Teid kutsutakse nõukogus osalema, et saaksite olukorda selgitada. Võite esitada kirjalikke avaldusi isikutelt, kes võiksid anda asjakohast infot. Kui vaiajuhataja või piiskop on selle varem heaks kiitnud, võite kutsuda vastavad isikuid nõukogus teie toetuseks rääkima. Samuti võite kutsuda endale toeks [koguduse Abiühingu juhataja või vanemate kvoorumi juhataja].

Kõik osalejad peavad olema valmis järgima nõukogu lugupidavat õhkkonda, sealhulgas selle korda ja konfidentsiaalsust. Osaleda ei või juriidiline nõustaja ja toetajad peale ülalnimetatute.”

Viimane lõik võib väljendada armastust, lootust ja muret.

Juhised, keda isik võib nõukogu ette rääkima kutsuda, on kirjas osas 32.10.3, number 4.

Kui kirja ei ole võimalik isiklikult kätte toimetada, võib selle saata tähitud kirjana, mis antakse üle allkirja vastu.

Piiskop või vaiajuhataja määrab liikmesuse nõukogu koosoleku toimumisajaks inimesele sobiva aja. Samuti tagab ta, et on olnud aega üleastumise tagajärjel kannatanutelt ütluste saamiseks, kui nad soovivad neid esitada (vt 32.10.2).

Piiskop või vaiajuhataja valmistab liikme nõukoguks ette, selgitades selle eesmärki ja toiminguid. Samuti selgitab ta, milliseid otsuseid nõukogu võib langetada ja nende tagajärgi. Kui liige on üles tunnistanud, selgitab juht, et ülestunnistust tuleb liikmesuse nõukogus kasutada.

32.10.2

Kannatanutelt ütluste saamine

Kui kannatanu on Kiriku liige (näiteks verepilastus, lapse väärkohtlemise, abikaasa väärkohtlemise või pettuse puhul), võtab piiskop või vaiajuhataja ühendust selle isiku praeguse piiskopi või vaiajuhatajaga. Need juhid otsustavad, kas oleks kasulik anda kannatanule võimalus esitada kirjalik avaldus üleastumise ja selle tagajärgede kohta. Need ütlused võidakse liikmesuse nõukogus ette lugeda (vt 32.10.3, number 3). Kiriku juhtidel ei ole volitust algatada kontakti kannatanutega, kes ei ole Kiriku liikmed.

Iga sellise kohtumise kannatanuga viib läbi tema praegune piiskop või vaiajuhataja. Kui kannatanu annab ütlusi, edastab vastav juht selle liikmesuse nõukogu pidavale piiskopile või vaiajuhatajale. Juhid peavad olema väga ettevaatlikud, et vältida lisatrauma tekitamist.

Kõik päringud alla 18-aastase kannatanu kohta tehakse lapse vanemate või seaduslike eestkostjate kaudu, välja arvatud juhul, kui see võib kannatanu ohtu seada.

Teavet selle kohta, kust võivad piiskopid ja vaiajuhatajad saada juhatust väärkohtlemise juhtumite korral, võite leida osadest 32.4.5 ja 38.6.2.1.

32.10.3

Nõukogu läbiviimine

Vahetult enne nõukogu algust teatab piiskop või vaiajuhataja osalejatele, kellele nõukogu on mõeldud ja mis on teatatud üleastumine. Vajadusel selgitab ta nõukogu toiminguid.

Kui isik on kohal, kutsutakse ta seejärel ruumi sisse. Kui piiskop on kutsutud osalema vaia liikmesuse nõukogus, kutsutakse ka tema samal ajal ruumi sisse. Kui isik kutsus kohale ja tuge pakkuma ka koguduse Abiühingu juhataja või vanemate kvoorumi juhataja, kutsutakse ka tema ruumi sisse.

Piiskop või vaiajuhataja juhib nõukogu armastuse vaimus, nagu järgnevalt kirjeldatud.

Ta palub kellelgi öelda alguspalve.
Ta teavitab teatatud üleastumisest. Ta annab isikule (kui see on kohal) võimaluse seda väidet kinnitada, eitada või selgitada.
Kui liige kinnitab üleastumist, jätkab piiskop või vaiajuhataja järgnevalt toodud number 5 juurest. Kui liige üleastumist eitab, esitab piiskop või vaiajuhataja selle kohta teavet. See võib tähendada usaldusväärsete dokumentide esitamist ja kannatanute kirjalike ütluste ettelugemist (vt 32.10.2). Kui juht mainitud ütlusi ette loeb, ei avalda ta kannatanu isikut.
Kui liige eitab üleastumist, võib ta nõukogule teavet esitada. Seda võib esitada kirjalikult. Liige võib paluda ka isikutel, kes võiksid asjakohast teavet anda, ükshaaval nõukogus rääkida. Sellised isikud peaksid olema Kiriku liikmed, välja arvatud juhul, kui piiskop või vaiajuhataja on varem otsustanud, et mitteliikmed võivad osaleda. Nad ootavad eraldi ruumis, kuni neil palutakse rääkida. Iga inimene lahkub nõukogu ruumist, kui ta on lõpetanud. Nad peavad olema valmis järgima nõukogu lugupidavat olemust, sealhulgas selle korda ja konfidentsiaalsust. Liikmetel ei tohi olla kaasas juriidilist nõustajat. Samuti ei tohi kohal viibida nende toetajaid peale selle paragrahvi teises lõigus nimetatud isikute.
Piiskop või vaiajuhataja võib liikmele viisakalt ja lugupidavalt küsimusi esitada. Ta võib esitada küsimusi ka teistele isikutele, kellel liige on palunud infot jagada. Küsimusi võivad esitada ka piiskopkonna või vaiajuhatuse nõuandjad. Kõik küsimused peaksid olema lühikesed ja piirduma oluliste faktidega.
Pärast kogu asjakohase info esitamist palub piiskop või vaiajuhataja liikmel ruumist lahkuda. Samuti saadetakse välja asjur, välja arvatud juhul, kui vaia liikmesuse nõukogust on osa võtnud kõrgem nõukogu. Kui vaia liikmesuse nõukogus osaleb liikme piiskop, palutakse ka temal ruumist lahkuda. Kui Abiühingu juhataja või vanemate kvoorumi juhataja on kohal, et liiget toetada, palutakse ka temal ruumist lahkuda.
Piiskop või vaiajuhataja küsib oma nõuandjate kommentaare või mõtteid. Kui vaia liikmesuse nõukogus on osalenud kõrgem nõukogu, küsib ta nende kommentaare ja arvamusi.
Koos oma nõuandjatega otsib piiskop või vaiajuhataja palvemeelselt antud küsimuses Issanda tahet. Sel ajal peaksid ruumis viibima ainult vaiajuhataja ja tema nõuandjad või piiskop ja tema nõuandjad. Kui vaia liikmesuse nõukogus osales ka kõrgem nõukogu, läheb vaia juhatus tavaliselt vaiajuhataja ruumi.
Piiskop või vaiajuhataja räägib oma otsusest nõuandjatele ja palub neil seda toetada. Kui vaia liikmesuse nõukogus osales ka kõrgem nõukogu, naaseb vaia juhatus ruumi ja palub kõrgemal nõukogul tehtud otsust toetada. Kui nõuandjal või kõrgema nõukogu liikmel on teistsugune arvamus, kuulab piiskop või vaiajuhataja seda ja püüab eriarvamused lahendada. Otsuse eest vastutab nõukogu eesistuja.
Ta kutsub inimese ruumi tagasi. Kui asjur välja saadeti, kutsutakse ka tema tagasi ruumi. Kui vaia liikmesuse nõukogus osaleb liikme piiskop, kutsutakse ka tema ruumi tagasi. Kui Abiühingu juhataja või vanemate kvoorumi juhataja on kohal, et liiget toetada, kutsutakse ka tema ruumi tagasi.
Piiskop või vaiajuhataja jagab nõukogu otsust armastuse vaimus. Kui otsustatakse ametlikult piirata isiku Kiriku liikmeõigusi või tema liikmesus eemaldada, selgitab ta selle tingimusi (vt 32.11.3 ja 32.11.4). Samuti selgitab ta, kuidas piirangutest üle saada, ning annab teisi juhiseid ja nõu. Piiskop või vaiajuhataja võib nõukogu istungi mõneks ajaks katkestada, et enne otsuse tegemist saada rohkem juhiseid või infot. Sel juhul selgitab ta seda.
Ta selgitab isiku õigust otsus edasi kaevata (vt 32.13).
Ta kutsub kedagi lõpupalvet tegema.

Olenemata sellest, kas isik on kohal või mitte, teatab piiskop või vaiajuhataja talle otsusest, nagu on selgitatud osas 32.12.1.

Ühelgi liikmesuse nõukogus osalejal ei ole lubatud teha sellest heli-, video- ega kirjalikku salvestust. Kiriku liikmesuse nõukogu aruande koostamiseks võib asjur märkmeid teha. Need märkmed ei tohi olla sõna-sõnalised üleskirjutused ega ärakirjad. Pärast aruande koostamist hävitab ta viivitamatult kõik märkmed.

32.11

Liikmesuse nõukogu otsused

Liikmesuse nõukogude otsused peaksid olema Vaimust juhitud. Need peaksid peegeldama armastust ja lootust, mida Päästja pakub neile, kes meelt parandavad. Võimalikke otsuseid kirjeldatakse järgnevalt. Nende otsuste tegemisel võtavad juhid arvesse asjaolusid, mis on välja toodud osas 32.7.

Pärast iga liikmesuse nõukogu esitab piiskop või vaiajuhataja LCR-i kaudu viivitamatult Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi (vt 32.14.1).

Liikmesuse nõukogu võimalikud otsused on välja toodud järgmistes osades.

32.11.1

On endiselt heas staatuses

Mõnel juhul võib inimene olla süütu ja püsida Kirkus heas staatuses. Mõnel juhul võib inimene olla pattu teinud, siiralt meelt parandanud ja olla heas staatuses. Piiskop või vaiajuhataja võib tulevaste toimingute kohta nõu anda ja hoiatada. Pärast nõukogu jätkab ta vajadusel isiku toetamist.

32.11.2

Isiklik nõupidamine piiskopi või koguduse juhatajaga

Mõnes liikmesuse nõukogus võivad juhid otsustada, et liige ei ole heas staatuses, kuid ametlikud liikmesuse piirangud ei ole õigustatud. Sellistel juhtudel võib nõukogu otsustada, et isik peaks saama piiskopilt või vaiajuhatajalt isiklikku nõu ja juhatust. See nõustamine võib sisaldada mitteametlikke liikmesuse piiranguid, nagu on kirjeldatud osas 32.8.3.

Isiklik nõustamine ja mitteametlikud liikmesuse piirangud ei ole võimalikud valikud, kui nõukogu toimub osas 32.6.1 loetletud pattude pärast.

32.11.3

Ametlikud liikmesuse piirangud

Mõnes liikmesuse nõukogus võivad juhid otsustada, et kõige parem on mõneks ajaks ametlikult piirata inimese liikmeõigusi Kirikus. Ametlikud piirangud võivad olla piisavad kõigi, välja arvatud kõige tõsisemate pattude või olukordade puhul, mille tõttu liikmesus eemaldatakse (vt 32.11.4).

Inimesed, kellel on ametlikud liikmesuse piirangud, on endiselt Kiriku liikmed. Kuid nende Kiriku liikmeõigused on piiratud järgmiselt:

nad ei tohi templisse siseneda, kuid nad võivad jätkata templipesu kandmist, kui nad on saanud templianni; kui liikmel on templisoovitus, tühistab juht selle LCR-is;
nad ei tohi preesterlust rakendada;
nad ei tohi võtta sakramenti ega osaleda Kiriku ametnike toetamises;
nad ei tohi teha kirikus kõnet, õppetundi ega palvet; samuti ei tohi nad teenida Kiriku kutses.

Neid julgustatakse osalema Kiriku koosolekutel ja üritustel, kui nende käitumine on korrektne. Samuti julgustatakse neid maksma kümnist ja annetusi.

Piiskop või vaiajuhataja võib lisada muid tingimusi, nagu näiteks pornograafilisest materjalist ja muudest halbadest mõjudest hoidumist. Tavaliselt lisab ta positiivseid tingimusi. Need võivad hõlmata regulaarset kirikus käimist, regulaarset palvetamist ning pühakirjade ja muude Kiriku materjalide lugemist.

Kui inimese Kiriku liikmeõigused on ametlikult piiratud, märgitakse see isiku liikmekaardile.

Ametliku piirangu aeg on tavaliselt vähemalt üks aasta ja võib olla pikem. Kui liige teeb tõelises meeleparanduses konkreetseid edusamme, peab piiskop või vaiajuhataja uue nõukogu, et kaaluda piirangute eemaldamist (vt 32.16.1). Kui liige jätkab patustamist, võib juht pidada uue nõukogu, et kaaluda muid meetmeid.

32.11.4

Liikmesuse eemaldamine

Mõnes liikmesuse nõukogus võivad juhid otsustada, et kõige parem on mõneks ajaks isiku Kiriku liikmesus eemaldada (vt Mo 26:36; Al 6:3; Mn 6:7; ÕL 20:83).

Isiku Kiriku liikmesuse eemaldamist nõutakse mõrva (nagu määratletud osas 32.6.1.1) ja mitmikabielu (nagu selgitatud osas 32.6.1.2) puhul. Nagu selgitatakse osades 32.6.1.2 ja 38.6.10 on see peaaegu alati vajalik verepilastuse puhul.

Vaimu juhatusel võib inimese liikmesuse eemaldamine olla vajalik ka järgmistes olukordades:

kui inimese käitumine muudab nad teistele tõsiseks ohuks;
kui inimene on toime pannud eriti tõsiseid patte;
kui inimene ei kahetse tõsiseid patte (vt kaalutlusi osas 32.7);
kui inimene teeb tõsiseid patte, mis kahjustavad Kirikut.

Koguduse või ringkonna liikmesuse nõukogu võib soovitada inimese Kiriku liikmesuse eemaldamist, kui isik ei ole saanud templiandi. Kuid enne lõpliku otsuse tegemist on vaja vaia- või misjonijuhataja nõusolekut.

Inimesed, kelle liikmesus on Kirikust eemaldatud, ei tohi saada osa ühestki liikmeõigusest.

Nad ei tohi siseneda templisse ega kanda templipesu. Kui inimesel on templisoovitus, tühistab juht selle LCR-is.
Nad ei tohi preesterlust rakendada.
Nad ei tohi võtta sakramenti ega osaleda Kiriku ametnike toetamises.
Nad ei tohi teha kirikus kõnet, õppetundi ega palvet ega tohi juhtida ühtegi üritust kirikus. Samuti ei tohi nad teenida Kiriku kutses.
Nad ei tohi maksta kümnist ega annetusi.

Neid julgustatakse osalema Kiriku koosolekutel ja üritustel, kui nende käitumine on korrektne.

Inimesi, kelle liikmesus Kirikus on eemaldatud, võib võtta tagasi liikmeks ristimise ja liikmeks kinnitamise teel. Tavaliselt peavad nad kõigepealt näitama üles tõelist meeleparandust vähemalt ühe aasta jooksul. Piiskop või vaiajuhataja korraldab tagasivõtmise kaalumiseks uue liikmesuse nõukogu (vt 32.16.1).

Liikmesuse nõukogu otsused ja tulemused

Otsus	Tulemused
Otsus On endiselt heas staatuses (vt 32.11.1)	Tulemused Puudub
Otsus Isiklik nõustamine piiskopi või vaiajuhatajaga (vt 32.11.2)	Tulemused Mõnda liikmeõigust võib mitteametlikult piirata. Piirangud kestavad tavaliselt alla ühe aasta; ebaharilikel asjaoludel võivad kesta ka kauem. Mitteametlikud piirangud eemaldatakse pärast tõelist meeleparandust. Toimingut ei märgita liikmekaardile.
Otsus Ametlikud liikmesuse piirangud (vt 32.11.3)	Tulemused Liikmeõigused on ametlikult piiratud. Ametlike piirangute aeg on tavaliselt vähemalt üks aasta ja võib kesta kauem. Toiming märgitakse liikmekaardile. Ametlikud piirangud eemaldatakse pärast tõelist meeleparandust, liikmesuse nõukogu ja vajadusel Esimese Presidentkonna heakskiitu. Märge liikmerekaardil eemaldatakse, kui piirangud eemaldatakse pärast liikmesuse nõukogu (välja arvatud kohustuslikud märkused; vt 32.14.5).
Otsus Liikmesuse eemaldamine (vt 32.11.4)	Tulemused Kõik talitused tühistatakse. Kõik liikmeõigused eemaldatakse, tavaliselt vähemalt üheks aastaks. Isiku võib ristimise ja liikmeks kinnitamise teel uuesti liikmeks võtta alles pärast tõelist meeleparandust, liikmesuse nõukogu ja vajadusel Esimese Presidentkonna heakskiitu. Varem templianni saanud isik võib saada õnnistuste taastamise ainult Esimese Presidentkonna heakskiidul ja pärast vähemalt ühe aasta möödumist tagasi liikmeks võtmisest (vt 32.17.2). Varem templianni saanud isiku puhul eemaldatakse „Nõutud õnnistuste taastamine” märge liikmekaardilt alles pärast talituse sooritamist (nõutud märkused jäävad alles; vt.32.14.5).

32.11.5

Küsimused keeruliste olukordade üle otsustamisel

Küsimused käsiraamatu juhiste kohta seoses liikmesuse nõukogudega, suunavad piiskopid vaia juhatajale.

Keerulistes küsimustes võib vaiajuhataja küsida nõu tema vaiale määratud piirkonna seitsmekümnelt. Vaiajuhataja peab osas 32.6.3 kirjeldatud küsimustes pidama nõu piirkonna juhatusega. Siiski ei tohiks vaiajuhataja küsida piirkonna seitsmekümnelt või üldjuhilt, millist otsust keerulises küsimuses langetada. Vaiajuhataja otsustab, kas selles küsimuses tuleks pidada nõukogu. Kui nõukogu peetakse, otsustab selle tulemuse vaiajuhataja või piiskop.

32.11.6

Esimese Presidentkonna volitus

Esimesel Presidentkonnal on lõplik otsustusvõim kõigi Kiriku liikmesuse piirangute ja liikmesuse eemaldamise üle.

32.12

Teated ja avaldused

Liikmesuse nõukogu otsus tehakse isikule ja vajadusel ka teistele teatavaks, nagu järgnevalt selgitatud.

32.12.1

Isiku teavitamine otsusest

Tavaliselt teatab piiskop või vaiajuhataja inimesele nõukogu tulemustest selle lõppedes. Kuid ta võib nõukogu istungi mõneks ajaks katkestada, et enne otsuse tegemist saada rohkem juhiseid või infot.

Piiskop või vaiajuhataja selgitab otsuse tagajärgi, nagu on kirjeldatud osas 32.11. Tavaliselt annab ta nõu ka meeleparanduse tingimuste kohta, et piiranguid saaks eemaldada või isiku Kirikusse tagasi võtta.

Piiskop või vaiajuhataja teavitab inimest viivitamata kirjalikult otsusest ja selle tagajärgedest. See teade koosneb üldisest kinnitusest, et vastavaid meetmeid rakendati vastusena käitumisele, mis on vastuolus Kiriku seaduste ja korraga. See võib sisaldada ka nõuandeid liikmesuse piirangute eemaldamise või Kirikusse tagasivõtmise kohta. See peaks isikut teavitama, et ta võib otsuse edasi kaevata (vt 32.13).

Kui isik nõukogu istungil ei osale, võib tema otsusest teavitamiseks piisata kirjalikust teatest. Samuti võib piiskop või vaiajuhataja selle inimesega kohtuda.

Piiskop või vaiajuhataja ei anna inimesele Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi koopiat.

32.12.2

Teiste teavitamine otsusest

Kui piiskop või vaiajuhataja piirab isikliku nõustamise käigus mitteametlikult isiku liikmeõigusi, siis tavaliselt ei teavita ta sellest kedagi teist (vt 32.8.3). Kuid juhid räägivad liikmeid aidates mitteametlikest piirangutest omavahel.

Kui inimese liikmeõigusi liikmesuse nõukogus ametlikult piiratakse või liikmesus eemaldatakse, teatab piiskop või vaiajuhataja otsusest ainult neile, kes peavad seda teadma. Kehtivad järgmised juhised.

Ta arvestab kannatanute ja potentsiaalsete ohvrite vajadustega ning inimese perekonna tunnetega.
Ta ei jaga otsust teistega, kui isik selle edasi kaebab. Kuid ta võib teada anda, et see on edasi kaevatud, kui ta peab seda vajalikuks potentsiaalsete ohvrite kaitsmiseks. Ta võib sellest teatada ka kannatanute paranemise toetamiseks (kuigi ta ei avalda kannatanute nimesid) või Kiriku väärikuse kaitsmiseks.
Vajadusel teatab piiskop otsusest konfidentsiaalselt koguduse nõukogu liikmetele. Selle eesmärk on teavitada juhte, kes võivad arvata, et see inimene on heas staatuses kutsete saamiseks, õppetundide õpetamiseks või palvete või kõnede pidamiseks. Samuti julgustatakse juhte pakkuma liikmele ja tema perele hoolt ja tuge.
Vaiajuhataja heakskiidul võib piiskop otsusest teatada oma koguduse vanemate kvoorumi ja Abiühingu koosolekutel, kui olukord hõlmab:
- kuritegelikku käitumist, mis võib teistele ohtu kujutada;
- valeõpetuse jagamist või teisi usust taganemise vorme;
- väga tõsiseid patte, nagu mitmikabielu praktiseerimine või kultuslike õpetuste levitamine poolehoidjate meelitamiseks;
- avalikult Kiriku üld- või kohalike juhtide tegevusele või õpetustele vastu astumist.
Sellistel juhtudel võib olla vajalik, et vaiajuhataja annab loa ka teiste vaia koguduste liikmete teavitamiseks.
Mõnel juhul võib piiskop või vaiajuhataja leida, et oleks kasulik teavitada mõnda kannatajaid või kõiki ja nende perekondi, et sellele isikule korraldati liikmesuse nõukogu. Ta teeb seda nende piiskopi või vaiajuhataja kaudu.

Kui inimese kuritegelikud kalduvused seavad teised ohtu, võib piiskop või vaiajuhataja edastada hoiatusi, et aidata teisi kaitsta. Ta ei avalda konfidentsiaalset infot ega spekuleeri.
Kõigil muudel juhtudel piirdub piiskop või vaiajuhataja info jagamisel üldise avaldusega. Ta ütleb lihtsalt, et isiku Kiriku liikmeõigusi on piiratud või need on eemaldatud käitumise tõttu, mis on vastuolus Kiriku seaduste ja korraga. Ta palub kohalviibijatel seda mitte arutada. Ta ei esita otsust toetavaks hääletuseks.
Kui liige on pärast liikmesuse nõukogu heas staatuses (vt 32.11.1), siis võib piiskop või vaiajuhataja kuulujuttude hajutamiseks sellest teada anda.

32.12.3

Liikmesusest loobumisest teatamine

Mõnel juhul võib piiskopil olla vaja teada anda, et isik on Kiriku liikmesusest loobunud (vt 32.14.9). Muid üksikasju piiskop ei jaga.

32.13

Otsuse edasikaebamine

Liige võib koguduse liikmesuse nõukogu otsuse 30 päeva jooksul vaiajuhatajale edasi kaevata. Vaiajuhataja kutsub kokku vaia liikmesuse nõukogu, et kaebus läbi vaadata. Samuti võib ta paluda piiskopil nõukogu uuesti kokku kutsuda ja otsus uuesti läbi vaadata, eriti kui on saadud uut teavet.

Liige võib vaia liikmesuse nõukogu otsuse edasi kaevata, kirjutades 30 päeva jooksul kirja Esimesele Presidentkonnale. Liige annab kirja vaiajuhatajale, et see esitataks Esimesele Presidentkonnale.

Misjonis võib liige koguduse või ringkonna liikmesuse nõukogu otsuse 30 päeva jooksul edasi kaevata misjonijuhatajale. Misjonijuhataja kutsub kokku liikmesuse nõukogu, et kaebust läbi vaadata. Kui tal pole aja või kauguse tõttu võimalik seda teha, järgib ta osas 32.9.4 toodud juhiseid.

Kui nõukogu viis läbi misjonijuhataja, võib liige otsuse edasi kaevata, kirjutades 30 päeva jooksul kirja Esimesele Presidentkonnale. Liige annab kirja misjonijuhatajale, et see esitataks Esimesele Presidentkonnale.

Otsuse edasikaebaja täpsustab kirjalikult menetluses või otsuses tehtud väidetavaid vigu või ebaõiglust.

Kui kaebust arutab liikmesuse nõukogu, on võimalik langetada üks kahest otsusest:

lasta esialgsel otsusel jääda kehtima;
teha muutusi esialgses otsuses.

Esimese Presidentkonna otsused on lõplikud ja neid ei saa uuesti edasi kaevata.

32.14

Aruanded ja liikmekaardid

32.14.1

Kiriku liikmesuse nõukogu aruanne

Pärast iga liikmesuse nõukogu esitab piiskop või vaiajuhataja LCR-i kaudu viivitamatult Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi. Ta võib paluda asjuril aruande koostada. Ta tagab, et kohapeal ei säilitata aruande paberkoopiat ega elektroonilist koopiat. Samuti tagab ta, et kõik aruande koostamisel kasutatud märkmed hävitatakse viivitamata.

32.14.2

Ametlikud Kiriku liikmesuse piirangud

Ametlikud Kiriku liikmesuse piirangud märgitakse inimese liikmekaardile. Kiriku peakorter teeb selle märke pärast Kiriku liikmesuse nõukogu aruande saamist. Kui liige on meelt parandanud, peab juht kutsuma kokku uue nõukogu, et kaaluda nende piirangute eemaldamist (vt 32.16.1).

32.14.3

Liikmekaart pärast isiku liikmesuse eemaldamist Kirikust

Kui inimese Kiriku liikmesus eemaldatakse, kustutab Kiriku peakorter liikmekaardi pärast Kiriku liikmesuse nõukogu aruande saamist. Kui inimene soovib, aitavad juhid tal valmistuda kirikusse tagasivõtmiseks ristimise ja liikmeks kinnitamise kaudu (vt 32.16.1).

32.14.4

Liikmekaart pärast Kirikusse tagasivõtmist

Pärast inimese kirikusse tagasivõtmist esitab piiskop Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi. Ristimise ja kinnitamise tunnistust ei koostata. Selle asemel märgitakse ristimine ja liikmeks kinnitamine Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketile.

Kui liige ei ole saanud templiandi, määrab Kiriku peakorter talle liikmekaardi, mis näitab tema algse ristimise ja muude talituste kuupäevi. Liikmekaardil ei mainita Kiriku liikmesuse kaotamist.

Kui liige on saanud templianni, uuendab Kiriku peakorter liikmekaarti, et näidata uusi ristimise ja liikmeks kinnitamise kuupäevi. See kirje sisaldab ka märget „Nõutud õnnistuste taastamine”. Pärast liikme õnnistuste taastamist (vt 32.17.2), uuendatakse liikmekaarti, et näidata algse ristimise ja muude talituste kuupäevi. Seal ei mainita Kiriku liikmesuse kaotamist.

32.14.5

Märkustega liikmekaardid

Esimese Presidentkonna volitusel teeb Kiriku peakorter inimese liikmekaardile märkuse kõigi järgnevalt loetletud olukordade puhul.

Piiskop või vaiajuhataja esitab Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi, mis näitab, et isiku liikmesust on ametlikult piiratud või eemaldatud mõne järgmise käitumise tõttu:
1. verepilastus;
2. lapse või noore seksuaalne väärkohtlemine, lapse või noore seksuaalne ärakasutamine või lapse või noore tõsine füüsiline või emotsionaalne väärkohtlemine;
3. seotus lastepornograafiaga, nagu on kirjeldatud osas 38.6.6;
4. mitmikabielu;
5. täiskasvanu vastu toime pandud seksuaalvägivald;
6. transsoolised toimingud, millega muudetakse inimese bioloogilist sugu, mis tal oli sünnihetkel (vt 38.6.23);
7. Kiriku raha omastamine või Kiriku vara varastamine;
8. Kiriku sotsiaalabi väärkasutamine;
9. Ähvardav käitumine (seksuaalne, vägivaldne või majanduslik) või käitumine, mis kahjustab Kirikut.
Piiskop ja vaiajuhataja esitavad kirjaliku teate, et isik:
1. on tunnistanud oma süüd või on süüdi mõistetud kuriteos, mis hõlmab ühte ülalloetletud tegudest;
2. on tunnistatud tsiviilhagis vastutavaks pettuses või muus ebaseaduslikus tegevuses, mis hõlmab mõnda ülalloetletud tegudest.

Kui piiskop saab märkusega liikmekaardi, järgib ta selles toodud juhiseid.

Ainult Esimene Presidentkond võib anda loa liikmekaardilt märkuse eemaldamiseks. Märkuse eemaldamise soovitamiseks kasutab vaiajuhataja LCR-i. Esimese Presidentkonna kantselei annab talle teada, kas soovitus kiidetakse heaks või mitte.

32.14.6

Kiriku raha vargusest teatamine

Kui isiku liikmesust piiratakse või liikmesus eemaldatakse Kiriku raha omastamise tõttu, teatab piiskop või vaiajuhataja sellest osas 34.9.5 toodud juhiste järgi.

32.14.7

Üleviimispiirang liikmekaardil

Mõnikord kolib Kiriku liige ajal, kui liikmesuse toiming või muu tõsine küsimus on lahendamata. Mõnikord peab piiskop enne liikmekaardi uude üksusesse üleviimist jagama teavet uue piiskopiga. Sellistel juhtudel võib piiskop (või volitatud asjur) panna liikmekaardile üleviimispiirangu. Liikmekaart jääb üksusesse seni, kuni piiskop (või volitatud asjur) piirangu eemaldab. See annab piiskopile võimaluse jagada muresid ja infot.

32.14.8

Vangistatute liikmekaardid

Mõnikord on liikmed kuriteos süüdi mõistetud ja vangistatud. Selle üksuse piiskop või vaiajuhataja, kus isik kuriteo toimepanemise ajal elas, teeb kõik vajalikud toimingud liikmesuse ametlikuks piiramiseks või eemaldamiseks. Kui liikmeõigusi piirati, edastab juht (või volitatud asjur) liikmekaardi üksusele, mis vastutab isiku kinnipidamiskoha eest. Kui liikmesus tühistati, võtab piiskop või vaiajuhataja ühendust selle üksuse juhiga. (Vt 32.15.)

32.14.9

Taotlused liikmesusest loobumiseks

Kui liige soovib Kiriku liikmesusest loobuda, võtab piiskop temaga ühendust, et uurida, kas ta on valmis oma muresid arutama ja püüdma neile lahendust leida. Piiskop ja liige võivad pidada nõu ka vaiajuhatajaga. Juht teeb kindlaks, et liige mõistab järgnevaid Kiriku liikmesusest loobumise tagajärgi:

see tühistab kõik talitused;
see eemaldab kõik liikmeõigused;
uuesti liikmeks võtmine ristimise ja liikmeks kinnitamise kaudu saab toimuda alles pärast põhjalikku vestlust ja paljudel juhtudel liikmesuse nõukogu kokkukutsumist (vt 32.16.2);
varem templianni saanud isik võib saada õnnistuste taastamise ainult Esimese Presidentkonna heakskiidul ja pärast vähemalt ühe aasta möödumist tagasi liikmeks võtmisest (vt 32.17.2).

Kui liige soovib siiski Kiriku liikmesusest loobuda, esitab ta piiskopile kirjaliku ja allkirjastatud taotluse. Piiskop esitab taotluse LCR-i kaudu vaiajuhatajale. Seejärel vaatab vaiajuhataja taotluse läbi ja esitab selle süsteemi kaudu. Juhid peaksid taotlustele viivitamatult reageerima.

Liikmesusest võib loobuda ka allkirjastatud, notariaalselt tõestatud taotluse Kiriku peakorterisse saatmisega.

Alaealine, kes soovib Kiriku liikmesusest loobuda, järgib sama protseduuri nagu täiskasvanu, välja arvatud üks erand: avaldusele peavad alla kirjutama alaealine (kui ta on üle 8-aastane) ja lapsevanem (vanemad) või eestkostja (eestkostjad), kes on alaealise eest vastutavad.

Kui liikmesusest loobuda sooviv liige ähvardab kohtumenetlusega Kiriku või selle juhtide vastu, järgib vaiajuhataja juhiseid osas 38.8.24.

Liikmesusest loobumise taotlusele tuleks vastata isegi siis, kui preesterluse juhtidel on infot tõsise patu kohta. Kogu info lahendamata pattude kohta märgitakse üles, kui taotlus esitatakse „Juhi ja asjuri vahendite” (LCR) kaudu. See võimaldab preesterluse juhtidel tulevikus neid probleeme lahendada, kui isik taotleb Kirikusse tagasivõtmist (vt 32.16.2).

Preesterluse juht ei tohiks soovitada Kiriku liikmesusest loobumist liikmesuse nõukogu pidamise vältimiseks.

Juhid jätkavad nende teenimist, kes liikmesusest loobuvad, kui nad ei taotle, et nendega ühendust ei võetaks.

KIRIKU LIIKMEÕIGUSTE TAASTAMINE

Kui inimese Kiriku liikmeõigusi on piiratud või need on eemaldatud, siis isiku soovil pakuvad juhid osadust, nõustamist ja tuge. See osa selgitab, kuidas neid õigusi saab taastada.

32.15

Jätkake teenimist

Piiskopi või vaiajuhataja roll kohtumõistjana ei lõpe, kui liikmele on kehtestatud liikmesuse piirangud või ta Kiriku liikmesus on eemaldatud. Ta jätkab teenimist, kui inimene seda soovib, et see inimene võiks taas saada osa Kiriku liikmesuse õnnistustest. Piiskop kohtub regulaarselt isikuga ja vajadusel ka tema abikaasaga. Päästja õpetas nefilastele:

„Ärge ajage teda välja oma ‥ jumalakummardamise kodadest, sest selliseid te teenige edasi, sest te ei tea, kas nad ehk pöörduvad tagasi ja parandavad meelt ning tulevad minu juurde kogu südamest ja ma teen nad terveks ja teie olete vahendiks neile päästmise toomisel” (3Ne 18:32).

Aeg vahetult pärast inimese liikmesuse piiramist või eemaldamist on tema perekonna jaoks raske ja olulise tähtsusega. Juhid peaksid olema nende vajaduste suhtes tundlikud ning pereliikmeid julgustama ja abistama.

Piiskop tagab, et isikut, kelle liikmesus Kirikus on piiratud või eemaldatud, määratakse teenima hoolivad liikmed, arvestades antud inimese soovidega. Samuti teenivad nad teisi pereliikmeid. Liikmesuse piiranguga isikutele võib olla kasu indekseerimises osalemisest (vt 25.4.3).

Kui isik kolib kogudusest ära, teavitab piiskop sellest uut piiskoppi ja selgitab, mis peab veel toimuma, enne kui Kiriku liikmesuse piirangud võib eemaldada. Kui isiku liikmesus on Kirikust eemaldatud või isik on liikmesusest loobunud, talitab piiskop samamoodi, kui isik on nõus Kiriku juhtide abiga.

32.16

Ametlike piirangute eemaldamine või Kirkusse tagasivõtmine

32.16.1

Liikmesuse nõukogud ametlike piirangute eemaldamiseks või isiku tagasivõtmiseks

Kui liikmesuse nõukogu liikmeõigusi piiratab või need eemaldab, tuleb kokku kutsuda teine nõukogu, et kaaluda piirangute eemaldamist või isiku Kirikusse tagasivõtmist. Sellel nõukogul peaksid olema samaväärsed (või kõrgemad) volitused kui esialgsel nõukogul. Näiteks kui vaia- või misjonijuhataja juhatas esialgset nõukogu, juhatab vaia- või misjonijuhataja ka nõukogu, et kaaluda piirangute eemaldamist või inimese Kirikusse tagasivõtmist.

Nõukogu juhib praegune piiskop või vaiajuhataja. Esmalt teeb ta kindlaks, et inimene on meelt parandanud ning valmis ja vääriline nautima Kiriku liikmesuse õnnistusi.

Inimesed, kelle liikmesust Kirikus on ametlikult piiratud, peavad tavaliselt ilmutama tõelist meeleparandust vähemalt ühe aasta jooksul, enne kui kaalutakse piirangute eemaldamist. Inimesed, kes on oma liikmesusest Kirikus loobunud, peavad peaaegu alati ilmutama tõelist meeleparandust vähemalt ühe aasta jooksul, enne kui kaalutakse nende Kirikusse tagasivõtmist. Liikmele, kes oli tõsise patu tegemise ajal Kirikus juhtival positsioonil, on see periood üldiselt pikem (vt 32.6.1.4).

Nõukogu, mis kaalub piirangute eemaldamist või inimese Kirikusse tagasivõtmist, järgib samu juhiseid nagu teised liikmesuse nõukogud. Piiskop peab liikmesuse nõukogu pidamiseks saama vaiajuhataja heakskiidu. Misjonis peab koguduse- või ringkonnajuhataja saama misjonijuhataja heakskiidu.

Järgmised juhised kehtivad liikmesuse nõukogu pidamisel, et kaaluda Kiriku liikmesuse piirangute kaotamist või inimese kirikusse tagasivõtmist. Kõik need juhised ei pruugi kehtida iga juhtumi puhul.

Vaadake üle esialgse liikmesuse nõukogu aruanne. Piiskop või vaiajuhataja vaatab läbi Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi. Ta taotleb selle koopiat LCR-i kaudu. Pärast blanketi läbivaatamist võib ta selgituste saamiseks võtta ühendust selle üksuse piiskopi või vaiajuhatajaga, kus toimus esialgne nõukogu.
Vestelge inimesega. Piiskop või vaiajuhataja vestleb põhjalikult inimesega, et mõista tema usu tugevust Jeesusesse Kristusesse ja meeleparanduse ulatust. Samuti teeb ta kindlaks, kas isik on täitnud esialgses toimingus esitatud tingimused.
Tehke kindlaks kriminaal- või tsiviilkohtumenetluse staatus. Mõnikord on inimene tunnistanud üles kuriteo või süüdi mõistetud. Mõnikord on isik tunnistatud tsiviilhagis vastutavaks kelmuses või muudes ebaseaduslikes tegudes. Sellistel juhtudel ei pea juht tavaliselt nõukogu enne, kui isik on täitnud kõik õigusorganite seatud karistuse, korralduse või otsuse tingimused. Need tingimused võivad hõlmata vangistust, katseaega, tingimisi vabastust, trahve või heastamist. Erandid nõuavad Esimese Presidentkonna heakskiitu enne liikmesuse nõukogu pidamist. Need erandid võivad hõlmata isikut, kes on täitnud juriidilised nõuded ja on näidanud üles tõelist meeleparandust, kuid on eluaegsel katseajal või kellele on määratud suur trahv.
Võtke ühendust ohvrite preesterluse juhtidega. Piiskop või vaiajuhataja võtab ühendust kõigi ohvrite praeguse piiskopi või vaiajuhatajaga (vt 32.10.2).
Teavitage nõukogu pidamisest. Ta teavitab isikut nõukogu toimumise kuupäevast, kellaajast ja kohast.
Juhtatage nõukogu. Ta juhatab nõukogu vastavalt juhendile osas 32.10.3. Ta küsib inimeselt, mida ta on teinud, et meelt parandada. Samuti küsib tema pühendumuse kohta Jeesusele Kristusele ja Kirikule. Kui kõik olulised küsimused on esitatud, saadab ta liikme välja. Ta palvetab koos oma nõuandjatega, et teada, mida ette võtta. Kolm võimalikku otsust on järgmised:
1. liikmesuse piirangud või liikmesuse eemaldamine jäävad kehtima;
2. tühistada piirangud või kiita heaks Kirikusse tagasivõtmine;
3. soovitada Esimesele Presidentkonnale piirangud eemaldada või anda luba Kirikusse tagasivõtmiseks (kui vaja vastavalt järgnevas osas „Taotlege Esimese Presidentkonna heakskiitu” toodud infole).
Andke otsusest teada. Kui nõukogu on otsuse teinud, jagab eesistuja seda isikuga. Kui on vajalik Esimese Presidentkonna heakskiit, selgitab ta, et see otsus on soovitus Esimesele Presidentkonnale.
Esitage aruanne. Piiskop või vaiajuhataja esitab Kiriku liikmesuse nõukogu aruande blanketi LCR-i kaudu. Ta võib paluda asjuril selle aruande koostada. Ta tagab, et kohapeal ei säilitata aruande paberkoopiat ega elektroonilist koopiat. Samuti tagab ta, et kõik aruande koostamisel kasutatud märkmed hävitatakse viivitamata.
Taotlege Esimese Presidentkonna heakskiitu (kui vaja). Esimese Presidentkonna heakskiit inimese ametlike liikmesuse piirangute eemaldamiseks või Kirikusse tagasivõtmiseks on vajalik järgmistes olukordades. See heakskiit on vajalik isegi siis, kui antud tegu leidis aset pärast seda, kui Kiriku liikmesus oli ametlikult piiratud või eemaldatud.
1. Mõrv
2. Verepilastus
3. Lapse või noore seksuaalne väärkohtlemine, lapse või noore seksuaalne ärakasutamine või lapse või noore tõsine füüsiline või vaimne kuritarvitamine täiskasvanu või mitu aastat vanema noore poolt
4. Seotus lastepornograafiaga, millele on määratus kohtulik karistus
5. Usust taganemine
6. Mitmikabielu
7. Tõsise patu toimepanek Kirikus juhtival positsioonil teenimise ajal
8. Transsoolised toimingud, millega muudetakse inimese bioloogilist sugu, mis tal oli sünnihetkel (vt 38.6.23)
9. Kiriku raha või vara ebaseaduslik omastamine
Teavitage otsusest kirjalikult. Piiskop või vaiajuhataja teeb kindlaks, et inimest teavitatakse viivitamata kirjalikult otsusest ja selle tagajärgedest.
Ristige ja kinnitage liikmeks. Kui inimese Kiriku liikmesus esialgses nõukogus eemaldati, tuleb ta uuesti ristida ja liikmeks kinnitada. Kui Esimese Presidentkonna heakskiit on vajalik, võib neid talitusi sooritada alles pärast selle heakskiidu saamist. Ristimise ja kinnitamise tunnistust ei koostata (vt 32.14.4).

32.16.2

Kirikusse tagasivõtmine pärast liikmesusest loobumist

Kui inimene ametlikult Kiriku liikmesusest loobub, peab ta Kirikusse tagasivõtmiseks saama ristitud ja liikmeks kinnitatud. Täiskasvanute puhul kaalutakse tagasivõtmist tavaliselt alles pärast vähemalt ühe aasta möödumist liikmesusest loobumisest.

Kui isik taotleb Kirikusse tagasivõtmist, taotleb piiskop või vaiajuhataja liikmesusest loobumise taotlusele lisatud „Administratiivse tegevuse aruande” koopiat. Ta saab selle LCR-i kaudu.

Seejärel vestleb piiskop või vaiajuhataja inimesega põhjalikult. Ta küsib esialgse taotluse põhjuste ja tagasivõtmise soovi kohta. Armastuse vaimus küsib ta tõsiste pattude kohta, mida inimene võib olla sooritanud kas enne või pärast liikmesusest loobumist. Juht ei jätka tagasivõtmist enne, kui ta on kindel, et inimene on meelt parandanud ning valmis ja vääriline nautima Kiriku liikmesuse õnnistusi.

Tagasivõtmise juhised pärast liikmesusest loobumist on järgmised:

kui isikul oli liikmesusest loobumise ajal ametlik liikmesuse piirang, siis peetakse liikmesuse nõukogu;
kui isik sooritas tõsise patu, sealhulgas usust taganemine, enne liikmesusest loobumist, siis peetakse liikmesuse nõukogu;

muudel juhtudel ei peeta liikmesuse nõukogu, välja arvatud juhul, kui piiskop või vaiajuhataja otsustab, et seda on vaja.

Kui liikmesuse nõukogu on vajalik templianni saanud inimese jaoks, peab seda vaiajuhataja. Kui liikmesuse nõukogu on vajalik templiandi mitte saanud inimese jaoks, peab seda piiskop vaiajuhataja heakskiidul.

Kui isik osales osas 32.16.1, number 9 kirjeldatud tegevuses enne või pärast Kiriku liikmesusest loobumist, on tagasivõtmiseks vajalik Esimese Presidentkonna heakskiit. Kui isik sooritas osas 32.14.5, number 1 nimetatud tegusid kas enne või pärast liikmesusest loobumist, tehakse liikmekaardile märkus.

Isik, kes taotleb tagasivõtmist, peab vastama samadele väärilisuse nõuetele kui teised ristitud saavad inimesed. Kui piiskop või vaiajuhataja on veendunud, et isik on vääriline ja siiras oma soovis Kirikusse naasta, võib ta saada ristitud ja liikmeks kinnitatud. Ristimise ja kinnitamise tunnistust ei koostata (vt 32.14.4).

32.17

Osadus Kirkus, preesterluse saamine ja õnnistuste taastamine pärast tagasivõtmist

32.17.1

Osadus Kirkus ja preesterluse saamine

Järgmine tabel näitab Kiriku osaduse sobivat taset inimese jaoks, kes on ristimise ja liikmeks kinnitamise kaudu uuesti liikmeks võetud.

	Ei olnud templiandi saanud	Oli saanud templianni
Oli preesterluse hoidja	Ei olnud templiandi saanud Kohe pärast ristimist ja kinnitamist võib saada preesterluse ja pühitsetud preesterluse ametisse, mis neil oli liikmesuse eemaldamise hetkel. Toetavat hääletust pole vaja. Võivad saada piiratud kasutusõigusega templisoovituse.	Oli saanud templianni Ei tohi saada pühitsetud preesterluse ametisse. Kui nende preesterlus ja templiõnnistused taastatakse, taastatakse nende eelmine preesterluse amet, nagu on kirjeldatud osas 32.17.2. Kuni selle ajani ei tohi nad talitusi teha. Võivad osaleda Kiriku tegevuses, mis on lubatud kõikidele ilma templiannita liikmetele, kellel pole preesterlust. Ei tohi kanda templipesu ega saada mingisugust templisoovitust enne nende õnnistuste taastamist.
Muud liikmed	Ei olnud templiandi saanud Võivad osaleda Kiriku tegevuses nagu uued pöördunud. Võivad saada piiratud kasutusõigusega templisoovituse.	Oli saanud templianni Võivad osaleda Kiriku tegevuses, mis on lubatud kõikidele ilma templiannita liikmetele, kellel pole preesterlust. Ei tohi kanda templipesu ega saada mingisugust templisoovitust enne nende õnnistuste taastamist (vt 32.17.2).

32.17.2

Õnnistuste taastamine

Inimesed, kes said varem templianni ning võeti tagasi Kirikusse ristimise ja liikmeks kinnitamise kaudu, võivad saada preesterluse ja templi õnnistusi ainult õnnistuste taastamise talituse kaudu (vt ÕL 109:21). Neid ei pühitseta preesterluse ametitesse ega saa uuesti templiandi. Need õnnistused taastatakse talituse kaudu. Vennad taastatakse nende endisesse preesterluse ametisse, välja arvatud seitsmekümne, piiskopi või patriarhi amet.

Ainult Esimene Presidentkond võib kiita heaks õnnistuste taastamise talituse läbiviimise. Nad ei võta avaldust õnnistuste taastamiseks vastu enne, kui liikme ristimise ja kinnitamise kaudu uuesti liikmeksvõtmisest on möödunud aasta. Piiskop või vaiajuhataja taotleb õnnistuste taastamist LCR-i kaudu.

Kui Esimene Presidentkond kiidab õnnistuste taastamise heaks, määrab ta üldjuhi või vaiajuhataja inimesega vestlema. Kui isik on vääriline, viib see juht läbi inimese õnnistuste taastamise talituse.

Teavet liikmekaardi ja õnnistuste taastamise kohta leiate osast 32.14.4.