„Surelikkusele eelnev elu”, Teemad ja küsimused (2023)
Evangeeliumi uurimise juhend
Surelikkusele eelnev elu
Meie elu koos Jumalaga enne meie sündi
Mingil hetkel mõtleb enamik inimesi, mis juhtub, kui nad surevad. Kuid kas olete kunagi mõelnud, kas te eksisteerisite ka enne sündi, ja kui jah, siis kes te olite?
Me teame pühakirjadest, et enne maa peale tulekut elasime koos Jumalaga ja kummardasime Teda kui oma Igavest Isa. Meid õpetati ja valmistati ette meie surelikuks eluks ning me otsustasime järgida meie Isa plaani meie päästmiseks.
See päästmisplaan hõlmas meie maa peale tulekut. Osana sellest surelikust kogemusest saime surelikud kehad ja meie surelikule elule eelneva elu mälestusi katab eesriie. Siin maa peal peame kasutama oma moraalset valikuvabadust ehk võimet valida. Meie surelikkusele eelneva elu ajal peetud nõukogus valis Taevane Isa Jeesuse Kristuse, et Ta tasuks meie pattude eest ja võidaks ära surma, ning Jeesus võttis selle rolli vabatahtlikult vastu. Saime teada, et meie edenemine, et saada oma Taevase Isa sarnaseks, nõuab meie usku Jeesusesse Kristusesse ja kuuletumist Jumala käskudele.
1. osa
Te elasite enne sündi koos Jumalaga
Enne meie sündi oli meil vaimukeha ja me elasime koos Jumalaga taevaste vanemate vaimutütarde ja -poegadena (vt Ms 3:4–5). Seal me tundsime ja teenisime Jumalat kui oma Igavest Isa. See oli õppimise ja ettevalmistuse aeg ning Jumal tundis meid (vt Jr 1:5) ja aitas meil valmistuda meie eluks maa peal (vt ÕL 138:56).
Asjad, millele mõelda
-
Dokumendis „Perekond: läkitus maailmale” õpetatavad tõed aitavad meil mõista, kuidas meie surelikkusele eelnev elu sobib Taevase Isa plaaniga meie õnneks. Lugege läbi läkituse kolm esimest lõiku, pöörates erilist tähelepanu viidetele meie surelikkusele eelnevale elule. Kuidas aitab teie arusaam meie surelikkusele eelnevast elust teil väljakutsetega silmitsi seista? Miks on Jumal teie arvates avaldanud need tõed surelikkusele eelneva elu kohta?
-
Me ei tea palju oma surelikkusele eelnevast elust. Siiski teame, et paljud said „oma esimesed õppetunnid vaimumaailmas ja nad valmistati ette tulema esile Issanda poolt parajaks arvatud ajal” (ÕL 138:56). Arvestades seda, mida te teate Jumala päästmis- ja ülendusplaanist ning Jeesuse Kristuse evangeeliumist, siis milliseid õppetunde võisime selle aja jooksul õppida? Uurige salme Õpetus ja Lepingud 138:53–57, pöörates erilist tähelepanu salmile 56. Kui olete saanud patriarhaalse õnnistuse, võib selle lugemisest samuti abi olla. Kuidas võib teadmine, et olete oma surelikuks eluks ette valmistatud, anda teile rasketel aegadel enesekindlust?
Tegevused teistega koos õppimiseks
-
President Russell M. Nelson tuletas Kiriku liikmetele meelde: „Kes teie olete? Esiteks ja ennekõike olete te Jumala laps.” Kutsuge kõiki rääkima, miks on nende identiteet Jumala lapsena nende jaoks oluline. Seejärel lugege koos kirjakohti Heebrealastele 12:9; Õpetus ja Lepingud 76:24; Apostlite teod 17:29 ja Roomlastele 8:16. Milliseid teisi kaemusi te nendest kirjakohtadest saate? Mida õpime neist kirjakohtadest selle kohta, mida tähendab olla Jumala laps? Jagage oma ideid rühmaga.
-
Mõelge lugudele, mida teised on teile teie lapsepõlvest rääkinud. Kuigi te ei mäleta, et olite beebi või väikelaps, võib see, mis teiega juhtus, teid kogu teie elu jooksul siiski mõjutada. Paluge rühmal mõnda näidet jagada. Nii nagu me ei mäleta oma varast lapsepõlve, ei mäleta me ka oma surelikkusele eelnenud elu. Kuidas mõjutab see asjaolu seda, kuidas me oma surelikkusele eelnevast elust mõtleme?
Lisainfo
-
Dieter F. Uchtdorf. Teie imeline kodutee. – 2013. a kevadine üldkonverents
-
Neal A. Maxwell. Premortality, a Glorious Reality. – Ensign, nov 1985, lk 15–18
-
„Chapter 6: Our Premortal Life”. – Doctrines of the Gospel Student Manual (2010), lk 13–15
2. osa
Jeesus Kristus määrati surelikkusele eelnenud elus meie Päästjaks
Surelikkusele eelnevas elus kutsus Taevane Isa kokku suure nõukogu, et tutvustada oma plaani meie igaveseks arenguks. Saime teada, et tuleme maa peale, kus saame kasutada oma moraalset valikuvabadust ja saada rohkem Jumala-sarnaseks (vt Aabr 3:23–26). Taevane Isa valis Jeesuse Kristuse maailma Päästjaks ja Lunastajaks ning Ta võttis selle rolli vabatahtlikult vastu (vt 1Pt 1:19–20). Meie Lunastajana võimaldaks Ta meil naasta Jumala juurde, võites ära surma ja patu.
Kuid Lutsifer (Saatan) püüdis hävitada valikuvabadust, mille Jumal oma lastele andis (vt Ms 4:1–3). Ta soovis samuti saada Jumala hiilgust (vt Js 14:12–15; ÕL 76:25–29). See tekitas Jumala laste seas suure lõhenemise (vt Aabr 3:27–28; Ilm 12:7). Need, kes järgisid Lutsiferi, heideti koos temaga taevast välja (vt Ilm 12:8–9; ÕL 29:36–37). Kõik, kes võtsid vastu Jeesuse Kristuse oma Päästjana, said areneda ja saada füüsilise keha maa peal.
Jumal andis meile moraalse valikuvabaduse anni. Lugege läbi salmid 2. Nefi 2:27–29, pöörates tähelepanu valikuvabaduse rollile meie elus. Miks on valikuvabaduse and Taevase Isa plaani ja meie sureliku kogemuse oluline osa? Mida õpetab Lutsiferi ja tema järgijate väljaajamine teile valikuvabaduse tähtsuse kohta?
Jeesus Kristus oli ette määratud olema meie Päästja. Mida tähendab tiitel Päästja? Lugege kirjakohti Johannese 3:17; Apostlite teod 2:21; Heelamani 14:15 ja Moosese 1:6. Mida te neist salmidest Jeesuse Kristuse rolli kohta õpite?
Tegevus teistega koos õppimiseks
Oma surelikkusele eelnevas elus tundsime Jumalat ja Jeesust Kristust. Surelikus elus ei mäleta me seda aega ja peame „[käima] usus ja mitte nägemises” (2Kr 5:7). Kui õpetate nooremaid lapsi, võite kutsuda neid kinniseotud silmadega toas ringi kõndima, et aidata neil mõista, mida see kirjakoht tähendab. Uurige rühmana mõnda pühakirjakohta märksõna „Usk” juures Pühakirjajuhis. Seejärel arutage, millist rolli mängib usk Jeesusesse Kristusesse meie teekonnal tagasi meie taevasesse koju.
Lisainfo
-
Dallin H. Oaks. Suur plaan. – 2020. a kevadine üldkonverents
-
Pühakirjajuht, märksõna „Taevane nõukogu”, Evangeeliumi Raamatukogu
-
Pühakirjajuht, märksõna „Päästja”, Evangeeliumi Raamatukogu