17. õppetund

Päästja kannatas ja suri ristil Kolgatal

Sissejuhatus

Kui Päästja oli jõudnud oma sureliku elu lõppu, siis „Ta vahistati ja mõisteti hukka valesüüdistuste alusel, mõisteti süüdi rahvahulga rahulduseks ning Tal lasti surra ristil Kolgatal” (Elav Kristus: apostlite tunnistus. – Liahoona, aprill 2000, lk 2–3). Selles õppetunnis rõhutame tähtsat tõde, et Jeesus Kristus lubas juhtuda oma kannatustel ja surmal teiste käte läbi, ükski inimene ei võtnud Tema elu Temalt.

Ettevalmistav materjal

• Jeffrey R. Holland. Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents.

Õpetamissoovitused

Matteuse 27:26–54; Johannese 10:11–18, 19:10–11; 1. Nefi 19:9

Jeesusel oli vägi jätta oma elu

Näidake pilti „Ristilöömine” (Evangeeliumi kunstiraamat, 2009, nr 57; vt ka LDS.org).

Paluge õpilastel sel ajal, kui loete ette kirjakoha Matteuse 27:26–54, ette kujutada, et nad on üks pildil kujutatud ustavatest pealtvaatajatest. Innustage õpilasi teksti jälgima ja mõtisklema, kuidas oleks olnud olla üks neist inimestest, kes nägi pealt Jeesuse Kristuse ristilöömist. Kui olete lugemise lõpetanud, paluge õpilastel kirjeldada, mida need inimesed nende arvates mõtlesid ja tundsid. Kui mitu õpilast on vastanud, küsige klassilt:

• Millised on teie tunded Päästja vastu pärast selle kirjakoha lugemist ja arutamist?

Paluge õpilastel lugeda läbi Johannese 10:11, 17–18. Kui aega on möödunud piisavalt, küsige:

• Mida need salmid ristilöömise ja Jeesuse Kristuse surma kohta õpetavad? (Tehke kindlaks, et õpilased mõistavad, et Jeesusel Kristusel oli vägi Isalt jätta oma elu ja see jälle võtta.)

Näidake Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist vanem James E. Talmage’i järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„[Jeesuse] kui maa peal sündinud surematu Isa Poja surematu päritolu loomulik tagajärg oli see, et ta oli immuunne surma suhtes, kuid Ta ise alistus sellele. Jeesuse Kristuse elu ei oleks saanud keegi võtta, kui Ta seda ise ei oleks tahtnud ja lubanud. Vägi jätta oma elu oli Temas eneses, nagu ka vägi võtta üles Tema tapetud keha surematuse seisundisse.” (Jesus the Christ, 3. kd 1916, lk 418)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Matteuse 26:53–54 ja teisel Johannese 19:10–11. Paluge õpilastel teksti jälgida ning kahte kirjakohta võrrelda ja vastandada.

• Matteuse evangeeliumis öeldu järgi, milline abi oli Jeesusele Kristusele saadaval?

• Mida võite õppida Johannese kirjakohast? (Õpilased võivad vastused erinevalt sõnastada, kuid nad peaksid väljendama järgmist tõde: ükski inimene ei võinud võtta Jeesuse Kristuse elu, Ta kannatas surma vabatahtlikult.)

• Kui Jeesus oleks võinud kutsuda taevast appi inglite leegione, siis miks lasi ta ennast teie arvates risti lüüa?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette 1. Nefi 19:9. Paluge klassil seletada sõna taluma. (Kujul, nagu seda sõna siin kasutatakse, tähendab taluma lubama või juhtuda laskma. Soovi korral innustage õpilasi sõna „lubama” pühakirjalehekülje servale 1. Nefi 19:9 kõrvale kirjutama.)

• Miks lubas Päästja ennast risti lüüa?

Soovi korral näidake Seitsmekümne liikme, vanem Alexander B. Morrisoni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

„Armastus kõikide Jumala laste vastu oli see, mis pani Jeesust, kes oli unikaalselt täiuslik ja patuta, andma ennast lunarahaks teiste pattude eest. ‥ See oli siis peamine põhjus, mis tõi Jeesuse maa peale, et „kannatada, veritseda ja surra inimese eest” (Tis Sweet to Sing the Matchless Love. Hymns, nr 176). Ta tuli ‥ , et lepitada meie patud, et olles tõstetud üles ristile, võiks siis tõmmata kõik inimesed enda juurde (vt 3Ne 27:14)”. (For This Cause Came I into the World. – Ensign, nov 1999, lk 26)

Märkige, et Jeesus kannatas ristilöömist oma suurest armastusest Tema Isa ja armastusest meie vastu. Seejärel küsige:

• Kuidas võib teadmine, et Päästja laskis ennast vabast tahtest risti lüüa Tema suurest armastusest Tema Isa ja meie vastu, aidata meil vastu pidada rasketes katsumustes, mis võivad meiega juhtuda?

Matteuse 27:46; Luuka 23:34–46; Johannese 19:26–30

Jeesus Kristus lõpetas oma sureliku missiooni

Aitamaks õpilastel paremini mõista, mida tähendab surm ristilöömise kaudu, võite jagada järgmist:

„Surm ristilöömise kaudu paistab kaasavat endas kõike, mis valus ja surmas jubedat ja õudset on – uimasus, krambid, janu, nälg, unetus, traumaatiline palavik, teetanus, avalik häbistamine, pikaajaline piin, ootuse õudus, ravimata haavade valu –, kõike nii intensiivselt, et seda on pea võimatu kanda, kuid siiski mitte nii piinav, et see tooks kannatajale leevendust meelemärkuse kaotusest. Ebaloomulik asend teeb iga liigutuse piinarikkaks, läbilõigatud veenid ja purustatud kõõlused valutavad lakkamatus valus, lahtised haavad muutuvad põletikuliseks ja järk-järgult süveneb gangreen; arterid – eriti peas ja kõhus – on lisavere survest paistes; ja samal ajal, kui iga piin tasapisi suurenes, käis sellega kaasas kannatamatu põletav janukihk ning kõik need füüsilised valud põhjustasid sisemist ärevust ja rahutust, mis tegid mõtte surmast – surmast, sellest tundmatust vaenlasest, mille lähenemist inimene tavaliselt kõige enam kardab – magusaks ja imeliseks vabastajaks.

Sellisesse surma oli Kristus määratud.” (Frederic W. Farrar. The Life of Christ 1964, lk 641)

Rääkige õpilastele, et ristil olles ütles Jeesus Kristus seitse avaldust. Kirjutage järgmised pühakirjaviited tahvlile (ärge kirjutage sulgudes olevat tsitaati) ja kutsuge õpilasi neist mõnda uurima ning otsima, mida Jeesus ütles:

Luuka 23:34 („Isa, anna neile andeks, sest nad ei tea, mida nad teevad!”)

Luuka 23:43 („Tõesti ma ütlen sulle, täna pead sa minuga olema paradiisis!”)

Johannese 19:26–27 („Naine, vaata, see on su poeg! Vaata, see on su ema!”)

Matteuse 27:46 („Mu Jumal! Mu Jumal! Miks sa mind oled maha jätnud?”)

Johannese 19:28 („Mul on janu!”)

Johannese 19:30 („See on lõpetatud!”)

Luuka 23:46 („Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!”)

Kui õpilased leitut jagavad, kirjutage need ütlused tahvlile vastavate pühakirjaviidete kõrvale. Küsige õpilastelt:

• Mida näitavad need ütlused Päästja kohta ja selle kohta, mida Ta ristil läbi elas?

• Millele Jeesus viitas, kui ta kuulutas: „See on lõpetatud!”? (Ta oli viinud lõpuni lõputu kannatuse, mida nõudis lepitus. Võite märkida, et Joseph Smithi tõlge Matteuse 27:54 ütleb: „Aga Jeesus kisendas jälle suure häälega öeldes, „Isa! See on lõpetatud! Sinu tahe on sündinud,” ja heitis hinge” (vt ka Mt 27:50). Jeesus suri ainult pärast seda, kui Ta teadis, et oli teinud kõik, mida Isa tahtis, et Ta teeks.)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette avaldus vanem Jeffrey R. Hollandilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Kui viimanegi veering oli makstud, kui Kristuse otsusekindlus jääda ustavaks muutus sama ilmseks kui see oli murdumatu, siis viimaks olid Tema piinad halastavalt „lõpetatud” (vt Jh 19:30). Vaatamata kõigile raskustele, ilma kellegi abi või toeta, tegi Jeesus Naatsaretist, elava Jumala elav Poeg, võimalikuks elu pärast surma, tuues sellega rõõmu ning vaimset meeleparandust läbi väljakannatamatu patu, üksilduse ja meeleheite. Läbi usu Jumalasse, mida Ta teadis endal olevat, võis Ta võidukalt öelda: „Isa, sinu kätte ma annan oma vaimu!” (Lk 23:46)” (Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents)

Paluge ühel õpilasel lugeda ette avaldus vanem Robert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

„Jeesus valis, et ei vabane sellest maailmast enne, kui Ta oli lõpuni vastu pidanud ja lõpule viinud oma missiooni, mida Ta oli saadetud täitma inimlaste jaoks. Kolgatal ristil olles andis Jeesus oma Vaimu Isa kätte lihtsa ütlusega: „See on lõpetatud!” (Jh 19:30) Olles lõpuni vastu pidanud, vabastati ta surelikkusest.

Ka meie peame lõpuni vastu pidama.” (The Covenant of Baptism: To Be in the Kingdom and of the Kingdom. – Ensign, nov 2000, lk 6)

• Mida aitavad need apostlid meil mõista selle kohta, millele Jeesus viitas, kui ta ütles: „See on lõpetatud!”? (Kui õpilased vastavad, võite kirjutada tahvlile järgmise tõe: Jeesus Kristus täitis ustavalt kõik, mis Taevane Isa tal surelikkuses teha käskis.)

• Kuidas oleks meile kasuks meie enda rasketel aegadel meeles pidada seda, mida Päästja läbi elas ja ustavalt välja kannatas, et täita oma surelikku missiooni?

• Kuidas võib Jeesuse eeskuju meelespidamine aidata teil saavutada seda, mida teie olete sündinud tegema?

• Kuidas võime näidata oma tänu kõige eest, mida Päästja meie eest kannatas? (Õpilased võivad kasutada erinevaid sõnu, kuid nad peaksid väljendama järgmist põhimõtet: me peaksime näitama tänulikkust Päästja kannatuste eest ristil, järgides Tema eeskuju ustavalt lõpuni vastu pidades.)

Kutsuge õpilasi üles jagama sotsiaalmeedias oma tundeid Päästja kohta ja mida nad on otsustanud teha, et olla truud nendele tunnetele.

Õpilase lugemismaterjal

• Matteuse 27:26–54; Luuka 23:34–46; Johannese 10:11–18, 19:10–11, 19–37; 1. Nefi 19:9.

• Jeffrey R. Holland. Ükski ei olnud Temaga. – 2009. a kevadine üldkonverents.