Seminarid ja instituudid
2. õppetund: Jeesus Kristus on kogu inimajaloo keskmeks


2. õppetund

Jeesus Kristus on kogu inimajaloo keskmeks

Sissejuhatus

Tunnistades Jeesuse Kristuse olulisest rollist Taevase Isa plaanis, on kaasaja prohvetid kuulutanud: „Me tunnistame pühalikult, et Tema elu, mis on kogu inimajaloo keskmeks, ei saanud algust Petlemmas ega lõppenud Kolgatal.” (Elav Kristus: apostlite tunnistus. – Liahoona, aprill 2000, lk 2–3) See õppetund aitab õpilastel paremini mõista, et Taevane Isa rajas oma päästmisplaani surelikkusele eelnevas elus ja määras Jehoova, sünnieelse Jeesuse Kristuse, keskseks kujuks selles plaanis. Õpilasi julgustatakse Jeesust Kristust oma surelikus elus kesksele kohale panema.

Ettevalmistav materjal

  • Robert D. Hales. Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügisene üldkonverents.

  • Dallin H. Oaks. The Great Plan of Happiness. – Ensign, nov 1993, lk 72–75.

Õpetamissoovitused

Alma 12:22–34

Päästja on Jumala plaanis kesksel kohal

Näidake Seitsmekümne Kvoorumi liikme, vanem Alexander B. Morrisoni järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mille esitas Taevane Isa oma lastele surelikkusele eelnenud elus.

Vanem Alexander B. Morrison

„Kaua aega tagasi, enne kui eksisteeris maailm, kus me kõik praegu elame, rajas Jumal, meie Isa, plaani. ‥ [See] plaan pakkus täiusliku võimaluse kõikidele Jumala lastele saada surematus ja igavene elu.” (Life—the Gift Each Is Given. – Ensign, dets 1998, lk 15–16)

  • Milliseid õnnistusi võime me vanem Morrisoni sõnade kohaselt Jumala plaani osana saada? (Selgitage, et surematus viitab ülestõusmisele – pärast mida me enam kunagi füüsiliselt ei sure – ja igavene elu viitab Jumala elu sarnasele elule.)

Paluge õpilastel lugeda salmi Alma 12:25 ja leida, kuidas Alma rääkis Jumala plaanist ja millal see oli valmistatud. Paluge neil leitu kohta aru anda. (Alma õpetas, et Jumala „lunastusplaan” oli valmistatud „maailma rajamisest peale”. Kui õpilased on vastanud, võite ära märkida, et teised Jumala plaani nimetused on „suure Looja halastav plaan” (2Ne 9:6), „päästmisplaan” (Al 24:14), „Igavese Jumala suur plaan” (Al 34:9), „suur õnneplaan” (Al 42:8), ja „igavikuline leping” (ÕL 22:1; 45:9; 66:2).)

Paluge õpilastel paarides uurida salme Alma 12:22–32, otsides põhjuseid, miks kutsutakse Jumala plaani lunastusplaaniks. Kui aega on olnud piisavalt, paluge mõnel õpilasel teistele rääkida, mida nad leidsid. Aidake õpilastel neid salme paremini mõista, küsides:

  • Milline oleks Alma sõnade kohaselt meie igavene saatus ilma lunastusplaanita? (Ilma lunastusplaanita ei saaks olla mingit surnute ülestõusmist või lunastust pattudest, see jätaks inimkonna kadunud ja langenud olukorda ning igavesti füüsilise ja vaimse surma seisundisse (vt ka 2Ne 9:6–13).)

  • Miks oli oluline, et meile valmistataks tee nendest seisunditest ülesaamiseks?

Paluge ühel õpilasel lugeda ette Alma 12:33–34. Paluge õpilastel teksti jälgida ja leida, mida Jumal tegi, et oma lapsi lunastada. Aidake õpilastel leida nendes salmides toodud õpetust või põhimõtet, küsides:

  • Kuidas te võtaksite kokku, mida Jeesus meie jaoks Jumala plaanis võimalikuks teeb? (Võimalikud vastused: kui me meelt parandame ja oma südant kõvaks ei tee, saame me armu ja andestust oma pattudele Jumala ainusündinud Poja kaudu. Ainult Jeesuse Kristuse kaudu võime me saada andestust pattudele ja tulla Taevase Isa juurde.

Tunnistage, et Jeesus Kristus on keskne Jumala plaanis ja Tema lepituse kaudu on meile antud võimalus saada surematus ja igavene elu.

Aabrahami 3:24–27; 1. Peetruse 1:19–20

Jeesus Kristus määrati meie Päästjaks

Paluge õpilastel uurida Aabrahami 3:24–27 ja 1. Peetruse 1:19–20, otsides, mida need kirjakohad õpetavad Päästja rollist Jumala plaanis. Seejärel esitage järgmisi küsimusi: (NB! Õpilastelt küsimusi küsides aitate neil õppida pühakirjakohti analüüsima ja leidma neis õpetatavaid põhimõtteid.)

  • Mida mõeldakse salmis Aabrahami 3:26 fraasidega „esimene seisund” ja „teine seisund”? (Esimene seisund viitab surelikkusele eelnevale elule ja teine seisund surelikule elule.)

  • Kes on need kolm isikut, keda mainitakse kirjakohas Aabrahami 3:27, ja mida nad tegid? (Taevane Isa, Jeesus Kristus ja Saatan. Rõhutage, et surelikkusele eelnevas elus määras Taevane Isa oma esmasündinud Poja Jeesuse Kristuse keskseks kujuks oma plaanis.)

Tehke kindlaks, et õpilased mõistavad, et Jeesust tunti surelikkusele eelnevas elus Jehoovana. Seejärel küsige:

  • Kui Jehoova ütles Isale: „Siin ma olen, saada mind”, siis mida Ta kohustus tegema surelikkuses? (Õpetama oma evangeeliumi, rajama oma Kiriku, kannatama ja surema meie pattude eest ja tõusma surnuist.)

  • Milliseid tulevikuvõimalusi andis meile see, et Taevane Isa valis Jehoova meie Lunastajaks?

Paluge õpilastel uurida salmi Moosese 4:2, otsides teisi tähtsaid tõdesid, miks Taevane Isa valis Jehoova meie Päästjaks ja Lunastajaks. Kui õpilased leitut selgitavad, tehke kindlaks, et nad märkavad järgmiseid tõdesid: Jehoova valiti algusest peale. Üks põhjus, miks Jehoova valiti, on see, et ta soovis teha Isa tahet ja anda kogu hiilgust Isale. Et neid tõdesid veelgi enam rõhutada, näidake ja lugege ette avaldus vanem Jeffrey R. Hollandilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist.

Vanem Jeffrey R. Holland

„[Jeesus Kristus] oli ilmselgelt ainuke piisavalt alandlik ja teenimisvalmis isik surelikkusele eelnenud nõupidamisel, keda [igavese lepituse täideviimiseks] ette määrata” (Jeesuse Kristuse lepitus. – Liahoona, märts 2008, lk 35).

Paluge õpilastel ette kujutada, kuidas oleks olnud viibida selle juures, kui Taevane Isa ütles kõikidele oma lastele, et Tema esmasündinud Poeg Jehoova saab meie Päästjaks. Seejärel näidake prohvet Joseph Smithi (1805–1844) järgnevaid sõnu ja paluge ühel õpilasel need ette lugeda.

Prohvet Joseph Smith

„Taevas peetud esimesel nõupidamisel olime me kõik kohal ja nägime, kuidas Päästja valiti ja määrati ja tehti päästmisplaan ning me andsime sellele oma heakskiidu” (Teachings of Presidents of the Church: Joseph Smith, 2007, lk 209).

  • Mida te enda arust Jehoova kohta teadsite, mis pani teid toetama Tema kutset ja määramist meie Päästjaks ja Lunastajaks?

Näidake järgmist avaldust vanem Neal A. Maxwellilt (1926–2004) Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Seejärel andke õpilastele paar minutit aega, et kirjutada üles oma mõtteid ja tundeid Päästja kohta, kui nad mõtisklevad vanem Maxwelli õpetatud jumalike tõdede üle.

Vanem Neal A. Maxwell

„Kunagi pole keegi pakkunud nii rohkelt nii paljudele nii väheste sõnadega kui Jeesus, kui ta ütles: „Siin ma olen, saada mind!” (Aabr 3:27)” (Jesus of Nazareth, Savior and King. – Ensign, mai 1976, lk 26)

Võite paluda paaril õpilasel kirjapandut klassiga jagada.

Päästja asetamine kesksele kohale meie surelikus elus

Paluge õpilastel vaadata veel kord salmi Aabrahami 3:25, kus me õpime, et Taevane Isa lõi surelikkuse proovilepaneku selleks, et näha, kas me kuuletume Tema käskudele. Näidake järgnevalt toodud avaldust vanem Robert D. Halesilt Kaheteistkümne Apostli Kvoorumist. Paluge ühel õpilasel see avaldus ette lugeda, samal ajal kui teised püüavad leida, millise valiku me peame tegema osana meie proovilepanekust surelikkuses.

Vanem Robert D. Hales

„Mõelge: me valisime ennemaises elus, et järgime Päästjat, Jeesust Kristust! Ja et me seda tegime, lasti meil tulla maa peale. Ma tunnistan, et valides ka siin, maa peal, et järgime Päästjat, saame igavikes veelgi suuremaid õnnistusi. Aga olgu ka teada: me peame jätkuvalt valima Päästja järgimise. Kaalul on igavik ning igavese elu saamise aluseks on valikuvabaduse tark kasutamine ja meie teod” (Valikuvabadus: eluplaani alus. – 2010. a sügisene üldkonverents).

Et aidata õpilastel leida ja mõista vanem Halesi õpetatud tõepõhimõtet, esitage järgmised küsimused:

  • Mida te õpite vanem Halesi avaldusest meie valikute kohta selles elus? (Kui õpilased on vastanud, tunnistage, et kui me otsustame panna Päästja oma maapealses elus esikohale, saame me suuremaid õnnistusi igavikus.)

  • Mida te arvate, et vanem Hales mõtles fraasiga „kaalul on igavik”?

  • Millised hoiakud ja tegevused näitavad, et keegi on otsustanud järgida Jeesust Kristust? (Kirjutage õpilaste vastused tahvlile.)

Selgitage, et enamikul meist on kerge pühapäeviti Päästjale keskenduda. Kuid kuidas võiksime nädala jooksul rohkem Temale keskenduda? Andke õpilastele aega mõtiskleda selle üle, mida nad on täna teinud, et Päästjale keskenduda. Kutsuge neid kirjutama üles midagi, mida nad võivad kohe teha, et Päästjast saaks keskpunkt nende elus. Innustage neid vaikselt Taevasele Isale lubama, et nad järgivad üleskirjutatut.

Lõpetage õppetund, jagades tunnistust täna õpetatud tõdedest.

Õpilase lugemismaterjal