Pühakirjalood
Naisprohvet Deboora


„Naisprohvet Deboora”, Vana Testamendi lood (2022)

„Naisprohvet Deboora”, Vana Testamendi lood

Kohtumõistjate 4–5

Naisprohvet Deboora

Juht, kes aitas Iisraelil Issandat usaldada

Naisprohvet Deboora

Deboora oli naisprohvet, ustav Iisraeli juht, kes sai Issandalt inspiratsiooni. Tema rahvas oli lõpetanud Issanda käskude pidamise ja kaananlased valitsesid nende üle. Kahekümne aasta pärast hakkasid iisraellased Issanda abi paluma.

Kohtumõistjate 4:1–5

Deboora palvetamas

Issand kuulis nende palveid. Ta käskis Debooral koguda kokku iisraellaste armee, et võidelda kaananlaste vastu.

Kohtumõistjate 4:6

Deboora räägib sõjameestega

Kaananlaste sõjaväes oli palju sõdureid ja sõjavankreid. See hirmutas Iisraeli armeed, kuid mitte Deboorat. Ta teadis, et Issand aitab neid.

Kohtumõistjate 4:3, 7

Baarak palub Debooral kaasa minna

Baarak oli Iisraeli sõjaväe juht. Ta ei tahtnud võidelda. Kuid ta arvas, et kui Deboora läheb sõjaväega kaasa, kaitseb Issand neid. Deboora oli nõus minema. Ta kuulutas prohvetlikult, et naine alistab kaananlaste armee juhi Siisera.

Kohtumõistjate 4:8–9

Deboora sõjaväega mäetipus

Iisraeli sõjavägi kogunes mäele ja kaananlased kogunesid orgu. Deboora käskis Baarakil mäest alla minna. Ta lubas, et Issand on nendega.

Kohtumõistjate 4:12–14

Sõjavankrid uhutakse tormis minema

Issand saatis vihma ja vesi uhas ära kaananlaste sõjavankrid. Paljud kaananlased uppusid jõevetes, kuid Siisera põgenes.

Kohtumõistjate 4:15, 17; 5:4–5, 19–22

Jael kutsub Siisera telki

Naine nimega Jael elas lähedal asuvas telgis. Ta nägi Siiserat põgenemas ja käskis tal end telki peita. Jael teadis, et ta on kaananlaste sõjaväe juht ja tappis ta, et ta ei saaks rohkem inimesi vigastada.

Kohtumõistjate 4:15–21

Deboora vaatab rahulikku linna

Deboora prohvetlik kuulutus läks täide. Kangelaslik naine sai võitu Siiserast. Deboora laulis laulu, et aidata iisraellastel meeles pidada, kuidas Issand nad päästis. Iisraellased pidasid käske ja elasid 40 aastat rahus.

Kohtumõistjate 5:1, 24–27, 31