2. peatükk
Amlisi püüdleb kuningaks ja rahvas hääletab ta maha. Tema järgijad asetavad ta kuningaks. Amlisilased sõdivad nefilastega ja nad saavad lüüa. Laamanlased ja amlisilased ühendavad oma jõud ja nad võidetakse. Alma surmab Amlisi. Ligikaudu 87 eKr.
1 Ja sündis, et nende valitsemise viiendal aastal tekkis rahva seas tüli, sest üks mees, keda kutsuti Amlisiks, tema, olles väga kaval mees, jah, tark mees, mis maailma tarkusesse puutub, tema, olles samasugune mees kui see, kes surmas mõõgaga Giideoni, kes hukati vastavalt seadusele –
2 nüüd, see Amlisi oli oma kavaluse abil tõmmanud endaga kaasa palju inimesi; koguni nii palju, et nad hakkasid muutuma väga võimsaks ja nad püüdsid panna Amlisit rahvale kuningaks.
3 See tekitas ärevust kiriku rahva ja ka kõigi nende seas, keda Amlisi veenmised kaasa ei tõmmanud; sest nad teadsid, et vastavalt nende seadusele peavad niisugused asjad olema kehtestatud rahvahääletusega.
4 Seepärast, kui see oleks võimalik, et Amlisi saaks rahva poolehoiu, tema, olles paheline mees, jätaks nad ilma nende õigustest ja eesõigustest kirikus, sest tema kavatsus oli hävitada Jumala kirik.
5 Ja sündis, et rahvas kogus end kokku üle kogu maa, iga inimene vastavalt oma seisukohale, kas see oli siis Amlisi poolt või vastu, eri rühmadesse, vaieldes palju ja tülitsedes omavahel hämmastaval kombel.
6 Ja nõnda nad kogunesid, et anda oma hääl selles asjas, ja see pandi kohtunike ette.
7 Ja sündis, et rahva hääl oli Amlisi vastu, nii et teda ei pandud rahva üle kuningaks.
8 Nüüd, see põhjustas suurt rõõmu nende südames, kes olid tema vastu; aga Amlisi ärgitas neid üles, kes olid tema poolt, vihale nende vastu, kes tema poolt ei olnud.
9 Ja sündis, et nad kogusid end kokku ja pühitsesid Amlisi oma kuningaks.
10 Nüüd, kui Amlisi tehti kuningaks nende üle, käskis ta neil haarata relvad oma vendade vastu, ja seda ta tegi, et ta võiks allutada nad endale.
11 Nüüd, Amlisi rahvast eristati Amlisi nime järgi, olles kutsutud amlisilasteks, ja ülejäänuid nimetati nefilasteks ehk Jumala rahvaks.
12 Seepärast olid nefilased teadlikud amlisilaste kavatsusest ja seepärast valmistusid nad neid kohtama; jah, nad relvastusid mõõkade ja saablite ja vibude ja noolte ja kivide ja lingudega ning kõiksugu erinevate sõjariistadega.
13 Ja nõnda olid nad ette valmistatud, et kohtuda amlisilastega nende tulekul. Ja neil olid määratud väepealikud ja kõrgemad väepealikud ning ülemjuhatajad vastavalt nende arvule.
14 Ja sündis, et Amlisi relvastas oma mehed kõiksugu erinevate sõjariistadega ja ta määras ka valitsejad ja juhid oma rahvale, juhtima neid sõtta oma vendade vastu.
15 Ja sündis, et amlisilased jõudsid Amnihu künkale, mis oli ida pool Siidoni jõge, mis voolas mööda Sarahemla maast, ja seal hakkasid nad sõdima nefilastega.
16 Nüüd, Alma, olles Nefi rahva ülemkohtunik ja valitseja, seepärast läks ta oma rahvaga, jah, oma väepealike ja ülemjuhatajatega, jah, oma vägede eesotsas amlisilaste vastu võitlema.
17 Ja nad hakkasid tapma amlisilasi Siidonist itta jääval künkal. Ja amlisilased võitlesid nefilastega suure jõuga, nii et paljud nefilastest langesid amlisilaste ees.
18 Ometi Issand tugevdas nefilaste kätt, nii et nad tapsid amlisilasi suurtes tapatalgutes, et need hakkasid nende eest põgenema.
19 Ja sündis, et nefilased ajasid amlisilasi taga terve selle päeva ja tapsid neid suurtes tapatalgutes, nii et amlisilastest oli tapetud kaksteist tuhat viissada kolmkümmend ja kaks hinge ja nefilastest oli tapetud kuus tuhat viissada kuuskümmend ja kaks hinge.
20 Ja sündis, et kui Alma ei suutnud enam amlisilasi taga ajada, lasi ta oma rahval püstitada telgid Giideoni orgu, milline org oli saanud nime Giideoni järgi, kelle Nehor oli oma käega mõõgaga tapnud; ja sellesse orgu püstitasid nefilased ööseks oma telgid.
21 Ja Alma saatis salakuulajad jälgima amlisilaste jääki, et ta võiks teada nende plaane ja nende salasepitsusi, nii et ta võiks end kaitsta nende vastu, et ta võiks hoida oma rahvast hävingust.
22 Nüüd, need, keda ta oli saatnud välja amlisilaste laagrit jälgima, olid Seram ja Amnor ja Manti ja Limher; nemad olid need, kes läksid oma meestega, et jälgida amlisilaste laagrit.
23 Ja sündis, et järgmisel päeval tulid nad suure rutuga tagasi nefilaste laagrisse, olles suures hämmelduses ja hirmust löödud, öeldes:
24 Vaata, me jälgisime amlisilaste laagrit ja oma suureks hämmastuseks me nägime Minoni maal, ülalpool Sarahemla maad, Nefi maa suunas arvukaid laamanlaste vägesid; ja vaata, amlisilased on nendega ühinenud;
25 ja nad on rünnanud meie vendi sellel maal; ja nad on põgenemas nende eest oma pudulojustega ja oma naiste ja lastega meie linna suunas; ja kui me ei kiirusta, võtavad nad meie linna enda kätte ja meie isad ja meie naised ja meie lapsed tapetakse.
26 Ja sündis, et Nefi rahvas võttis oma telgid ja lahkus Giideoni orust oma linna poole, mis oli Sarahemla linn.
27 Ja vaata, kui nad läksid üle Siidoni jõe, laamanlased ja amlisilased, olles sama arvukad kui mere liiv, ründasid neid, et neid hävitada.
28 Ometi nefilased, olles tugevdatud Issanda käega, olles palunud teda vägevalt, et ta päästaks neid nende vaenlaste käest, seepärast Issand kuulis nende hüüde ja tugevdas neid ja laamanlased ja amlisilased langesid nende ees.
29 Ja sündis, et Alma võitles mõõgaga Amlisiga mees mehe vastu ja nad võitlesid ägedalt teineteisega.
30 Ja sündis, et rakendanud suurt usku, hüüdis Alma Jumala mehena, öeldes: Oo Issand, halasta ja jäta mind ellu, et ma võiksin olla sinu käes tööriistaks, et päästa ja hoida seda rahvast!
31 Nüüd, kui Alma oli öelnud need sõnad, võitles ta taas Amlisiga ja ta sai jõudu, nii et ta surmas mõõgaga Amlisi.
32 Ja ta võitles ka laamanlaste kuningaga, aga laamanlaste kuningas põgenes Alma eest ja saatis oma valvurid Almaga võitlema.
33 Aga Alma koos oma valvuritega võitles laamanlaste kuninga valvuritega, kuni ta nad tappis ja ära ajas.
34 Ja nõnda ta puhastas maa või õigemini Siidoni jõe läänepoolse kalda, visates nende laamanlaste kehad, kes olid langenud, Siidoni vetesse, et nii oleks ta rahval ruumi jõge ületada ja võidelda laamanlaste ja amlisilastega lääne pool Siidoni jõge.
35 Ja sündis, et kui nad kõik olid ületanud Siidoni jõe, hakkasid laamanlased ja amlisilased nende eest põgenema vaatamata sellele, et nad olid nii arvukad, et neid ei saadud kokku lugeda.
36 Ja nad põgenesid nefilaste eest kõnnumaa poole, mis oli läänes ja põhjas, kaugele maa piiri taha ja nefilased ajasid neid kõigest jõust taga ja surmasid neid.
37 Jah, nad kohtasid igal pool vastupanu ja neid tapeti ja aeti taga, kuni nad olid hajutatud läänes ja põhjas, kuni nad olid jõudnud kõnnumaale, mida kutsuti Hermontsiks, ja see oli see osa kõnnumaast, mis oli täis metsikuid ja näljaseid kiskjaid.
38 Ja sündis, et paljud surid kõnnumaal oma haavade kätte ja need kiskjad ja ka raisakotkad õgisid neid ja nende luud on leitud ja kuhjatud maa peale.