Kellegi või millegi usaldamine. Kõige sagedasema kasutuse järgi pühakirjades on usk Jeesuse Kristuse usaldamine või tema peale kindel olemine, mis paneb inimest temale kuuletuma. Selleks, et usk viiks inimese päästmiseni, peab selle keskmes olema Jeesus Kristus. Viimse aja pühad usuvad ka Isasse Jumalasse, Pühasse Vaimu, preesterluse väesse ja teistesse taastatud evangeeliumi olulistesse seisukohtadesse.
Usuga käib kaasas lootus asjadele, mida pole näha, kuid mis on õiged (Hb 11:1; Al 32:21; Et 12:6). Usku sütitab evangeeliumi kuulmine, mida õpetavad Jumala saadetud volitatud kuulutajad (Rm 10:14–17). Imed ei tekita usku, vaid tugev usk kujuneb kuulekusest Jeesuse Kristuse evangeeliumile. Teiste sõnadega tuleb usk õigemeelsuse kaudu (Al 32:40–43; Et 12:4, 6, 12; ÕL 63:9–12).
Tõeline usk toob endaga imed, nägemused, unenäod, tervenemise ja kõik annid, mida Jumal annab oma pühadele. Usu läbi saadakse andeks oma patud ja ollakse lõpuks võimelised elama Jumala juures. Usu puudumine viib meeleheiteni, mis tuleb süütegudest (Mn 10:22).