Volitus Vt ka Ametisse pühitsema; Kutse, kutsuma, kutsutud Jumala poolt; Preesterlus; Preesterluse võtmed; Vägi Luba, mis on antud maa peal meestele, kes on kutsutud või pühitsetud tegutsema Jumala töö tegemisel Isa Jumala või Jeesuse Kristuse eest ja nimel. Mina olen sind läkitanud, 2Ms 3:12–15. Sina räägi kõik, mida ma sind käsin! 2Ms 7:2. Ta andis oma kaheteistkümnele jüngrile meelevalla, Mt 10:1. Mitte teie ei ole mind valinud, vaid mina olen teid valinud ja olen teid seadnud, Jh 15:16. Nefi ja Lehhi jutlustasid suure volitusega, Hl 5:18. Heelamani poeg Nefi oli Jumala mees, kellele oli antud suur Jumala vägi ja volitus, Hl 11:18 (3Ne 7:17). Jeesus andis väe ja volituse kaheteistkümnele nefilasele, 3Ne 12:1–2. Joseph Smith kutsuti Jumala poolt ja pühitseti, ÕL 20:2. Keegi ei saa jutlustada minu evangeeliumi või üles ehitada minu kirikut ilma, et ta oleks pühitsetud ja kirikule on teada, et tal on volitus, ÕL 42:11. Vanemad peavad jutlustama evangeeliumi, tegutsedes volitusega, ÕL 68:8. Melkisedeki preesterlusel on volitus toimetada vaimsetes asjades, ÕL 107:8, 18–19. Mida iganes tehakse jumaliku volitusega, see saab seaduseks, ÕL 128:9. Igaüks, kes jutlustab või sooritab talitusi Jumala nimel, peab olema kutsutud Jumala poolt nende vahendusel, kes on volitatud, UA 1:5.