Mõjuvõimas või vastutav ametikoht mingis organisatsioonis. Pühakirjades kasutatu kohaselt tähendab see sageli preesterluse volitusega ametit. Võib tähendada ka selle ameti juurde käivaid kohustusi või inimest, kellele see amet antud on.
Me suurendasime oma ametit Issandale, Jb 1:19 .
Melkisedek võttis vastu ülempreesterluse ameti, Al 13:18 .
Inglite teenimise ülesanne on kutsuda inimesi meeleparandusele, Mn 7:31 .
Ühtegi isikut ei või selles kirikus pühitseda ühessegi ametisse ilma hääletamiseta selles Kirikus, ÕL 20:65 .
Püsigu igaüks omaenda ametis, ÕL 84:109 .
Juhatajad ehk juhtivad ametikandjad määratakse nende seast, kes on pühitsetud nende kahe preesterluse ametitesse, ÕL 107:21 .
Selgitatakse nende kohustusi, kes juhivad preesterluse kvoorumite ameteid, ÕL 107:85–98 .
Õppigu iga mees oma kohust ja õppigu tegutsema selles ametis, millesse ta on määratud, ÕL 107:99–100 .
Ma annan teile minu preesterlusse kuuluvad ametikandjad, ÕL 124:123 .