Kõrv Vt ka Kuulda võtma Pühakirjades sümboliseerib kõrv sageli inimese suutlikkust kuulda ja mõista Jumala asju. Kõrvad neil on, aga nad ei kuule, Ps 115:6. Issand äratab mu kõrva, et ma kuuleksin, Js 50:4–5 (2Ne 7:4–5). Kellel kõrvad on, see kuulgu! Mt 11:15. Nad kuulevad raskesti oma kõrvadega, Mt 13:15 (Ms 6:27). Silm ei ole näinud ja kõrv ei ole kuulnud, mis Jumal on valmistanud neile, kes teda armastavad, 1Kr 2:9 (ÕL 76:10). Kurat sosistab neile kõrva, 2Ne 28:22. Avage oma kõrvad, et te võiksite kuulda! Mo 2:9 (3Ne 11:5). Mind kutsuti palju kordi ja ma ei tahtnud kuulda, Al 10:6. Hoia oma kõrvad lahti minu sõnadele! Al 36:1 (Al 38:1; ÕL 58:1). Pole kõrva, mis ei saa kuulma, ÕL 1:2. Kõrvad lähevad lahti alandlikkuse ja palve kaudu, ÕL 136:32.