Aupaklik suhtlemine Jumalaga, mille vältel tänatakse ja palutakse õnnistusi. Palved on suunatud meie Taevasele Isale Jeesuse Kristuse nimel. Palved võivad olla kas valjuhäälsed või vaiksed. Palveks võivad olla ka mõtted, kui need on suunatud Jumalale. Õigete laul võib olla Jumalale nagu palve (ÕL 25:12).
Palve eesmärgiks ei ole muuta Jumala tahet, vaid kindlustada endale ja teistele õnnistused, mida Jumal on juba nõus andma, kuid selleks, et neid saada, tuleb meil neid paluda.
Me palvetame Isa poole Kristuse nimel (Jh 14:13–14; 16:23–24). Kristuse nimel palvetamine on tõepoolest võimalik, kui meie soovid ühtivad Kristuse soovidega (Jh 15:7; ÕL 46:30). Siis palume me seda, mida Jumalal on niisiis võimalik anda (3Ne 18:20). Mõned palved jäävad vastuseta, kuna need ei kujuta mingil viisil Kristuse soovi, vaid nende taga on selle asemel inimese omakasupüüdlikkus (Jk 4:3; ÕL 46:9). Tõepoolest, kui me palume Jumalalt midagi ebaõiglast, pöördub see meie süüdimõistmiseks (ÕL 88:65).