Sünagoog

Usuotstarbel kasutatav kohtumispaik. Uue Testamendi aegadel oli sealne mööbel tavaliselt lihtne, koosnedes laekast seaduse- ja muude pühade kirjutuste rullraamatutega, lugemislauast ja jumalakummardajate istekohtadest.

Igat sünagoogi juhtis kohalik vanematekogu. Nemad otsustasid, keda vastu võtta ja kes välja jätta (Jh 9:22; 12:42). Kõige tähtsam ametnik oli kogudusekoja ülem (Lk 13:14; Mk 5:22). Ta oli tavaliselt kirjatundja, kandis hoolt hoone eest ja jälgis teenistuste läbiviimist. Vaimuliku kohustusi täitis kojasulane (Lk 4:20).

Sünagoog oli igas linnas, kus elasid juudid, nii Palestiinas kui ka mujal. Sellest oli suur abi Jeesuse Kristuse evangeeliumi levitamisel, sest Kiriku varajased misjonärid võisid tavaliselt sünagoogides kõneleda (Ap 13:5, 14; 14:1; 17:1, 10; 18:4). See oli tavakohane ka nii Mormoni Raamatu misjonäride (Al 16:13; 21:4–5; 32:1) kui käesoleva evangeeliumiajajärgu varajaste misjonäride seas (ÕL 66:7; 68:1).