Moosese seadus

Jumal andis Moosese kaudu Iisraeli kojale seaduse, et vahetada välja kõrgem seadus, millele neil ei õnnestunud kuuletuda (2Ms 34; JST, 2Ms 34:1–2; JST, 5Ms 10:2). Moosese seadus koosnes paljudest põhimõtetest, reeglitest, kombetalitustest, rituaalidest ja sümbolitest, et tuletada inimestele meelde nende ülesandeid ja kohustusi. Selle juurde kuulus seadus, mis hõlmas moraalseid, eetilisi, usulisi ja füüsilisi käske ja tegusid – sh ohverdusi (3Ms 1–7) – mille eesmärgiks oli tuletada neile meelde Jumalat ja nende kohustust tema suhtes (Mo 13:30). Seaduse juurde kuulusid usk, meeleparandus, vees ristimine ja pattude andekssaamine nagu ka kümme käsku ning paljud teised kõrge eetilise ja moraalse väärtusega käsud. Suur osa sellest kombetalituslikust seadusest täitus Jeesuse Kristuse surma ja ülestõusmisega, mis tegi lõpu ohverdamisele verevalamise kaudu (Al 34:13–14). Seda seadust haldas Aaroni preesterlus ja see oli ettevalmistavaks evangeeliumiks, et tuua selle pooldajaid Kristuse juurde.