Iisrael
Iisrael on nimi, mille Issand pani Vanas Testamendis Iisaki pojale ja Aabrahami pojapojale Jaakobile (1Ms 32:29; 35:10). Nimi Iisrael võib viidata Jaakobile endale, tema järeltulijatele või kuningriigile, mis oli kunagi Vana Testamendi ajal nende järeltulijate valduses (2Sm 1:24; 23:3). Kui Mooses oli juhatanud Iisraeli lapsed Egiptuse vangistusest välja (2Ms 3–14), olid nad üle kolmesaja aasta kohtumõistjate valitsuse all. Alates kuningas Saulist valitsesid ühinenud Iisraeli üle kuningad. See oli nii kuni Saalomoni surmani, mil kümme suguharu hakkasid vastu Rehabeamile, et moodustada eraldi rahvas. Pärast Iisraeli kuningriigi jagunemist jätsid põhjapoolsed suguharud suurema kooslusena endale Iisraeli nime, samas kui lõunakuningriiki kutsuti Juudaks. Tänapäeval kutsutakse Iisraeliks ka Kaananimaad. Üheks Iisraeli tähenduseks on tõeline Kristusesse uskuja (Rm 10:1; 11:7; Gl 6:16; Ef 2:12).
Iisraeli kaksteist suguharu
Aabrahami pojapojal Jaakobil, kelle nimi muudeti Iisraeliks, oli kaksteist poega. Nende järeltulijaid tuntakse Iisraeli kaheteistkümne suguharuna või Iisraeli lastena. Kaksteist suguharu on järgmised: Ruuben, Siimeon, Leevi, Juuda, Issaskar ja Sebulon (Jaakobi ja Lea pojad); Daan ja Naftali (Jaakobi ja Billa pojad); Gaad ja Aaser (Jaakobi ja Silpa pojad); Joosep ja Benjamin (Jaakobi ja Raaheli pojad) (1Ms 29:32–30:24; 35:16–18).
Jaakob andis iga suguharu juhile enne oma surma õnnistuse (1Ms 49:1–28). Täiendava teabe saamiseks vt Jaakobi poegade nimesid.
Ruuben, Jaakobi esimese naise Lea esmasündinu, jäi ilma oma esmasünniõiguse õnnistusest ja kahekordsest pärandiosast kõlblusetuse tõttu (1Ms 49:3–4). Esmasünniõigus läks seejärel Joosepile, kes oli Jaakobi teise naise Raaheli esmasündinu (1Aj 5:1–2). Leevi, kelle suguharu Issand oli valinud teenima oma preesterluse täituritena, ei saanud pärandit, kuna neil oli eriline teenimiskutse kõigi suguharude seas. See võimaldas jagada Joosepi kahekordse pärandiosa Joosepi poegade Efraimi ja Manasse vahel (1Aj 5:1; Jr 31:9), keda loeti Iisraeli eraldi suguharudeks (JST, 1Ms 48:5–6).
Juuda suguharu liikmed pidid olema valitsejad kuni Messia tulekuni (1Ms 49:10; JST, 1Ms 50:24). Viimsel ajal on Efraimi suguharul eriline võimalus viia maailmale sõnum evangeeliumi taastamisest ja koguda kokku hajutatud Iisrael (5Ms 33:13–17). Tuleb aeg, mil Efraim saab Jeesuse Kristuse evangeeliumi kaudu juhirolli kõigi Iisraeli suguharude ühendamisel (Js 11:12–13; ÕL 133:26–34).
Iisraeli hajutamine
Issand hajutas ja vaevas Iisraeli kahteteistkümmet suguharu nende õigemeelsusetuse ja vastuhaku tõttu. Samas kasutas Issand oma väljavalitud rahva sellist hajutamist maailma rahvaste hulka selleks, et neid rahvaid õnnistada.
Iisraeli kokkukogumine
Iisraeli koda kogutakse kokku viimsel ajal enne Kristuse tulemist (UA 1:10). Issand kogub kokku oma rahva Iisraeli, kui nad võtavad ta omaks ja peavad kinni tema käskudest.
Iisraeli kümme kadunud suguharu
Need kümme Iisraeli suguharu moodustasid Iisraeli põhjakuningriigi ja nad viidi vangidena Assurisse 721 eKr. Tol ajal läksid nad „põhjapoolsetele maadele” ja jäid teistele teadmata kadunuks. Viimsel ajal tulevad nad tagasi.