Peetrus

Uues Testamendis tunti Peetrust algselt Siimonana (2Pt 1:1), Betsaida kalamehena, kes elas koos oma naisega Kapernaumas. Jeesus tegi terveks Peetruse ämma (Mk 1:29–31). Peetrus kutsuti koos oma venna Andreasega Jeesuse Kristuse jüngriks (Mt 4:18–22; Mk 1:16–18; Lk 5:1–11). Issand andis talle arameakeelseks nimeks Keefas, mille tähenduseks on „nägija” või „kivi” (Jh 1:40–42; JST, Jh 1:42). Kuigi Uues Testamendis mainitakse mõnda Peetruse surelikku nõrkust, selgitatakse seal ka seda, et ta sai neist jagu ning sai tugevaks läbi oma usu Jeesusesse Kristusesse.

Peetrus tunnistas, et Jeesus on Kristus ja Jumala poeg (Jh 6:68–69) ning Issand valis ta hoidma kuningriigi võtmeid maa peal (Mt 16:13–18). Peetrus nägi Kirgastamise mäel nii muudetud Päästjat kui ka Moosest ja Eelijat (Mt 17:1–9).

Peetrus oli oma eluajal peaapostel. Pärast Päästja surma, ülestõusmist ja taevasseminekut kutsus tema Kiriku kokku ja juhatas apostli ametissekutsumist Juudas Iskarioti asemele (Ap 1:15–26). Peetrus ja Johannes tegid terveks mehe, kes oli sünnist saadik halvatud (Ap 3:1–16), ja nad vabastati imekombel vanglast (Ap 5:11–29; 12:1–19). Just Peetruse teenimistöö kaudu jõudis evangeelium esimest korda paganateni (Ap 10–11). Viimsel ajal tuli Peetrus koos Jaakobuse ja Johannesega taevast ning andis Melkisedeki preesterluse ja selle võtmed Joseph Smithile ja Oliver Cowderyle (ÕL 27:12–13; 128:20).