Au Vt ka Austus; Lugu pidama Sõna tavatähenduseks pühakirjades on lugupidamise ja aupaklikkuse üles näitamine kellegi või millegi vastu. Sa pead oma isa ja ema austama, 2Ms 20:12 (1Ne 17:55; Mo 13:20). Austa Jehoovat oma varandusega! Õp 3:9. Kes mind teenib, seda tahab Isa austada, Jh 12:26. Mehed, osutage naisele austust! 1Pt 3:7. Rahvas austab mind huultega, 2Ne 27:25 (Js 29:13). Ma ei otsi maailma au, Al 60:36. Kurat hakkas mulle vastu, öeldes: Anna mulle oma au, mis on minu vägi! ÕL 29:36. Ustavad kroonitakse auga, ÕL 75:5 (ÕL 124:55). Issandale valmistab rõõmu austada neid, kes teda teenivad, ÕL 76:5. Nad ei ole valitud, kuna nad taotlevad austust inimestelt, ÕL 121:34–35. Me usume, et seadusi tuleb austada ja toetada, UA 1:12 (ÕL 134:6).