Õpiabid
Galilea


Galilea

Muistsel ja kaasajal Iisraeli põhjapoolseim, Jordani jõest ja Galilea merest läände jääv piirkond. Galilea on umbes sada kilomeetrit pikk ja viiskümmend kilomeetrit lai maa-ala. Muistsel ajal oli sealne maa üks parimaid ja sealsed linnad ühed asustatuimad Iisraelis. Galilead läbisid tähtsad maanteed, mida mööda pääses Damaskusesse, Egiptusesse ja Iisraeli idaossa. Sealne suurepärane kliima ja viljakas pinnas andsid head oliivi-, nisu-, odra- ja viinamarjasaaki. Galilea mere äärne kalandus oli suureks väliskaubanduse ja suurepäraseks rikastumise allikaks. Päästja veetis suure osa oma ajast Galileas.

Galilea meri

Galilea meri asub Põhja-Iisraelis. Vanas Testamendis kutsuti seda ka Kinnereti järveks ning Uues Testamendis Gennesareti või Tibeeria järveks. Jeesus pidas selle ääres mitu jutlust (Mt 13:2). Meri on pirnikujuline, 20 km pikk ja kõige laiemast kohast 12 km lai. Asub 207 m alla merepinna, mistõttu on õhk selle ümber sageli päris kuum. Mägedest alla tungiv külm õhk põhjustab järve kohal hõljuva kuuma õhu massiga kohtudes sageli ootamatuid torme (Lk 8:22–24).