Eesriie, loor

Sõna, mille tähenduseks pühakirjades on 1) vahesein, mis eraldab tabernaaklis või templis eri alasid, 2) Jumala ja inimese eraldatuse sümbol, 3) õhuke riie, mida inimesed kannavad näo- või peakattena, või 4) Jumalalt kaasa saadud omadus unustada, mis ei lase inimestel mäletada surelikkusele eelnenud elu.