Pauluse kirjad
Neliteist raamatut Uues Testamendis, mis olid algselt apostel Pauluse kirjad Kiriku liikmetele. Need võib jagada järgmistesse rühmadesse:
Esimene ja teine kiri tessalooniklastele (50–51 pKr)
Paulus kirjutas kirjad tessalooniklastele Korintosest oma teise misjonirännaku ajal. Tema tööd Tessaloonikas kirjeldatakse Apostlite tegude 17. peatükis. Ta tahtis naasta Tessaloonikasse, kuid ei saanud seda teha (1Ts 2:18). Seetõttu saatis ta Timoteose pöördunuid rõõmustama ja tooma temale sõna, kuidas neil läheb. Esimese kirja kirjutas ta tänulikkusest Timoteose tagasituleku eest. Teise kirja kirjutas ta veidi aega hiljem.
Esimene ja teine kiri korintlastele, kiri galaatlastele, kiri roomlastele (55–57 pKr)
Paulus kirjutas kirjad korintlastele oma kolmanda misjonirännaku ajal, et vastata küsimustele ja teha lõpp korratusele Korintose pühade seas.
Kiri galaatlastele võis olla kirjutatud mitmele Kiriku üksusele terves Galaatias. Mõned Kiriku liikmed olid hülgamas evangeeliumi, soosides juutide seadust. Selles kirjas selgitas Paulus Moosese seaduse otstarvet ja vaimse usundi väärtust.
Paulus kirjutas kirja roomlastele Korintosest osalt selleks, et valmistada Rooma pühasid ette tema loodetavaks külaskäiguks. Selles kirjas kinnitatakse ka õpetusi, mille üle vaidlesid mõned juudid, kes olid võtnud omaks kristluse.
Kirjad filiplastele, koloslastele, efeslastele, Fileemonile ja heebrealastele (60–62 pKr)
Paulus kirjutas need kirjad, kui ta oli esimest korda Roomas vangis.
Paulus kirjutas kirja filiplastele peamiselt selleks, et väljendada oma tänulikkust ja kiindumust Filippi pühade vastu ning et tuua neile rõõmu, kuna tema pikk vangistus tegi neile meelehärmi.
Paulus kirjutas kirja koloslastele, kui oli saanud teate, et Kolossa pühad olid langemas suurde eksimusse. Nad uskusid, et täiuslikkus tuleb pigem pelgast väliste talituste hoolikast järgimisest kui kristliku iseloomu kasvatamisest.
Kiri efeslastele on väga tähtis, kuna seal on kirjas Pauluse õpetused Kristuse Kiriku kohta.
Kiri Fileemonile on erakiri orjast Oneesimosest, kes oli röövinud oma isandat Fileemoni ja põgenenud Rooma. Paulus saatis Oneesimose isanda juurde tagasi, kaasas see kiri, milles ta palub, et Oneesimosele andestataks.
Paulus kirjutas kirja heebrealastele, Kiriku juudi rahvusest liikmetele, veenmaks neid selles, et Moosese seadus oli Kristuses täide läinud ja et Kristuse evangeeliumi seadus on tulnud selle asemele.
Esimene ja teine kiri Timoteosele, kiri Tiitusele (64–65 pKr.)
Paulus kirjutas need kirjad pärast seda, kui ta Roomas esimest korda vanglast vabastati.
Paulus läks Efesosse, kuhu ta jättis Timoteose, et peatada teatud teooriate levik, kavatsedes hiljem sinna tagasi minna. Timoteosele kirjutas ta oma esimese kirja arvatavasti Makedooniast, et anda talle nõu ja innukust tema kohustuste täitmisel.
Paulus kirjutas kirja Tiitusele ajal, mil ta oli vanglast väljas. Ta võis olla käinud Kreetal, kus Tiitus teenis. Kiri käsitleb peamiselt õigemeelset elu ja korda Kirikus.
Paulus kirjutas oma teise kirja Timoteosele, kui oli vangis teist korda, veidi enne oma märtrisurma. Selles kirjas on Pauluse viimased sõnad ning see näitab, millise imelise vapruse ja usaldusega ta surmaga silmitsi seisis.