Vihkama, vihkamine Vt ka Armastus; Kättemaks; Vaen, vihavaen Vihkamine on tõsine sallimatus kellegi või millegi suhtes. Mina, Jumal, nuhtlen vanemate süü laste kätte, neile, kes mind vihkavad, 2Ms 20:5. Neid kuut asja vihkab Jehoova, Õp 6:16. Alp inimene põlgab ema, Õp 15:20. Ta on põlatud ja inimestest hüljatud, Js 53:3. Tema kas vihkab üht ja armastab teist või hoiab ühe poole ega hooli teisest, Mt 6:24. Te saate kõikide vihaalusteks minu nime pärast, Mt 10:22. Igaüks, kes teeb kurja, vihkab valgust, Jh 3:20. Ükski ärgu põlaku sinu noorust, 1Tm 4:12. Kuna nad on rikkad, põlgavad nad vaeseid, 2Ne 9:30. Ärge põlake Jumala ilmutusi! Jb 4:8. Nendel oli igavene viha meie vastu, Jb 7:24. Inimesed peavad Jumala nõuandeid tühiseks ning põlgavad tema sõnu, ÕL 3:7. Mind vihati ja kiusati taga, kuna ma ütlesin, et olin näinud nägemust, JSA 1:25.