Kaastunne Vt ka Armastus; Halastav, halastus; Ligimesearmastus Pühakirjades tähendab kaastunne sõna otseses mõttes „üheskoos talumist”. See tähendab ka osavõtlikkust, armulikkust ja halastust teise suhtes. Jehoova kutsus oma rahvast halastust osutama, Sk 7:8–10. Jeesusel oli hale meel, Mt 9:36 (Mt 20:34; Mk 1:41; Lk 7:13). Ühe samaarlase meel läks haledaks, Lk 10:33. Olge kaastundlikud! 1Pt 3:8. Kristus on täis kaastunnet inimlaste vastu, Mo 15:9. Mu süda on täis kaastunnet teie vastu, 3Ne 17:6. Joseph Smith palvetas, et Issandal oleks kaastunnet, ÕL 121:3–5.