Sümboolika

Millegi kasutamine mingi asja võrdkuju või tähisena. Pühakirjades tähendab sümboolika tuttava eseme, sündmuse või olukorra kasutamist mõne evangeeliumi põhimõtte või õpetuse sümbolina. Mormoni Raamatu prohvet Alma kasutas näiteks seemet Jumala sõna sümbolina (Al 32).

Prohvetid on kasutanud kõikjal pühakirjades sümboolikat selleks, et õpetada Jeesusest Kristusest. Mõned nendest sümbolitest on tavandid ja talitused (Ms 6:63), ohverdused (Hb 9:11–15; Ms 5:7–8), sakrament (Lk 22:13–20; JST, Mk 14:20–24) ja ristimine (Rm 6:1–6; ÕL 128:12–13). Paljud piiblinimed on sümboolse tähendusega. Vana Testamendi pühamutalitus ja Moosese seadus sümboliseerisid igavesi tõdesid (Hb 8–10; Mo 13:29–32; Al 25:15; Hl 8:14–15). Leidmaks teisi näiteid, vt Mt 5:13–16; Jh 3:14–15; Jb 4:5; Al 37:38–45.