Meeleparandus

Meele- ja südamemuutus, millega kaasneb suhtumise muutumine Jumalasse, iseendasse ja ellu üldse. Meeleparandus eeldab, et inimene pöördub eemale kurjast ning suunab oma südame ja tahte Jumala poole, alistudes Jumala käskudele ja soovidele ning hüljates patu. Tõeline meeleparandus tuleb armastusest Jumala vastu ja siirast soovist kuuletuda tema käskudele. Kõik vastutusvõimelised inimesed on teinud pattu ja peavad parandama meelt, et liikuda päästmise poole. Meie meeleparandus saab jõustuda ja pälvida Jumala heakskiidu vaid Jeesuse Kristuse lepituse kaudu.

Kõigeväelise Issanda Vaim on põhjustanud meis vägeva muutuse, nii et meil ei ole enam mingit tahet teha halba, Mo 5:2.
Kui ta tunnistab üles oma patud ning parandab meelt, sellele sa andesta, Mo 26:29.
Pärast Alma jutlustamist hakkasid paljud meelt parandama, Al 14:1.
Et te ei lükkaks edasi oma meeleparanduse päeva, Al 34:33.
Alma õpetas Heelamanile oma meeleparandusest ja usule pöördumisest, Al 36 (Mo 27:8–32).
Meeleparandus ei saanud tulla inimestele enne, kui oli karistus, Al 42:16.
Lase oma pattudel endale muret teha, selle murega, mis toob sind meeleparandusele! Al 42:29.
Tooge mulle ohvriks murtud süda ja kahetsev vaim! 3Ne 9:20.
Ma võtan vastu igaühe, kes parandab meelt ja tuleb minu juurde nagu väike lapsuke, 3Ne 9:22.
Parandage meelt, kõik te maa ääred! 3Ne 27:20.
Nii sageli, kui nad parandasid meelt, neile andestati, Mn 6:8.