Mõistma, mõistus Vt ka Aruga olendid, arukus; Tarkus; Teadmised; Tõde Teada saama või tajuma mingi tõe tähendust, kaasa arvatud seda, kuidas seda ellu rakendada. Ära toetu omaenese mõistusele! Õp 3:5. Taotle mõistust kogu oma varanduse hinnaga! Õp 4:7. Jeesus rääkis tähendamissõnadega ja mõned ei mõistnud, Mt 13:12–17. Issand avas nende mõistuse, Lk 24:45. Kui te ei mõista neid sõnu, siis on see seepärast, et te ei küsi, 2Ne 32:4 (3Ne 17:3). Ülestähendusi hoiti, et me võiksime lugeda ja mõista, Mo 1:2–5. Nende uskmatuse pärast nad ei võinud mõista Jumala sõna, Mo 26:3. Nad olid selge mõistmisega mehed, Al 17:2–3. Sõna hakkab valgustama mu mõistmist, Al 32:28. Arutlegem koos, et te võiksite mõista! ÕL 50:10–12, 19–23. Vanemad peavad õpetama oma lapsi mõistma, ÕL 68:25. Jumala töid ja saladusi saab mõista ainult Püha Vaimu kaudu, ÕL 76:114–116. Saatan püüab pöörata inimeste südamed ära, et nad ei mõistaks, ÕL 78:10. Kristuse valgus elavdab meie mõistmist, ÕL 88:11.