Kartusel on kaks tähendust: 1) Jumalakartus tähendab tema austamist, aukartust tema ees ja tema käskudele kuuletumist; 2) inimese, surelike ohtude, valu ja kurjuse kartus tähendab hirmu ja õudu selliste asjade ees.
Prohvetid ärgitasid inimesi pidevalt, et hoida neid Issanda kartuses, En 1:23 .
Alma ja Moosia pojad langesid maha, sest Issanda kartus valdas neid, Al 36:7 .
Teenige välja oma pääste kartuse ja värinaga! Mr 9:27 .
Need, kes ei karda mind, nemad on need, kelle rahu ma rikun ja panen nad värisema, ÕL 10:56 .
See, kes mind kardab, ootab Inimese Poja tulemise tunnustähti, ÕL 45:39 .
Heelamani pojad ei kartnud surma, Al 56:46–48 .
Surmahirm täidab paheliste rinda, Mr 6:7 .
Ära karda, mida võib teha inimene! Mn 8:16 .
Sa poleks tohtinud karta inimesi rohkem kui Jumalat, ÕL 3:7 (ÕL 30:1, 11 ; 122:9 ).
Ärge kartke teha head! ÕL 6:33 .
Kes iganes kuulub minu kirikusse, ei pea kartma, ÕL 10:55 .
Kui te olete ette valmistunud, siis te ei karda, ÕL 38:30 .
Vabastage end kartusest! ÕL 67:10 .
Olge rõõmsad ja ärge kartke, sest mina, Issand, olen teiega! ÕL 68:6 .
Ära karda oma vaenlasi! ÕL 136:17 .