Puhas ja ebapuhas

Vanas Testamendis ilmutas Issand Moosesele ja muistsetele iisraellastele, et ainult teatud toite peetakse puhtaks ehk teiste sõnadega söömiskõlbulikuks. Sellel, kuidas iisraellased puhastel ja ebapuhastel toitudel vahet tegid, oli suur mõju nende usu- ja seltsielule. Teatud loomi, linde ja kalu peeti puhasteks ja söömiskõlbulikeks, samas kui muud olid ebapuhtad ja keelatud (3Ms 11; 5Ms 14:3–20). Ka osa haigeid inimesi peeti ebapuhasteks.

Vaimses mõttes tähendab puhasolemine seda, kui inimesel pole patte ega patuseid soove. Selles mõttes kasutatakse seda sõna, et kirjeldada inimest, kes on vooruslik ja südamelt puhas (Ps 24:4). Jumala lepingurahvas on saanud seoses puhtana olemisega alati konkreetseid juhiseid (3Ne 20:41; ÕL 38:42; 133:5).