1 Ja sündis, et nad läksid ja hakkasid jutlustama rahvale Jumala sõna, astudes sisse nende palvemajadesse ja nende kodudesse; jah, ja nad jutlustasid sõna koguni nende tänavatel.

2 Ja sündis, et pärast rohket vaevanägemist nende seas hakkas neil olema edu inimeste vaese klassi hulgas; sest vaata, need olid oma viletsate rõivaste pärast palvemajadest välja aetud –

3 seepärast ei lubatud neil siseneda nende palvemajadesse Jumalat kummardama, kuna neisse suhtuti kui roojasusse; seepärast, nad olid vaesed, jah, nende vennad suhtusid neisse kui prahti; seepärast, nad olid vaesed maailma asjade poolest; ja nad olid ka vaesed oma südames.

4 Nüüd, kui Alma õpetas ja rääkis rahvale Oniida kõrgendikul, tuli tema juurde suur rahvahulk, kes olid need, kellest me oleme rääkinud, kes olid vaesed oma südames nende vaesuse pärast selle maailma asjade suhtes.

5 Ja nad tulid Alma juurde ja see, kes oli nende seas tähtsaim, ütles temale: Vaata, mida peaksid tegema need minu vennad, keda kõik inimesed põlgavad nende vaesuse pärast, jah, ja eriti teevad seda meie preestrid, sest nad on ajanud meid välja meie palvemajadest, mille ehitamiseks me oleme teinud tublisti tööd omaenda kätega; ja nad on meid välja ajanud meie äärmise vaesuse pärast ja meil ei ole kohta, kus kummardada oma Jumalat; ja vaata, mida me peame tegema?

6 Ja nüüd, kui Alma seda kuulis, pöördus ta ümber, näoga otse tema poole, ja ta vaatas suure rõõmuga, sest ta nägi, et nende kannatused olid neid tõepoolest alandanud ja nad olid valmis kuulama sõna.

7 Seepärast ei öelnud ta enam midagi ülejäänud rahvahulgale, vaid sirutas välja oma käe ja hüüdis nendele, keda ta nägi, kes tõepoolest pattu kahetsesid, ja ütles neile:

8 Ma näen, et te olete vagad südames, ja kui nõnda, siis te olete õnnistatud.

9 Vaata, teie vend on küsinud: Mida me peame tegema? – Sest meid on välja aetud meie palvemajadest, nii et me ei saa kummardada oma Jumalat.

10 Vaata, ma ütlen teile: kas te arvate, et te ei saa kummardada Jumalat mujal kui ainult teie palvemajades?

11 Ja pealegi ma tahaksin küsida, et kas te arvate, et te ei pea kummardama oma Jumalat rohkem kui üks kord nädalas?

12 Ma ütlen teile, et see on hea, et teid on teie palvemajadest välja aetud, et te võiksite olla alandlikud ja et te võiksite õppida tarkust; sest on hädavajalik, et te õpiksite tarkust; sest selle pärast, et teid on välja aetud, et teie vennad teid teie äärmise vaesuse pärast põlgavad, olete te jõudnud südame vagaduseni, sest teid on sunnitud olema alandlikud.

13 Ja nüüd, kuna te olete sunnitud olema alandlikud, olete te õnnistatud, sest vahel otsib inimene, kui ta on sunnitud olema alandlik, meeleparandust; ja nüüd, tõesti, kes iganes parandab meelt, leiab halastust; ja see, kes leiab halastust ja peab vastu lõpuni, see päästetakse.

14 Ja nüüd, nagu ma teile ütlesin, et kuna teid on sunnitud olema alandlikud, olete te õnnistatud; kas te ei arva, et rohkem õnnistatud on need, kes end sõna pärast ise tõepoolest alandavad?

15 Jah, see, kes end tõepoolest ise alandab ja parandab meelt oma pattudest ja peab vastu lõpuni, see on õnnistatud – jah, palju rohkem õnnistatud kui need, keda sunnitakse olema alandlikud nende äärmise vaesuse pärast.

16 Seepärast, õnnistatud on need, kes alandavad end ise, ilma et neid sunnitaks olema alandlikud, või õigemini, teiste sõnadega, õnnistatud on need, kes usuvad Jumala sõna ja saavad ristitud ilma südame tõrkumiseta; jah, ilma et neid peaks tooma teadma või nimelt sundima teadma sõna, enne kui nad usuvad.

17 Jah, paljud ütlevad: Kui sa näitad meile tunnustähte taevast, siis me teame kindlalt, siis me usume.

18 Nüüd, ma küsin, kas see on usk? Vaata, ma ütlen teile: Ei; sest kui inimene midagi teab, siis ei ole tal mingit põhjust uskuda, sest ta teab seda.

19 Ja nüüd, kui palju rohkem neetud on see, kes teab Jumala tahet ja ei tee seda, kui see, kes ainult usub või kellel on ainult põhjust uskuda ja langeb üleastumiste küüsi?

20 Nüüd, seda asja te peate otsustama. Vaata, ma ütlen teile, et see on ühest küljest võttes samasugune nagu teisest ja see saab olema igale inimesele tema tegude järgi.

21 Ja nüüd, nagu ma usu kohta ütlesin – usk ei ole täiuslik teadmine asjadest; seepärast, kui teil on usku, siis te loodate asjadele, mida pole näha, mis on õiged.

22 Ja nüüd, vaata, ma ütlen teile ja ma soovin, et te peaksite meeles, et Jumal on halastav kõikide vastu, kes usuvad tema nimesse; seepärast ta soovib kõigepealt, et te usuksite, jah, nimelt tema sõnasse.

23 Ja nüüd, ta annab edasi oma sõna inglite kaudu meestele, jah, mitte ainult meestele, vaid ka naistele. Nüüd, see ei ole veel kõik; väikestele lastele antakse sageli sõnu, mis ajavad segadusse targad ja õpetatud.

24 Ja nüüd, mu armsad vennad, kuna te olete soovinud minult teada saada, mida te peaksite tegema, kuna te olete vaevatud ja välja aetud – nüüd, ma ei soovi, et te arvaksite, et ma kavatsen teie üle kohut mõista; kui, siis ainult selle järgi, mis on õige –

25 sest ma ei mõtle, et te kõik olete olnud sunnitud end alandama; sest ma tõesti usun, et teie seas on mõned, kes alandaksid end, ükskõik millises olukorras nad ka oleks.

26 Nüüd, nagu ma usu kohta ütlesin – et see ei ole täiuslik teadmine – just samuti on see ka minu sõnadega. Algul saate te nende õigsuses täiuslikult kindlad olla sama vähe kui usk on täiuslik teadmine.

27 Aga vaata, kui te ärkate ja äratate oma võimed, koguni proovile panemaks minu sõnu, ja rakendate pisut usku, jah, kui te ei suuda koguni rohkemat, kui vaid soovida uskuda, siis laske sel soovil endas töötada kuni selleni välja, et te usute sellisel viisil, et te saate anda koha osale minu sõnadest.

28 Nüüd, võrdleme sõna seemnega. Nüüd, kui te annate koha, et seeme võiks saada külvatud teie südamesse, vaata, kui see on õige seeme ehk hea seeme ja kui te oma uskmatuse tõttu ei heida seda välja, nii et te panete vastu Issanda Vaimule, vaata, hakkab see teie rinnas paisuma; ja kui te tunnete neid paisumise liigutusi, siis te hakkate isekeskis ütlema – On paratamatu, et see on hea seeme ehk see sõna on hea, sest see hakkab avardama mu hinge; jah, see hakkab valgustama mu mõistmist; jah, see hakkab olema mulle isuäratav.

29 Nüüd, vaata, kas see ei suurendaks teie usku? Ma ütlen teile: Jah; ometi ei ole sellest kasvanud täiuslikku teadmist.

30 Aga vaata, kui seeme paisub ja võrsub ja hakkab kasvama, siis te peate ütlema, et seeme on hea; sest vaata, see paisub ja võrsub ja hakkab kasvama. Ja nüüd, vaata, kas see ei tugevda teie usku? Jah, see tugevdab teie usku, sest te ütlete: Ma tean, et see on hea seeme; sest vaata, see võrsub ja hakkab kasvama.

31 Ja nüüd, vaata, kas te olete kindlad, et see on hea seeme? Ma ütlen teile: Jah, sest iga seeme kannab vilja omaenda kujul.

32 Seepärast, kui siis seeme kasvab, on see hea, aga kui see ei kasva, siis, vaata, see ei ole hea; seepärast visatakse see ära.

33 Ja nüüd, vaata, kuna te olete selle proovile pannud ja istutanud seemne ja see paisub ja võrsub ning hakkab kasvama, siis te peate teadma, et seeme on hea.

34 Ja nüüd, vaata, kas teie teadmine on täiuslik? Jah, teie teadmine on täiuslik selles asjas, ja teie usk on soikus; ja seda seepärast, et te teate, sest te teate, et sõna on paisutanud teie hinge, ja te teate ka, et see on üles võrsunud, nii et teie mõistmine hakkab saama valgustatud ja teie meel hakkab avarduma.

35 Oo, kas see ei ole siis tõeline? Ma ütlen teile: Jah, kuna see on valgus; ja mis iganes on valgus, on hea, sest see on märgatav, seepärast te peate teadma, et see on hea; ja nüüd, vaata, kas teie teadmine on täiuslik pärast seda, kui te olete maitsnud seda valgust?

36 Vaata, ma ütlen teile: Ei; samuti ei peaks te kõrvale heitma oma usku, sest te olete rakendanud oma usku ainult selleks, et istutada seeme, et te võiksite üritada järele proovida, et teada, kas seeme on hea.

37 Ja vaata, kui puu hakkab kasvama, te ütlete: Hoolitseme selle eest suure hoolega, et see võiks juurduda, et see võiks üles kasvada ja kanda meile vilja. Ja nüüd, vaata, kui te hoolitsete selle eest suure hoolega, siis see juurdub ja kasvab üles ja kannab vilja.

38 Aga kui te jätate puu hooletusse ega mõtle selle eest hoolitsemisele, vaata, see ei juurdu, ja kui päikesekuumus tuleb ning seda kõrvetab, kuna sellel ei ole juurt, see kuivab ära ja te tõmbate selle välja ja viskate minema.

39 Nüüd, see ei ole mitte sellepärast, et seeme ei olnud hea, ega ole ka sellepärast, et selle vili ei oleks ihaldatav; vaid see on sellepärast, et teie maa on viljatu ja te ei taha hoolitseda puu eest, seepärast ei saa te sellelt vilja.

40 Ja nõnda, kui te ei taha hoolitseda sõna eest, oodates usk silmis selle vilja, ei saa te kunagi korjata elupuu vilja.

41 Aga kui te hoolitsete sõna eest, jah, hoolitsete puu eest, kui see hakkab kasvama tänu teie usule, suure usinuse ja kannatlikkusega, oodates selle vilja, see juurdub; ja vaata, see saab olema puu, mis ulatub igavikulisse ellu.

42 Ja tänu teie usinusele ja teie usule ja teie kannatlikkusele selle sõna eest hoolitsemisel, et see võiks teis juurduda, vaata, peagi korjate te selle vilja, mis on kõige hinnalisem, mis on magusam kõigest magusast ja mis on valgem kõigest valgest; jah, ja puhtam kõigest puhtast, ja te toitute rõõmuga sellest viljast, kuni kõht saab täis, nii et teil ei ole nälga ega ole teil janu.

43 Siis, mu vennad, lõikate te tasu oma usu ja oma usinuse ja kannatlikkuse ja pikameelsuse eest, millega te ootasite, et puu hakkab teie jaoks vilja kandma.