41. peatükk
Ülestõusmisel tulevad inimesed esile lõputu õnne või lõputu õnnetuse seisundisse – Pahelisus ei ole kunagi olnud õnn – Lihalikud inimesed on maailmas ilma Jumalata – Iga inimene saab taastamisel taas surelikkuses omandatud iseloomujooned ja omadused. Ligikaudu 74 eKr.
1 Ja nüüd, mu poeg, on mul natuke öelda taastamise kohta, millest on räägitud; sest vaata, mõned on väänanud pühakirju ja on seepärast kaugel eksiteel. Ja ma tajun, et ka sinu meelt on see asi vaevanud. Aga vaata, ma selgitan sulle seda.
2 Ma ütlen sulle, mu poeg, et Jumala õiglus nõuab, et oleks taastamise plaan, sest on nõutav, et kõik asjad oleksid taastatud nende õigesse korda. Vaata, on nõutav ja õiglane vastavalt Kristuse väele ja ülestõusmisele, et inimese hing oleks taastatud selle kehale ja et iga kehaosa oleks taastatud oma kohale.
3 Ja Jumala õiglus nõuab, et inimeste üle mõistetaks kohut nende tegude järgi, ja kui nende teod olid selles elus head ja nende südame soovid olid head, siis peavad nad ka viimsel päeval olema taastatud sellele, mis on hea.
4 Ja kui nende teod on halvad, siis nad taastatakse sellele, mis on halb. Seepärast, kõik asjad taastatakse nende õigesse korda, iga asi selle loomulikul kujul – surelikkus äratatakse surematusesse, rikutus rikkumatusesse – äratatakse lõputusse õnne, et pärida Jumala kuningriik, või lõputusse õnnetusse, et pärida kuradi kuningriik, üks ühel, teine teisel pool –
5 üks äratatakse õnne seisundisse vastavalt sellele, kuidas ta on soovinud õnne, ehk sellesse, mis on hea vastavalt tema heasoovimisele; ja teine sellesse, mis on halb vastavalt tema halvasoovimisele; sest nagu ta on päev läbi halba teha soovinud, just samuti saab ta oma palgaks halva, kui saabub õhtu.
6 Ja nii on see ka teisest küljest. Kui ta on parandanud meelt oma pattudest ja soovinud õigemeelsust oma päevade lõpuni, siis just samuti tasutakse talle õigemeelsusega.
7 Need on need, keda Issand on lunastanud; jah, need on need, keda tuuakse välja, kes päästetakse sellest lõputust pimeduse ööst; ja nõnda nad seisavad või langevad, sest vaata, nad on iseeneste kohtumõistjad, kas teha head või halba.
8 Nüüd, Jumala määrused on muutmatud; seepärast, tee on valmistatud, et kes iganes tahab, võib kõndida seda mööda ja saada päästetud.
9 Ja nüüd, vaata, mu poeg, ära riski enam ühtegi solvangut teha oma Jumala vastu nende õpetuse üksikasjade osas, milles sa oled siiani riskinud pattu teha.
10 Ära arva, et kuna on räägitud taastamisest, et sind taastatakse patust õnne! Vaata, ma ütlen sulle, pahelisus ei ole kunagi olnud õnn!
11 Ja nüüd, mu poeg, kõik inimesed, kes on loomulikus seisundis, ehk ma tahan öelda, et lihalikus seisundis, on kibeduse sapis ja süütegude ahelais; nad on maailmas ilma Jumalata ja on läinud vastuollu Jumala loomusega; seepärast, nad on seisundis, mis on vastuolus õnne loomusega.
12 Ja nüüd, vaata, kas taastamine tähendab siis seda, et asi võetakse loomulikust seisundist ja pannakse ebaloomulikku seisundisse ehk see pannakse oma olemusele vastandlikku olekusse?
13 Oo mu poeg, see ei ole nii, vaid taastamine tähendab ühendada halb taas halvaga või lihalik lihalikuga või kuratlik kuratlikuga – hea sellega, mis on hea; õigemeelne sellega, mis on õigemeelne; õiglane sellega, mis on õiglane; halastav sellega, mis on halastav.
14 Seepärast, mu poeg, vaata, et sa oled halastav oma vendade vastu; toimi õiglaselt; mõista kohut õigemeelselt ja tee alati head; ja kui sa seda kõike teed, siis saad sa oma tasu; jah, sulle taastatakse taas halastus; sulle taastatakse taas õiglus; sulle taastatakse taas õigemeelne kohtuotsus; ja sulle tasutakse taas heaga.
15 Sest see, mida sa saadad välja, pöördub taas sinu juurde tagasi ja taastatakse; seepärast, taastamine mõistab patustaja veelgi enam süüdi ega õigusta teda mitte sugugi.