1 Ja sündis, et Jered ja tema vend ja nende perekonnad ja ka Jeredi ja tema venna sõbrad ja nende perekonnad läksid orgu, mis oli põhja pool (ja oru nimi oli Nimrod, see sai oma nime ühe vägeva jahimehe järgi), oma karjadega, mis nad olid kogunud, isane ja emane igast liigist.

2 Ja nad panid ka välja püüniseid ja püüdsid taevalinde; ja nad valmistasid ka anuma, milles nad kandsid enestega kaasas vete kalu.

3 Ja nad kandsid kaasas ka deseretti, mis on tõlkes mee mesilane; ja nõnda nad kandsid kaasas mesilasperesid ja kõike seda, mis oli maa palgel, seemneid igast liigist.

4 Ja sündis, et kui nad olid jõudnud alla Nimrodi orgu, tuli Issand alla ja rääkis Jeredi vennale; ja ta oli pilve sees ning Jeredi vend ei näinud teda.

5 Ja sündis, et Issand käskis neil minna kõnnumaale, jah, sellisesse paika, kus inimene ei ole kunagi olnud. Ja sündis, et Issand läks nende ees ja rääkis nendega, seistes pilve sees, ja andis neile juhiseid, kuhu neil tuleb minna.

6 Ja sündis, et nad rändasid kõnnumaal ja ehitasid pargased, millega nad ületasid paljud veed, ja neid juhiti pidevalt Issanda käega.

7 Ja Issand ei tahtnud, et nad mere taga kõnnumaal pidama jäävad, vaid ta tahtis, et nad lähevad edasi koguni tõotatud maale välja, mis on kõikidest maadest parim ja mida Issand Jumal oli hoidnud õigemeelse rahva jaoks.

8 Ja ta oli vandunud oma vihas Jeredi vennale, et kes iganes valdavad seda tõotatud maad tollest ajast peale ja igavesti, peavad teenima teda, tõelist ja ainsat Jumalat, või muidu nad pühitakse ära, kui neid peaks tabama tema viha täius.

9 Ja nüüd, me võime näha Jumala korraldusi selle maa suhtes, et see on tõotatud maa; ja ükskõik missugune rahvas seda valdab, see peab teenima Jumalat või nad pühitakse ära, kui neid tabab tema viha täius. Ja tema viha täius tabab neid siis, kui nad on oma süütegudes küpseks saanud.

10 Sest vaata, see on maa, mis on kõikidest maadest parim; mispärast see, kes seda valdab, peab teenima Jumalat või ta pühitakse ära; sest see on Jumala igavikuline määrus. Ja see, et nad pühitakse ära, ei tule enne, kui maa laste seas on süü täius.

11 Ja see tuleb teile, oo te paganad, et te võiksite teada Jumala korraldusi – et te võiksite parandada meelt ja mitte jätkata oma süüs kuni selle täiuseni, et te ei tooks endi peale alla Jumala viha täiust, nagu maa elanikud on siiani teinud.

12 Vaata, see on parim maa ja ükskõik milline rahvas seda omab, on vaba orjusest ja vangistusest ja kõikidest teistest rahvustest taeva all, kui nad vaid teenivad maa Jumalat, kes on Jeesus Kristus, kes on ilmsiks tehtud selle kaudu, mida me oleme kirjutanud.

13 Ja nüüd, ma jätkan oma ülestähendusega, sest vaata, sündis, et Issand tõi Jeredi ja tema vennad kuni selle suure mereni välja, mis maid eraldab. Ja kui nad jõudsid mere äärde, püstitasid nad telgid ja nimetasid selle paiga Moriankumeriks; ja nad elasid telkides ja elasid mere kaldal telkides neli aastat.

14 Ja sündis, et neljanda aasta lõpul tuli Issand taas Jeredi venna juurde ja seisis pilve sees ning rääkis temaga. Ja Issand rääkis Jeredi vennaga kolm tundi ja talitses teda, kuna ta ei olnud pidanud meeles hüüda Issanda nime.

15 Ja Jeredi vend parandas meelt sellest halvast, mida ta oli teinud, ja hüüdis Issanda nime oma vendade eest, kes olid koos temaga. Ja Issand ütles temale: Ma annan sulle ja su vendadele teie patud andeks; kuid ärge enam patustage, sest pidage meeles, et minu Vaim ei heitle inimesega alati; mispärast, kui te patustate, kuni te saate täiesti küpseks, lõigatakse teid Issanda juurest ära. Ja need on minu mõtted sellest maast, mille ma annan teile pärisosaks; sest see maa saab olema kõikidest maadest parim.

16 Ja Issand ütles: Asuge tööle ja ehitage pargased, nii nagu te seni olete ehitanud! Ja sündis, et Jeredi vend asus tööle, ja samuti tema vennad, ja nad ehitasid pargased, nii nagu nad olid ehitanud, Issanda juhiste kohaselt. Ja need olid väikesed ja need olid vee peal kerged, kerged kui lind vee peal.

17 Ja need ehitati nii, et need olid ülimalt tihedad, nii et need pidasid koguni vett nagu anum; ja nende põhi oli veekindel nagu anum ja nende küljed olid veekindlad nagu anum ja nende otsad olid teravad ning nende lagi oli veekindel nagu anum; ja nende pikkus vastas puu pikkusele ja nende uks oli suletult veekindel nagu anum.

18 Ja sündis, et Jeredi vend hüüdis Issanda poole, öeldes: Oo Issand, ma olen ära teinud töö, mida sa mul teha käskisid, ja ma olen teinud pargased nii, nagu sa mind juhatasid.

19 Ja vaata, oo Issand, neis ei ole valgust; kuhu me tüürime? Ja pealegi me hukkume, sest me ei saa neis hingata muud kui seda õhku, mis neis on; seepärast me hukkume.

20 Ja Issand ütles Jeredi vennale: Vaata, tee avaus lakke ja samuti põhja; ja kui sa siis vajad õhku, ava avaus ja lase õhk sisse. Ja kui on nõnda, et teile tuleb sisse vett, vaata, siis sulgege avaus, et te veetulvas ei hukkuks.

21 Ja sündis, et Jeredi vend tegi nii, nagu Issand oli käskinud.

22 Ja ta hüüdis taas Issanda poole, öeldes: Oo Issand, vaata, ma olen teinud, just nagu sa oled mind käskinud; ja ma olen ehitanud laevad oma rahvale, ja vaata, nendes ei ole valgust. Vaata, oo Issand, kas sa tahad, et me ületame selle suure vee pimeduses?

23 Ja Issand ütles Jeredi vennale: Mida sa tahad, et ma teeksin, et teil oleks teie laevades valgus? Sest vaata, teil ei saa olla aknaid, kuna need puruneksid tükkideks; samuti ei saa te kaasa võtta tuld, sest te ei saa minna tulevalgel.

24 Sest vaata, te saate olema nagu vaal keset merd; sest teie peale sööstavad lainevallid. Ometi ma toon teid meresügavusest taas välja; sest tuuled on läinud välja minu suust ja ka vihmad ja tulvavad veed olen saatnud välja mina.

25 Ja vaata, ma valmistan teid ette nendeks asjadeks; sest te ei saa ületada seda suurt sügavust, kui ma ei valmista teid ette merelainete vastu ja tuulte vastu, mis on liikvele läinud, ja tulvavate vete vastu, mis tulevad. Seepärast, mida te soovite, et ma teie jaoks valmistaksin, et teil oleks valgust, kui te olete neelatud mere sügavustesse?