Nefi venna
Jaakobi raamat

1 Sest vaata, sündis, et viiskümmend ja viis aastat oli möödunud ajast, kui Lehhi lahkus Jeruusalemmast; mispärast, Nefi andis mulle, Jaakobile, käsu väikeste plaatide kohta, mille peale need asjad on uurendatud.

2 Ja ta andis mulle, Jaakobile, käsu, et ma peaksin kirjutama nendele plaatidele mõned asjad, mida ma pean kõige hinnalisemaks; et ma ei peaks käsitlema – muidu kui pinnapealselt – selle rahva ajalugu, keda kutsutakse Nefi rahvaks.

3 Sest ta ütles, et tema rahva ajalugu peaks olema uurendatud tema teistele plaatidele ja et ma peaksin hoidma neid plaate ja andma need edasi oma seemnele põlvest põlve.

4 Ja kui tuleb ette jutlustamist, mis on püha, või ilmutust, mis on vägev, või prohvetlikku kuulutamist, siis nende peamised punktid tuleb mul uurendada nendele plaatidele ja käsitleda seda nendel nii palju kui võimalik Kristuse pärast ja meie rahva pärast.

5 Sest usu ja suure ärevuse tõttu oli meile tõepoolest meie rahva kohta ilmsiks tehtud, mis peab neile sündima.

6 Ja meil oli ka palju ilmutusi ja rohke prohvetliku kuulutamise vaim, mispärast, me teadsime Kristusest ja tema kuningriigist, mis peab tulema.

7 Mispärast me nägime usinalt vaeva oma rahva seas, et me võiksime neid veenda tulema Kristuse juurde ja osa saama Jumala headusest; et nad võiksid pääseda tema rahusse; et mingil põhjusel ta oma vihas ei peaks vanduma, et nad ei pääse sinna, nii nagu nurina ajal kiusatuse päevil, kui Iisraeli lapsed olid kõnnumaal.

8 Mispärast, annaks Jumal, et me võiksime veenda kõiki inimesi, et nad ei hakkaks vastu Jumalale ega ässitaks teda vihale, vaid et kõik inimesed usuksid Kristusesse ja peaksid silmas tema surma ja kannaksid tema risti ja taluksid maailma pilget; mispärast, mina, Jaakob, võtan endale kohustuse täita oma venna Nefi käsku.

9 Nüüd, Nefi hakkas vanaks jääma ja mõistis, et ta peab varsti surema; mispärast, ta võidis nüüd ühe mehe kuningaks ja valitsejaks oma rahva üle vastavalt kuningate valitsemistele.

10 Rahvas, kes oli Nefit üliväga armastanud, kuna ta oli olnud neile suureks kaitsjaks ja käsitanud neid kaitstes Laabani mõõka ning oli näinud kõik oma päevad vaeva nende heaolu nimel –

11 mispärast, rahvas soovis tema nime meeles pidada. Ja igaühele, kes tuli valitsema tema asemel, andis rahvas nimeks teine Nefi, kolmas Nefi ja nii edasi vastavalt kuningate valitsemistele ja nõnda kutsus neid rahvas, ükskõik missugune nimi neil muidu oli.

12 Ja sündis, et Nefi suri.

13 Nüüd, inimesed, kes ei olnud laamanlased, olid nefilased; ometi nimetati neid nefilasteks, jaakoblasteks, jooseplasteks, soramlasteks, laamanlasteks, lemuellasteks ja ismaellasteks.

14 Ent mina, Jaakob, ei erista neid edaspidi nende nimede järgi, vaid ma kutsun laamanlasteks neid, kes püüavad hävitada Nefi rahvast, ja neid, kes on Nefi vastu sõbralikud, kutsun ma nefilasteks ehk Nefi rahvaks vastavalt kuningate valitsemisele.

15 Ja nüüd, sündis, et teise kuninga valitsemise ajal tegi Nefi rahvas oma südame kõvaks ja lubas endale omajagu pahelisi harjumusi nii nagu vana aja Taavet, soovides endale palju naisi ja liignaisi, ja samuti tema poeg Saalomon.

16 Jah, ja nad hakkasid ka otsima palju kulda ja hõbedat ja olid mõningal määral uhkust täis.

17 Mispärast mina, Jaakob, andsin neile need sõnad, kui ma õpetasin neid templis, olles esmalt saanud oma ülesande Issandalt.

18 Sest mind, Jaakobit, ja minu venda Joosepit pühitseti selle rahva preestriteks ja õpetajateks Nefi käega.

19 Ja me suurendasime oma ametit Issandale, võttes enesele vastutuse, võttes vastutamise rahva pattude eest enda peale, kui me ei õpeta nendele Jumala sõna kogu usinusega; mispärast, nähes vaeva kõigest väest, ei tuleks nende veri meie riiete peale; muidu tuleb nende veri meie riiete peale ja meid ei tunnistata viimsel päeval määrdumatuks.