1 Vaadake, mu vennad, kas te ei mäleta, et olete lugenud prohvet Seenose sõnu, mida ta rääkis Iisraeli kojale, öeldes:

2 Võtke kuulda, oo Iisraeli koda, ja kuulge minu, Issanda prohveti sõnu!

3 Sest vaata, nõnda ütleb Issand: Ma võrdlen sind, oo Iisraeli koda, otsekui väärisõlipuuga, mille mees võttis ja hoolitses selle eest oma viinamäel; ja see kasvas ja jäi vanaks ning hakkas kõdunema.

4 Ja sündis, et viinamäe peremees läks välja ja nägi, et ta õlipuu hakkas kõdunema, ja ta ütles: Ma kärbin seda ja kaevan selle ümbert ja hoolitsen selle eest, et ehk ta siis ajab välja noori ja õrnu võrseid ja ei hävine.

5 Ja sündis, et ta kärpis seda ja kaevas selle ümbert ja hoolitses selle eest vastavalt oma sõnale.

6 Ja sündis, et paljude päevade pärast hakkas see mõningal määral noori ja õrnu võrseid ajama; aga vaata – puu latv hakkas surema.

7 Ja sündis, et viinamäe peremees nägi seda ja ta ütles oma teenijale: Selle puu kaotamine kurvastab mind; mispärast, mine ja murra metsõlipuu oksi ja too need siia minule; ja me murrame ära need peamised oksad, mis hakkavad kuivama, ja viskame need tulle, et need ära põleksid.

8 Ja vaata, ütleb viinamäe isand, ma võtan ära paljud nendest noortest ja õrnadest võrsetest ja poogin need, kuhu tahan; ja sellest pole midagi, kui on nõnda, et puu juur hävineb; ma võin endale hoida selle vilja; mispärast, ma võtan need noored ja õrnad võrsed ning poogin need, kuhu tahan.

9 Võta sina metsõlipuu oksad ja poogi need nende asemele ja need, mis ma olen ära murdnud, viskan ma tulle ning põletan, et nad ei koormaks mu viinamäe pinnast.

10 Ja sündis, et viinamäe isanda teenija tegi vastavalt viinamäe isanda sõnadele ja pookis külge metsõlipuu oksad.

11 Ja viinamäe isand lasi selle ümbert kaevata ja seda kärpida ja selle eest hoolitseda, öeldes oma teenijale: Mind kurvastab, kui ma peaksin kaotama selle puu; mispärast, ma olen teinud seda, et ehk ma saan hoida selle juuri, et need ei hävine, et ma võiksin hoida neid endale.

12 Mispärast, mine oma teed, vaata puu järele ja hoolitse ta eest vastavalt minu sõnadele!

13 Ja need asetan ma oma viinamäe kõige madalamasse osasse, kuhu iganes ma tahan, see ei puutu sinusse; ja mina teen seda, et ma võiksin hoida endale puu loomulikud oksad; ja samuti, et ma võiksin endale nende viljad tulevaks aastaajaks tallele panna, sest see kurvastab mind, kui ma peaksin kaotama selle puu ja selle viljad.

14 Ja sündis, et viinamäe isand läks oma teed ja peitis väärisõlipuu loomulikud oksad kõige madalamatesse viinamäe osadesse, mõned ühte ja mõned teise kohta oma tahtmist ja heaksarvamist mööda.

15 Ja sündis, et möödus palju aega ja viinamäe isand ütles oma teenijale: Tule, lähme viinamäele, et me võiksime viinamäel tööd teha.

16 Ja sündis, et viinamäe isand ja samuti teenija läksid viinamäele tööd tegema. Ja sündis, et teenija ütles oma isandale: Näe, vaata siia; vaata puud!

17 Ja sündis, et viinamäe isand vaatas ja nägi puud, mille külge metsõlipuu oksad olid poogitud; ja see oli kasvanud ja hakanud vilja kandma. Ja ta nägi, et see oli hea ja selle vili sarnanes loomuliku viljaga.

18 Ja ta ütles teenijale: Vaata, metsõlipuu oksad on imanud endasse niiskuse selle juurtest, nii et juur on toonud esile palju jõudu; ja selle juure suure jõu pärast on metsikud oksad kandnud väärt vilja. Nüüd, kui me ei oleks neid oksi külge pookinud, oleks see puu hävinud. Ja nüüd, vaata, ma panen tallele palju vilja, mis see puu on kandnud, ja selle vilja ma panen tallele tulevaks aastaajaks iseendale.

19 Ja sündis, et viinamäe isand ütles teenijale: Tule, lähme viinamäe kõige madalamasse ossa ja vaatame, kas ka puu loomulikud oksad on palju vilja kandnud, nii et ma võiksin selle vilja endale tulevaks aastaajaks tallele panna.

20 Ja sündis, et nad läksid sinna, kuhu isand oli peitnud puu loomulikud oksad, ja ta ütles teenijale: Vaata neid; ja ta nägi, et esimene oli kandnud palju vilja; ja ta nägi ka, et see oli hea. Ja ta ütles teenijale: Võta selle vili ja pane see tallele tulevaks aastaajaks, et ma võiksin hoida seda endale; sest vaata, ütles ta, ma olen nii pikka aega selle eest hoolitsenud ja see on kandnud palju vilja.

21 Ja sündis, et teenija ütles oma peremehele: Kuidas see sündis, et sa tulid siia seda puud või seda puu oksa istutama? Sest vaata, see oli kõige viletsam koht kogu viinamäel!

22 Ja viinamäe isand ütles temale: Ära anna mulle nõu; ma teadsin, et see oli üks vilets maatükk; mispärast, ma ütlesin sulle: Ma olen hoolitsenud selle eest nii pikka aega ja sa näed, et see on kandnud palju vilja.

23 Ja sündis, et viinamäe isand ütles oma teenijale: Vaata siia; vaata, ma olen istutanud veel teisegi puuoksa; ja sa tead, et see koht maast oli viletsam kui esimene. Aga vaata puud. Ma olen hoolitsenud selle eest nii pikka aega ja see on kandnud palju vilja; seepärast, korja see kokku ja pane tallele tulevaks aastaajaks, et ma võin hoida seda endale.

24 Ja sündis, et viinamäe isand ütles taas oma teenijale: Vaata siia ja näe veel ühte oksa, mille ma olen istutanud; vaata, ka selle eest olen ma hoolitsenud ja see on vilja kandnud.

25 Ja ta ütles teenijale: Vaata siia ja näe seda viimast! Vaata, selle olen ma istutanud heale maatükile ja ma olen hoolitsenud selle eest nii pikka aega, ja ainult osa puust on kandnud väärt vilja ja teine osa puust on kandnud metsikut vilja; vaata, ma olen hoolitsenud selle puu eest nagu teistegi eest.

26 Ja sündis, et viinamäe isand ütles teenijale: Murra ära need oksad, mis ei ole kandnud head vilja, ja viska need tulle!

27 Aga vaata, teenija ütles temale: Kärbime seda ja kaevame selle ümbert ja hoolitseme selle eest pisut kauem, et ehk kannab see sinule head vilja, et sa saaksid panna seda tallele tulevikuks.

28 Ja sündis, et viinamäe isand ja viinamäe isanda teenija hoolitsesid kogu viinamäe vilja eest.

29 Ja sündis, et hulk aega oli möödunud ja viinamäe isand ütles oma teenijale: Tule, lähme viinamäele, et võiksime taas viinamäel tööd teha! Sest vaata, aeg läheneb ja lõpp tuleb varsti; mispärast, ma pean endale vilja tulevaks ajaks tallele panema.

30 Ja sündis, et viinamäe isand ja teenija läksid viinamäele ja nad jõudsid puu juurde, mille loomulikud oksad olid ära murtud ja metsikud oksad olid asemele poogitud; ja vaata, puu oli kõiksugu viljade all lookas!

31 Ja sündis, et viinamäe isand maitses vilju, igat sorti vastavalt selle hulgale. Ja viinamäe isand ütles: Vaata, kogu selle pika aja oleme me hoolitsenud selle puu eest ja ma olen endale tulevikuks tallele pannud palju vilja.

32 Aga vaata, seekord on see kandnud palju vilja ja mitte ükski neist pole hea. Ja vaata, seal on kõiksugu halbu vilju; ja mul ei ole sellest mingit kasu hoolimata kõigest meie vaevast; ja nüüd, mind kurvastaks, kui peaksin selle puu kaotama.

33 Ja viinamäe isand ütles teenijale: Mida me teeme puuga, et ma võiksin taas hoida sellest endale head vilja?

34 Ja teenija ütles oma peremehele: Vaata, kuna sa pookisid külge metsõlipuu oksad, on need toitnud juuri, nii et need on elus ega ole mitte hävinud; mispärast sa näed, et need on veel head.

35 Ja sündis, et viinamäe isand ütles oma teenijale: Mul pole sellest puust mingit kasu ja mul pole selle juurtest mingit kasu seni, kuni see kannab halba vilja.

36 Ometi ma tean, et juured on head, ja omal eesmärgil olen ma neid hoidnud; ja oma suure tugevuse tõttu on need seni kandnud metspuu okstel head vilja.

37 Ent vaata, metsikud oksad on kasvanud ja puu juurte üle võimust võtnud; ja seepärast, et metsikud oksad on üle kasvanud puu juurtest, on see kandnud palju halba vilja; ja seepärast, et see on kandnud nii palju halba vilja, sa näed, et see hakkab hävima ja on peagi küps tulleviskamiseks, kui me ei tee sellega midagi, et seda hoida.

38 Ja sündis, et viinamäe isand ütles oma teenijale: Mingem alla kõige madalamatesse viinamäe osadesse ja vaatame, kas loomulikud oksad on samuti kandnud halba vilja!

39 Ja sündis, et nad läksid alla kõige madalamatesse viinamäe osadesse. Ja sündis, et nad nägid, et loomulike okste vili oli samuti rikutud; jah, esimese ja teise ja samuti viimase, ja nad olid kõik rikutud.

40 Ja viimase puu metsik vili oli üle kasvanud puu sellest osast, mis kandis head vilja, kuni selleni välja, et see oks kuivas ja suri.

41 Ja sündis, et viinamäe isand nuttis ja ütles teenijale: Mida rohkemat ma oleksin saanud oma viinamäe heaks teha?

42 Vaata, ma teadsin, et kõik viinamäe vili peale nende on rikutud. Ja nüüd, need, mis kandsid ükskord head vilja, on samuti rikutud; ja nüüd, ükski mu viinamäe puu ei kõlba millekski muuks kui maharaiumiseks ja tulleviskamiseks.

43 Ja vaata seda viimast, mille oks on kuivanud, mille ma istutasin heale maatükile; jah, nimelt sellele, mis oli kõikidest minu viinamäe maatükkidest parim!

44 Ja sa nägid, et ma samuti lõikasin maha selle, mis koormas seda maatükki, et ma võiksin istutada selle puu selle asemele.

45 Ja sa nägid, et osa sellest kandis head vilja ja osa sellest kandis metsikut vilja; ja kuna ma ei murdnud selle oksi ega visanud neid tulle, vaata, need on võtnud võimust hea oksa üle, nii et see on kuivanud.

46 Ja nüüd, vaata, vaatamata kõigele hoolele, mis me oleme kandnud minu viinamäe eest, on selle puud rikutud, nii et need ei kanna head vilja; ja ma olen lootnud neid hoida, et endale tulevikuks selle vilja tallele panna. Aga vaata, need on saanud metsõlipuu sarnaseks ja need ei vääri muud kui maharaiumist ja tulleviskamist; ja nende kaotamine kurvastab mind.

47 Aga mida rohkemat ma oleksin saanud oma viinamäel teha? Kas ma olen langetanud käe, et ma pole selle eest hoolitsenud? Ei, ma olen selle eest hoolitsenud ja ma olen selle ümbert kaevanud ja ma olen seda kärpinud ja ma olen seda väetanud; ja mu käsi on olnud välja sirutatud peaaegu päev läbi, ja lõpp läheneb. Ja mind kurvastab, et ma pean maha raiuma kõik oma viinamäe puud ja viskama need tulle, et need põletada. Kes see on, kes mu viinamäe ära rikkus?

48 Ja sündis, et teenija ütles oma peremehele: Kas see ei ole mitte sinu viinamäe puude kõrgus – kas mitte oksad ei ole üle kasvanud juurtest, mis on head? Ja kuna oksad kasvasid üle oma juurtest, vaata, need kasvasid kiiremini, kui juurtel oli jõudu, võttes jõu enesele. Vaata, ma ütlen: Kas see ei ole põhjuseks, miks sinu viinamäe puud on rikutud?

49 Ja sündis, et viinamäe isand ütles teenijale: Mingem ja raiugem maha viinamäe puud ning visakem need tulle, et need ei koormaks mu viinamäe pinnast, sest ma olen teinud kõik. Mida rohkemat ma oleksin saanud oma viinamäe heaks teha?

50 Aga vaata, teenija ütles viinamäe isandale: Heida sellele veel veidi armu!

51 Ja isand ütles: Jah, ma heidan sellele veel veidi armu, sest mu viinamäe puude kaotamine kurvastab mind.

52 Mispärast, võtkem nende oksi, mis ma istutasin oma viinamäe kõige madalamasse ossa, ja pookigem need puusse, millest need pärinesid, ja lõigakem puu küljest ära need oksad, mille vili on kõige kibedam, ja pookigem puu loomulikud oksad nende asemele.

53 Ja seda ma teen, et puu ei häviks, et ehk ma võin hoida endale selle juuri omal eesmärgil.

54 Ja vaata, loomulike okstega puu juured, mis ma istutasin, kuhu tahtsin, on veel elus; mispärast, et ma võiksin hoida neid samuti omal eesmärgil, ma võtan selle puu oksi ja poogin need nende külge. Jah, ma poogin nende külge nende emapuu oksad, et ma võiksin hoida ka juured iseendale, et kui need on küllalt tugevad, siis ehk võivad need kanda mulle head vilja ja ma võin siiski rõõmutseda oma viinamäe vilja üle.

55 Ja sündis, et nad võtsid loomulikust puust, mis oli muutunud metsikuks, ja pookisid loomulike puude külge, mis olid samuti muutunud metsikuks.

56 Ja nad võtsid ka loomulikest puudest, mis olid muutunud metsikuks, ja pookisid nende emapuu külge.

57 Ja viinamäe isand ütles teenijale: Ära murra puudelt muid metsikuid oksi kui vaid kõige kibedamaid; ja nende külge poogi vastavalt sellele, mis ma olen ütelnud!

58 Ja me hoolitseme taas viinamäe puude eest; me kärbime nende oksi ja murrame puude küljest need oksad, mis on küpsed, mis peavad hävima, ja viskame need tulle.

59 Ja seda ma teen, et ehk saavad selle juured jõudu, kuna need on head, ja et okste vahetamisega hea võiks saada võitu halva üle.

60 Ja sellepärast olen ma hoidnud loomulikke oksi ja nende juuri, ja kuna ma olen pookinud loomulikud oksad taas nende emapuu külge ja hoidnud nende emapuu juuri, et ehk võiksid mu viinamäe puud taas kanda head vilja, ja et ma võiksin taas rõõmu tunda oma viinamäe viljast, ja et ehk ma võiksin üliväga rõõmustada, et ma olen hoidnud alles esikvilja juured ja oksad –

61 mispärast, mine ja kutsu teenijad, et me võiksime usinasti kogu jõust viinamäel vaeva näha, et võiksime valmistada tee, et võiksin taas lasta kasvada loomulikul viljal, milline loomulik vili on hea ja kõikidest teistest viljadest kõige hinnalisem.

62 Mispärast, mingem ja nähkem kogu jõust vaeva sel viimasel korral, sest vaata, lõpp läheneb ja see on viimane kord, kui ma kärbin oma viinamäge.

63 Poogi külge oksad; alusta viimastest, et need võiksid olla esimesed, ja et esimesed võiksid olla viimased; ja kaeva puude ümbert, nii vanade kui ka noorte, esimeste ja viimaste; ja viimaste ja esimeste, nii et kõik võiksid saada veel üks kord hooldatud viimast korda.

64 Mispärast, kaeva nende ümbert ja kärbi neid ja väeta neid veel üks kord – viimast korda, sest lõpp läheneb! Ja kui nõnda on, et need viimased poogitud kasvavad ja kannavad loomulikku vilja, siis valmistage nendele tee, et need võiksid kasvada.

65 Ja kui need hakkavad kasvama, siis eemaldage oksad, mis kannavad kibedat vilja vastavalt heade tugevusele ja suurusele; ja ärge eemaldage kõiki halbu oksi korraga, et juured ei oleks liiga tugevad poogitu jaoks ja see poogitu häviks ja ma kaotan oma viinamäe puud.

66 Sest oma viinamäe puude kaotamine kurvastab mind; mispärast puhastage ära halvad vastavalt sellele, nagu head kasvavad, nii et juur ja latv võivad olla võrdse jõuga, kuni head ületavad halvad ja halvad on maha raiutud ja tulle visatud, et need ei koormaks mu viinamäe pinnast; ja nõnda ma pühin ära halva oma viinamäelt.

67 Ja loomuliku puu oksad ma poogin taas loomuliku puu külge.

68 Ja loomuliku puu oksad ma poogin loomuliku puu okste külge ja nõnda ma toon nad taas kokku, et nad kannaksid loomulikku vilja ja saaksid üheks.

69 Ja halvad visatakse ära; jah, nimelt välja kogu mu viinamäe alalt, sest vaata, ma kärbin oma viinamäge ainult see üks kord.

70 Ja sündis, et viinamäe isand saatis oma teenija ja teenija läks ja tegi nii, nagu isand oli teda käskinud, ja ta tõi teisi teenijaid; ja neid oli vähe.

71 Ja viinamäe isand ütles neile: Minge ja nähke viinamäel vaeva kogu jõust! Sest vaadake, see on viimane kord, kui ma hoolitsen oma viinamäe eest, sest lõpp on peaaegu käes ja järgmine aastaaeg tuleb kiiresti; ja kui te näete koos minuga vaeva kogu jõust, siis on teil rõõmu viljast, mille ma panen endale tallele ajaks, mis varsti saabub.

72 Ja sündis, et teenijad läksid ja nägid kogu jõust vaeva; ja viinamäe isand nägi samuti vaeva koos nendega ja nad kuuletusid viinamäe isanda käskudele kõigis asjus.

73 Ja viinamäel hakkas taas olema loomulikku vilja ning loomulikud oksad hakkasid kasvama ja edenema ülimalt hästi; ja metsikuid oksi hakati ära murdma ja ära viskama; ja nad hoidsid puu juurt ja latva võrdsena vastavalt selle jõule.

74 Ja nõnda nad tegid usinalt tööd viinamäe isanda käskude järgi seni, kuni halvad said viinamäelt välja heidetud ja isand oli hoidnud endale puud, mis kandsid loomulikku vilja; ja neist sai kui üks tervik ja viljad olid võrdsed ja viinamäe isand oli hoidnud endale loomuliku vilja, mis oli temale kõige hinnalisem algusest peale.

75 Ja sündis, et kui viinamäe isand nägi, et tema vili on hea ja et tema viinamägi ei ole enam rikutud, kutsus ta kokku oma teenijad ja ütles neile: Vaadake, viimast korda oleme me hoolitsenud mu viinamäe eest ja te näete, et ma olen teinud oma tahtmist mööda ja olen hoidnud alles loomuliku vilja, mis on hea, otsekui see oli alguses. Ja õnnistatud olete teie, kuna te olete töötanud usinalt koos minuga mu viinamäel ja olete pidanud kinni mu käskudest ja olete toonud mulle taas loomulikku vilja, et mu viinamägi ei ole enam rikutud ja halb on minema heidetud; vaadake, tänu mu viinamäe viljale saate te rõõmustama koos minuga.

76 Sest vaata, pikaks ajaks panen ma endale tallele oma viinamäe vilja järgmiseks aastaajaks, mis tuleb kiiresti; ja viimast korda olen ma hoolitsenud oma viinamäe eest ja kärpinud seda ja kaevanud seda ning väetanud seda; mispärast ma panen endale tallele vilja pikaks ajaks vastavalt sellele, mis ma olen rääkinud.

77 Ja kui tuleb aeg, et mu viinamäele tuleb taas halb vili, siis lasen ma nii hea kui ka halva kokku korjata; ja hea vilja hoian ma endale ja halva viskan ma ära selle omasse paika. Ja siis tuleb see aastaaeg ja lõpp ja ma lasen oma viinamäe põletada tulega.