1 Ja nüüd, sündis, et Seenif andis kuningriigi üle Noale, ühele oma poegadest; seepärast hakkas Noa valitsema tema asemel; ja ta ei kõndinud oma isa teid mööda.

2 Sest vaata, ta ei pidanud kinni Jumala käskudest, vaid kõndis iseenda südamesoovide järgi. Ja tal oli palju naisi ja liignaisi. Ja ta lasi oma rahval patustada ja teha seda, mis on Issanda silmis jäledus. Jah, ja nad hoorasid ja panid toime kõiksugu pahelisust.

3 Ja ta kogus maksuna ühe viiendiku kõigest, mis nad omasid, ja viiendiku nende kullast ja nende hõbedast, ja viiendiku nende sifist ja nende vasest ja nende pronksist ja nende rauast; ja viiendiku nende noortest nuumloomadest; ja samuti viiendiku nende viljast.

4 Ja kõike seda ta võttis, et ennast ja oma naisi ja oma liignaisi ülal pidada; ja ka oma preestreid ja nende naisi ja nende liignaisi; sedaviisi oli ta muutnud kuningriigi asju.

5 Sest ta kõrvaldas kõik need preestrid, keda tema isa oli ametisse pühitsenud, ja pühitses uued nende asemele, sellised, kes olid oma südames uhkust täis.

6 Jah, ja nõnda peeti neid ülal nende laiskuses ja nende ebajumalakummardamises ja nende hooramistes maksude kaudu, mis kuningas Noa oli määranud oma rahvale; nõnda nägi rahvas ülimalt suurt vaeva, et pidada ülal pahelisust.

7 Jah, ja ka nendest said ebajumalakummardajad, sest kuningas ja preestrid petsid neid asjatute ja meelitavate sõnadega, sest nad rääkisid neile meelitavaid asju.

8 Ja sündis, et kuningas Noa ehitas palju toredaid ja avaraid hooneid ning kaunistas need peene puutööga ja kõiksugu hinnaliste kullast ja hõbedast ja rauast ja pronksist ja sifist ja vasest asjadega;

9 ja samuti ehitas ta endale avara palee ja selle keskele trooni, mis oli tervenisti peenest puust ja kaunistatud kulla ja hõbeda ja hinnaliste asjadega.

10 Ja samuti lasi ta oma töölistel teha templi seinte vahel kõiksugu peent tööd peenest puust ja vasest ja pronksist.

11 Ja istekohad, mis olid määratud ülempreestritele, mis olid kõrgemal kõikidest teistest istekohtadest, kaunistas ta puhta kullaga; ja ta lasi ehitada nende ette rinnatise, et nad saaksid toetada sellele oma keha ja oma käsi, kui nad räägivad tema rahvale valelikke ja asjatuid sõnu.

12 Ja sündis, et ta ehitas templi lähedusse torni; jah, väga kõrge torni, koguni nii kõrge, et ta võis seista selle tipus ja vaadata üle Siilomi ja ka üle Semloni maa, mis oli laamanlaste valduses, ja ta võis näha koguni üle kogu ümberkaudse maa.

13 Ja sündis, et Siilomi maale lasi ta ehitada palju hooneid ja ta lasi ehitada suure torni künkale põhja pool Siilomi maad, mis oli olnud Nefi laste varjupaik ajal, mil nad maalt põgenesid; ja nõnda kasutas ta rikkust, mida ta sai oma rahva maksustamisega.

14 Ja sündis, et ta kinnitas südame oma rikkuse külge ja veetis aega prassides oma naiste ja oma liignaistega; ja nii veetsid ka tema preestrid oma aega hooradega.

15 Ja sündis, et ta istutas viinamägesid üle kogu maa; ja ta ehitas veinipresse ning tegi külluses veini ja seepärast sai temast joomar ja samuti tema rahvast.

16 Ja sündis, et laamanlased hakkasid tema rahvale kallale tungima, väikeste rühmade kallale ning tapma neid nende põldudel ja ajal, mil nad valvasid oma karju.

17 Ja kuningas Noa saatis ümber maa valvurid, et hoida neid eemal; aga ta ei saatnud neid küllaldasel arvul ja laamanlased tulid neile kallale ja tapsid neid ja ajasid palju nende karju maalt välja; niiviisi hakkasid laamanlased neid hävitama ja näitama neile välja oma vihkamist.

18 Ja sündis, et kuningas Noa saatis oma sõjaväed nende vastu ja nad aeti tagasi, ehk nad ajasid nad ajutiselt tagasi; seepärast, nad tulid tagasi, rõõmustades oma sõjasaagi üle.

19 Ja nüüd, selle suure võidu pärast olid nad oma südames uhkust täis; nad hooplesid oma jõuga, öeldes, et nende viiskümmend võiks seista tuhandete laamanlaste vastu; ja nõnda nad hooplesid ja tundsid heameelt verest ja oma vendade vere valamisest ja seda nende kuninga ja preestrite pahelisuse pärast.

20 Ja sündis, et nende seas oli mees, kelle nimi oli Abinadi; ja ta läks nende sekka ning hakkas prohvetlikult kuulutama, öeldes: Vaata, nõnda ütleb Issand ja nõnda on ta mind käskinud, öeldes: Mine ja ütle sellele rahvale, nõnda ütleb Issand – häda sellele rahvale, sest ma olen näinud nende jäledusi ja nende pahelisust ja nende hooramisi ning kui nad meelt ei paranda, nuhtlen ma neid oma vihas.

21 Ja kui nad ei paranda meelt ega pöördu Issanda, oma Jumala poole, vaata, ma annan nad nende vaenlaste kätte; jah, ja nad viiakse orjusesse ja neid vaevatakse nende vaenlaste käega.

22 Ja sünnib, et nad saavad teadma, et mina olen Issand, nende Jumal, ja mina olen valvas Jumal, kes nuhtleb oma rahva süütegusid.

23 Ja sünnib, et kui see rahvas ei paranda meelt ega pöördu Issanda, oma Jumala poole, siis nad viiakse orjusesse ja mitte keegi peale Issanda, Kõikvõimsa Jumala ei päästa neid.

24 Jah, ja sünnib, et kui nad hüüavad mind, siis ma olen pikaldane kuulma nende hüüdu; jah, ja ma lasen sündida, et nende vaenlased löövad neid.

25 Ja kui nad kotiriides ja tuhas oma meelt ei paranda ega hüüa vägevalt Issandat, oma Jumalat, ei kuule ma nende palveid ega päästa neid nende kannatustest; ja nõnda ütleb Issand ja nõnda on ta mind käskinud.

26 Nüüd, sündis, et kui Abinadi oli rääkinud neile need sõnad, said nad ta peale vihaseks ja püüdsid talt elu võtta; aga Issand päästis ta nende käest.

27 Nüüd, kui kuningas Noa oli kuulnud sõnu, mida Abinadi oli inimestele rääkinud, vihastas ka tema ja ta ütles: Kes on Abinadi, et ta peaks minu ja mu rahva üle kohut mõistma, või kes on Issand, kes toob mu rahva peale sellise suure kannatuse?

28 Ma käsin teil tuua Abinadi siia, et ma võiksin ta tappa, sest ta on öelnud neid asju seepärast, et ta võiks ärgitada mu rahvast vihale üksteise vastu ja tõsta tüli minu rahva seas; seepärast ma tapan ta.

29 Nüüd, inimeste silmad olid pimedaks tehtud; seepärast tegid nad oma südame kõvaks Abinadi sõnade vastu ja sellest ajast peale püüdsid nad teda kinni võtta. Ja kuningas Noa tegi oma südame kõvaks Issanda sõna vastu ega parandanud meelt oma halbadest tegudest.