137. osa
Prohvet Joseph Smithile Ohio osariigis Kirtlandi templis 21. jaanuaril 1836 antud nägemus (History of the Church, kd 2, lk-d 380–381). See saadi siis, kui sooritati templianni talitusi, sel määral, kui neid siis ilmutatud oli.
1–6 Prohvet näeb selestilises kuningriigis oma venda Alvinit. 7–9 Ilmutatakse õpetus surnute päästest. 10 Kõik lapsed päästetakse selestilisse kuningriiki.
1 Taevad avanesid meie kohal ja ma nägin Jumala selestilist kuningriiki ja selle hiilgust, olin ma kehas või sellest väljas, ei oska ma öelda.
2 Ma nägin selle värava ülimat ilu, kust selle kuningriigi pärijad sisenevad, mis oli nagu ringlevad tulekeeled;
3 samuti kiiskavat Jumala trooni, millel olid istet võtnud Isa ja Poeg.
4 Ma nägin selle kuningriigi kauneid tänavaid, mis nägid välja, nagu oleksid need sillutatud kullaga.
5 Ma nägin Isa Aadamat ja Aabrahami, ja oma isa ja oma ema, oma venda Alvinit, kes lahkus siitilmast kaua aega tagasi;
6 ja ma imestasin, et kuidas on see nii, et ta on saanud pärisosa selles kuningriigis, teades, et ta lahkus sellest elust enne, kui Issand sirutas teist korda oma käe koguma Iisraeli, ja ta ei olnud ristitud pattude andekssaamiseks.
7 Mulle tuli Issanda hääl, öeldes nõnda: Kõigist, kes on surnud ilma teadmiseta sellest evangeeliumist, kes oleksid selle vastu võtnud, kui neil oleks lubatud jääda, saavad Jumala selestilise kuningriigi pärijad;
8 samuti kõigist, kes surevad edaspidi ilma sellest teadmata, kes võtaksid selle vastu kogu oma südamest, saavad selle kuningriigi pärijad;
9 sest mina, Issand, mõistan kõikide inimeste üle kohut vastavalt nende tegudele, vastavalt nende südame soovidele.
10 Ja ma nägin samuti, et kõik lapsed, kes surevad enne vastutusikka jõudmist, päästetakse selestilisse taevariiki.